Tartu Mart Reiniku Kooli kunstiõpetajale Helle Sauele meeldib kunstiõpetuse tundidesse ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat lõimida. „Iga klassiga kasutan mingil moel IKT-vahendeid, näiteks teeme animatsioone, joonistame arvutiga vm. Viimati sain inspiratsiooni GPS-kunsti kohta HITSA veebiseminarilt, jooksutan õpilasi Figure Running-äpiga ümber kooli.“ 

Kunstikuul tutvustab Helle Saue eelmise aasta lõpus Mart Reiniku Kooli 9. klassi õpilastega kolme tunni jooksul tehtut: 

Teemaks oli „20. sajandi kunstiliigid“, andsin õpilastele lihtsad kirjeldused kunstivooludest, samuti olin ette valmistanud töövahendite loetelu, mida kasutada võiks – näiteks Thinglink, Glogster, Lucidpress. Õpilastel tuli valida endale meelepärane töövahend. Seejärel tuli õpilaste vahel ära jagada sisuline osa – igaüks sai ühe kunstivoolu, mida pidi tutvustama oma klassikaaslastele minu ettevalmistatud blogis. Seesama blogi sai ka teadmiste omandamise kohaks. Parimaid töid näitasin klassis projektoriga. Õpilased said üksteiste töid kommenteerida. 

Tundide jaotus 
Esimesel tunnil jagasime teemad, tutvustasin töövahendeid ning blogi. Kutsusin õpilased nende meilikontode kaudu blogisse. Kodutööks jäi oma teema kohta materjali lugemine ning lisainfo otsimine internetist. 
Teisel tunnil läksime arvutiklassi tööd vormistama. 
Kolmas tund kulus arutelule ning tagasiside andmisele. Ka mina kirjutasin õpilaste tööde kohta kommentaare. 

Õpilastele meeldis selline lähenemine väga. Sügavuti tutvus iga õpilane vähemalt ühe 20. sajandi kunstiliigiga. 

Kunstivoolude loetelu, mille hulgast õpilased pidid sobiva teema valima: 
Ekspressionism; fovism; kubism; futurism; abstraktne kunst; dadaism ja metafüüsiline kunst; sürrealism; naivism; abstraktne ekspressionism, informalism, tegevusmaal; OP-kunst, kineetiline kunst; funktsionalism ja konstruktivism; neodadaism; pop kunst; hüperrealism ehk fotorealism, neoeksperssionism, maakunst e land-art, kehakunst e body-art; happening ja performance kunst; kontseptualism; graffiti.    

Õpilaste tööde näiteid kasutatud töövahendite kaupa:  

Glogster (õpetus Koolielu portaalis)  
Fotograafia  
Kineetiline kunst  
Hüperrealism  
OP-kunst  

Lucidpress (juhend Koolielu portaalis)  
Ekspressionism 
Abstraktne kunst  

Thinglink (juhend Koolielu portaalis)  
Sürrealism  
Maakunst  
Neodadaism  
Kehakunst  
Happening  
Futurism  
Dadaism 

Näiteks ka lehekülg Helle Saue blogist.  

Pilt, mida kasutatud, pärineb õpilaste tööde hulgast (OP-kunst).  

III nädala harjutus aitab vähendada pingeid kaelas ja nimmepiirkonnas. 

Video. 

Harjutuse kirjeldus: Kalluta pead aeglaselt õla suunas, tõstmata seejuures õlga üles, hoia asendit, too pea aeglaselt otseasendisse tagasi. Korda sama teisele poole. 
Seejärel pööra aeglaselt pead, nagu tahaksid üle õla tagasi vaadata, vaade kogu aeg silmade kõrgusel. Hoia asendit, pööra pea aeglaselt otseasendisse tagasi, lõdvustu. Korda sama teisel poole.
Lõpetuseks seisa õlgadelaiuses harkseisus või istu, käed puusal. Pööra aeglaselt ülakeha vasakule ja paremale. Puusad jäävad otseasendisse. Tee harjutust 3 korda mõlemale poole.

Teksti loeb Elis Rumma. Harjutust demonstreerib Raul Rändla. 

Vaata ka:
Nädala harjutus arvutikasutajale  
Nädala harjutus arvutikasutajale 2 
 

Programm pakub spetsiaalse komplekti joonistamise tööriistu. SketchBookiga on võimalus toredaid pilte joonistada ja ka teiste loodut vaadata DeviantArtist (mis on äpi sees juba olemas). 

Joonistamine selles appis on lihtne ja lõbus. Valmis joonistatud pilte saab ka telefoni ja DeviantArti alla laadida.

Rakendus on olemas iOS ja Android seadmetel.
  
Näide Erko Nevi Lehtlalt. 

Vaata ka: Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb! 
 

Praktilise eneseabi meetodi esitluse pildid on joonistanud Kärt Mikli. 

Alexanderi Tehnika. 

Vaata ka: Ainekuul toimub veebiseminar IKT kasutusvõimalustest muusikaõpetuses 

Lisatud 19. oktoobril 2015

Kõigepealt tutvustatakse õppematerjali “Noodikirja ABC”, mis on loodud keskkonnas Xerte. 

Keskkond Xerte on loodi Nottinghami Ülikoolis, 2014. aastal võttis arenduse üle Apereo Foundation. Hetkel on parim võimalus Xerte kasutamiseks paigaldada see oma kooli serverile. Xerte on tasuta ja avatud lähtekoodiga, tarkvara on võimalik alla laadida siit. 

Seejärel tutvustatakse ka muid IKT kasutusvõimalusi muusikaõpetuses. 

Veebiseminari salvestuse leiate siit. 

"Music composition" lubab valida 128 erineva pilli tämbrite vahel. Valmis noodi saab salvestada nii helifailiks kui ka noodipildiks. 

Äpp on tasuta ja saadaval Androidi nutivahendile siin. 
Analoog Apple´i seadmele leiate siit. 

Muusikahuviline poiss Ott Jaanimäe õpetab äppi kasutama: Video kasutamise kohta. 

Oti juhendi jäädvustas Aet Mikli,  
Koolielu muusikaõpetuse ainemoderaator ja Laagi Kooli haridustehnoloog
 

Teise nädala harjutus aitab vähendada pingeid ja parandada verevarustust õlavöötmes. 

Harjutust tuleks teha endale sobivas tempos, sest oluline on keskenduda võimalikult suurele liigutuste ulatusele.

Video. 

Video on mõeldud harjutusest ettekujutuse saamiseks. Harjutuse kirjeldus: tõsta ja langeta õlgu 6 korda, seejärel ringita neid eest taha 4 korda ja teistpidi 4 korda. 

Teksti loeb Elis Rumma. Harjutust demonstreerib Raul Rändla 

Vaata ka: Nädala harjutus arvutikasutajale 1  
 

Viimased aastad on aga nende väärtuste ja oskuste kõrvale ilmunud digivahendid. Kas, kuidas ja miks peaksime digivahendeid kunstis rakendama? Kes digivahendite kasutamisest võidab, kes kaotab? Need on küsimused, mida kunstiõpetaja endale ikka ja jälle esitab. Mida ütleb riikliku õppekava üldosa digipädevus? „Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes…“  

Mis on kunstitunni peamine eesmärk? Loovuse, käelise tegevuse ja mõtlemisvõime arendamine on kunstitunni peamised eesmärgid. Kõike seda saab arendada läbi praktilise tegevuse. Silm näeb, aju mõtleb ja analüüsib ning käsi teeb. Ükskõik missugune käeline tegevus annab tulemuseks kogemuse või oskuse, mis saab inimese üheks olemise osaks. Kuidas aga siduda kõige eelnevaga digitehnoloogia, missuguse rolli see võtab just loovoskuste ja loovmõtelmise välja kujunemisel, kas mõni oluline oskus tõugatakse kõrvale või hoopis välja? Kunstiõpetaja on eelkõige loovuse juht, ta loob koos lastega, meelitab lapsi looma.

Digivahendite rakendamine kunstitunnis on õpetaja oskus näha uut ja tõdeda, et kaasaegses maailmas ei ole võimalik ka kunsti õpetamise vallas hakkama saada ilma tehnoloogiata. Eesti koolides on kunstiõpetajaid, kes rakendavad oma kunstitundides aktiivselt mitmeid nutiseadmeid, aga on ka neid, kes peavad oluliseks kunsti tegemist traditsioonilisel moel. Kunstiõpetajad, kes ei kasuta oma tundides tehnoloogiat, argumenteerivad nii: Esiteks, kunstitunde on õppekavas väga vähe ja on oluline, et looks õpilane midagi uut oma kätega kas või 45 minutit. Teiseks, takistuseks võib saada õpetaja enda oskuste puudumine tehnoloogia vallas. Kolmandaks, neljandaks: klassiruumis on liiga palju õpilasi; äkki kaob tunnis distsipliin, jne jne. Takistusi on piisavalt palju. 

Kuidas rakendada digitehnoloogiat kunstiõpetuses?
On olemas töövahendid ja äpid, kus õpilasel on vaja rakendada suhteliselt vähe loovust. Piisab vaid mõne markeri värvimisest või nupule vajutamisest ning tulemus oleks nagu iseenesest olemas ehk me naudimegi sageli ühe või teise keskkonna visuaalset ja virtuaalset poolt ja saame vaid AHAA-efekti. 
Huvitavam on aga rakendada tehnoloogiat oskuslikult tunni ülesehitusse ehk valida loovtulemuse saavutamiseks hoopis teisi meetodeid. Märksõnadeks saavad lõiming ja aktiivõppe meetodite rakendamine. 

Lapse ja osaliselt ka kunstiõpetaja loovat arengut toetavad osalemine projektides, õpilugude kirjutamine, paaris- ja rühmatööd, õuesõpe jne. Aga mis on siin tegemist kunsti ja kunstitunniga? Kunst ei tähendagi tänapäeval ainult pliiatsi ja pintsliga tegevusi, vaid aitab kaasa mitmekülgse loova ja kriitilise mõtlemise arendamisele. Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb!

Kunstiõpetajat toetavad uue tehnoloogia rakendamisel kindlasti mitmed koolitused, iseseisvalt õppimine ja kogemuste vahetamine. Eelkõige on vaja julgust ja tahet ennast ja oma mõttemustreid muuta. Iga kunstitund ei pea olema tehnoloogiaga läbi põimunud või tehnoloogiapõhine, kuid katsetama peab. Kunstiõpetajal on tegelikult teiste õpetajate ees tohutu eelis – praktiliste kunstioskuste ja –teooria valdamine, kunstiõpetajal on olemas peamine, mida nõuab ka digitehnoloogia, see on loovus ja loov mõtlemine.

Loova tegevuse juurde käibki katsetamine ja eksimine. See on tore, kui õppimine ja loomine oleks kunstitunnis üksteiselt õppimise protsess. Sageli on lapsed nutikamad ja targemad tehnoloogias, kui me arvame. Anname siis neile võimaluse ja õpime ka ise. 

Jüri Mäemat
Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator, Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja 

Osale! Veebipõhine kunstikonkurss „Minu nimi ja GRAFITI“  

Foto: Jüri Mäemat

Kümnes konkurss on mõeldud 8.-12. klassi õpilastele ja lõppvoor viiakse läbi märtsis 2016. 

                                                                                                                   
Konkursitöö teemad nii põhikooliõpilastele kui gümnasistidele:
•    Eduard Vilde romaani „Mäeküla piimamees“ ja Jaan Tätte näidendi "Ristumine peateega" võrdlus
•    Naisküsimus Eduard Vilde romaanis „Mäeküla piimamees“ võrdlevalt mõne teise eesti kirjandusteosega
•    Kahe eri ajastul ilmunud eesti luulekasseti või luulekaardipaki võrdlus
•    Kahe eesti autori elulooraamatu võrdlus
•    Kahe eesti ulmekirjandusteose võrdlus
Lisaks teema põhikooliõpilastele:
•    Koolitemaatika kahes erineva ajastu eesti romaanis    

Valitud teema kohta tuleb osalejatel
•    koostada veebileht, mis annab
o    võrdleva ülevaate kahe valitud kirjaniku loomingust, eluloost, kirjanduslikust mõjukusest ja eripärast;
o    mõlema kirjaniku teose võrdleva analüüsi;
•    lisaks teksti- ja pildimaterjalile on soovitatav kasutada animatsioone, audio- ja videoklippe ning muid veebipõhiseid vahendeid;
•    töö kohustuslikuks komponendiks on omaloominguline vähemalt 3-minutiline videolõik;
•    veebileht peab olema kasutatav õppevahendina ja sisaldama erinevaid ülesandeid;
•    tööde hindamisel väärtustatakse eelkõige autori(te) oma loomingut ja isiklikke seisukohti, mitte veebilinkide rohkust.

Näidetega konkursi "Kirjandusraal" töödest saab tutvuda Koolielu haridusportaali eesti keele aineõpetajale mõeldud materjale sirvides.

Töö autoriks võib olla üksikisik või rühm (kuni 3 õpilast rühmas). Üks juhendaja võib saata mõlemast vanuseastmest maksimaalselt kolm tööd.

Žürii hindab konkursile laekunud töid ja valib mõlemast vanuseastmest (põhikool ja gümnaasium) välja paremad tööd. Nende tööde autoritel tuleb lõppvooruks ette valmistada veebilehe esitluse suuline variant ja esineda sellega konkursi lõppvoorus neljapäeval, 10. märtsil 2016 Tartus Tamme gümnaasiumis.

Palume konkursile registreeruda teisipäevaks, 7. detsembriks 2015 veebiaadressil: http://goo.gl/forms/ho1W0Yn9pB 

Võistlustöö esitada märksõnaga varustatult ja vormistada nii, et veebilehel ei ole viiteid autori(te)le ega nende koolile. Veebilehe aadressi ja oma andmete esitamiseks saadetakse registreerunutele jaanuari lõpus uus link. Tööde esitamise tähtaeg on 19. veebruar 2016. 

"Kirjandusraal 2016" on ka osa Koolielu portaali ainekuude kampaaniast. Märtsikuus, kui toimub konkursi finaal, keskendutakse Koolielus keelte ja kirjanduse õppimisele ja õpetamisele. 

Korraldajad: Heily Soosaar ja Kaja Kasak Nõo Reaalgümnaasiumist 

Foto: https://www.flickr.com/photos/matthileo/5448890428/ 

Treeninguid saab sisestada ka käsitsi, seega pole otsest sundi nutitelefoni olemasoluks. Lisaks võimaldab Endomondo veel salvestada kiirust, kilomeetrite aegu, pulssi, kalorite kulu ja palju muud. Kui nutitelefonis on internet, siis spordisündmus salvestub reaalajas Endomondo saidile ja treeningu lõpus saab juba treeningtulemust vaadata ning lisada kommentaari.

Endomondo kasutusvõimaluste kohta saad lugeda veel siit. 

Teiseks võimaluseks on internetipõhine kommuun - koduleht, kus kõik Endomondo kasutajad saavad oma treeninguid näha treeningpäevikuna. Endomondo kodulehelt leiab ka alapealkirja „challenges”, mis tähendab, et mingis kindlas ülesandes saab end võrrelda teiste endomondolastega. Näiteks, kes läbib joostes kõige rohkem kilomeetreid juunikuus. 
 
Endomondo kasutusjuhendi võib leida e-Õppe Uudiskirjast. 

Jaanika Rändla, Raul Rändla 
Koolielu ainemoderaatorid