„Vlogide, kommentaaride ja muu vaatamine pole loomulikult koheselt negatiivne, kuid lapsevanemad peaksid kindlasti üritama hoida avameelset suhtlust lastega selles osas, mida nende noored vaatavad ja keda jälgivad,“ selgitas programmi "Õpilaste digitaalne IQ" juht Egle Tamelyte. „Noorte digiharidus on üha parem, kuid siiski ei suuda noored alati adekvaatselt mõista ja tõlgendada sisu, millega nad kokku puutuvad. Laste lemmikjuutuuberid on aga ka tihti ise noored, kes alles oma teed leidmas ja mõistmas, et nende sõnadel ja tegudel võivad olla suured tagajärjed.“ 
  
Tamelyte lisas, et programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames korraldatud küsitlusest ja koolides toimunud vestlusringidest koorus samuti välja, et kuna noored on digimaailmas olnud sees n-ö algusest peale, siis kohati on nende arusaamad kübermaailmast teistsugused. „See kehtib ka näiteks küberkiusamise ja autoriõiguste kohta – tihti ei saada arugi, et mingi tegevus võiks olla kiusamine või et kõik internetis olev pole vabaks kasutamiseks,“ märkis Tamelyte. 
  
Tartu Ülikooli tudengi Marget Miili sellel kevadel valminud lõputööst selgus näiteks, et üle pooletuhandest küsitletud 9-13aastasest noorest kõigest neli ütles, et ei vaata YouTube’i videoid üldse. „Tuli välja, et paljud noored ei pane tähelegi, et nad oma lemmik mikrokuulsuseid järgi teevad. Seega näiteks ei pruugita ka tajuda, kas jälgitav juutuuber räägib mingist teemast või tootest ärilisel eesmärgil või mitte. Samuti ei saa lapsed veel väga aru, millal on tegemist sarkasmiga ja millal mitte,“ selgitas Miil. 
  
Tartu Ülikooli uurimistööst selgus ka, et Eesti noored hakkavad juba 11-aastaselt jälgima juutuubereid, kes edastavad kohati rassistlikku ja seksistlikku sisu. Miil lisas, et näiteks intervjuudes sai ta ka vastuseks: “vihakommentaar on siis, kui lause lõpus on hüüumärk ja kui ei ole, siis on tegu naljaga”.
  
Digiharidusprogrammi "Digitaalne IQ" patroon juutuuber Victoria Villig soovitus noortele on kriitiliselt mõelda, miks keegi YouTube’is teatud asju ütleb või teeb. „Mõnele on see oluline karjäär ja tal on lihtsalt raha vaja. Eriti, kui on tegemist näiteks alles alustava juutuuberiga. Samas, kui see on keegi, keda oled juba pikalt jälginud ja tunned seda inimest, siis oled tuttav tema stiili ja arvamustega, mis võivad tema hinnangud sulle hoopis usaldusväärsemaks teha,“ lausus Villig. 
  
Koolitusprogrammi "Õpilaste digitaalne IQ" eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsuti noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse tulemused ja Eesti noorte netikett valmib jaanuari lõpuks.

Täpsemat informatsiooni leiab kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.  

Programmi Facebook: 
www.facebook.com/NetikettEE 
 
 *EU Kids Online raport Eesti kohta

Allikas: programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 11. veebruaril tähistame turvalise interneti päeva
• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks

Avamisel esinevad luulekavaga Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased. 

Näituse peatelje moodustab põhjalik väljapanek Krossi teostest, mis on aegade jooksul ilmunud nii eesti kui ka võõrkeeltes, kokku üle 300 raamatu. Lisaks eksponeeritakse valikut Krossi luulekogude ja romaanide illustratsioonidest Eesti Rahvusraamatukogu graafikakogust ning erakogudest. Fuajeegaleriis saab tutvuda fotodega Krossi perekonna ja rahvusraamatukogu arhiivist.  

Eraldi „näituse näituses“ moodustab Eesti Nahakunstnike Liidu korraldatud köiteprojekt, mille aluseks on spetsiaalselt Jaan Krossi sünniaastapäevaks koostatud ja kunstnikele köitmiseks välja antud Jaan Krossi ja Ellen Niidu luulevalimik „Oi sina mu pesa“ (koostaja Maarja Undusk). Eksponeeritud on 40 köiteinterpretatsiooni Eesti köitekunstnikelt. 

Näituse taustal kõlab 1970. aastal välja antud vinüülplaat, kus Jaan Kross ja Ellen Niit oma luulet esitavad, samuti katkendeid Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivist. 

Näitus valmis Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Nahakunstnike Liidu ja Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostöös. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, OÜ Digisound ja okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu. 

Näitus jääb rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees avatuks 22. veebruarini. 

  Näituse meeskond: 
 Kuraator: Maarja Undusk 
 Projektijuhid: Virge Loo ja Külli Grünbach-Sein 
 Kujundaja: Mae Kivilo 
 Illustratsioonide väljapaneku kuraator: Jüri Hain 
 Kirjanduslooline konsultant: Jaan Undusk 
 Näitusemeister: Alden Jõgisuu  
 Heli: Digisound 

Rahvusraamatukogu tänab: Eesti Kirjanike Liit, Tähti Roostalu, Helen Poll, Ave Tölpt, Katre Riisalu, Gerli Randjärv, Tiina Büttner.

Allikas: RRi pressiteade
 
 
 

Parimatel osalejatel on võimalus saada TalTechis õppekoht vabalt valitud õppekaval.

„Klassikaline riigieksami tulemuste põhjal ülikooli astumine ei pruugi alati näidata kõigi noorte potentsiaali – kusagil võib olla noori geeniuseid, kelle jaoks gümnaasiumisüsteem hästi ei toimi,“ rääkis TalTechi ärinduse programmijuht Tarvo Niine. Majandusvõistlus annab Niine sõnul gümnasistidele võimaluse veel enne eksamiperioodi end proovile panna ja väga heade tulemuste korral ka ülikoolis õppekoht kindlustada. 

Ta selgitas, et majandusvõistluse kümnel paremal, kes on saanud vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast, on võimalus asuda õppima Tallinna Tehnikaülikooli väljaspool tavapärast vastuvõtukonkurssi. Lisaks on esiviisikule rahalised auhinnad.

TalTechi majandusvõistlus on mõeldud eelkõige abiturientidele, aga osaleda võivad kõik gümnaasiumiastme õpilased. Proovile pannakse osalejate teadmised majanduse toimimisest, näiteks tuleb lahendada ülesandeid investeerimise ja arvestuse teemadel. „Võistluse eesmärk on äratada ka õpilastes sügavamat huvi majanduse vastu ja innustada edasist õppimist,“ selgitas Niine. 

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna 80. aastapäevale pühendatud majandusvõistlus toimub 8. veebruaril kell 12 TalTechi majandusteaduskonnas (Akadeemia tee 3). Võistlust korraldavad TalTechi olümpiaadikool ja majandusteaduskond. 

Võistlusele saab registreeruda 3. veebruarini.

Loe lähemalt: www.bit.ly/Majandusvõistlus

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide IKT-õppe uuenduslikke tegevusi, mis omavad suurt mõju õppe kvaliteedile ja üliõpilaste digipädevuse arengule.

IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots sõnas arendusprojektide taotlusvooru kommenteerides: “Kui programmi algusaastail alustasime üksikutel õppekavadel IKT-pädevusi tõstvate tegvuste toetamisest, siis nüüd liigume järjest enam laiapõhjalisuse poole. IKT valdkonna teadmisi on vaja igal elualal ja nii eelistati sel korral projekte, mille tegevused on suunatud e-õppe arengule IKT-välistel õppekavadel ning hõlmavad mitmeid erinevaid õppekavu.“

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan toob esile, et toetuste andmisel vaadati ka koostööd kõrgkooliväliste partneritega: „IT Akadeemia programmis oleme aastate vältel näinud, kui suur väärtus on partnerite koostööl tulemuste saavutamisel. Mida interdistsiplinaarsemaks valdkonnad muutuvad, seda olulisem on partnerite kaasamine nii ettevõtetest kui ka teistest kõrgkoolidest.“

Toetust soovisid kaheksa kõrgkooli kokku 20 projekti jaoks, ekspertkogu otsusel saavad rahastuse nelja kõrgkooli kuus projekti.

Tartu Ülikoolis hakatakse ellu viima kahte tegevust: meditsiiniteaduste valdkonnas kujundatakse ja juurutatakse õppetöö digipädevuse raamistik ning luuakse matemaatika ja füüsikaga seotud ainete digitaalset õppevara.

Kahte projekti toetati ka Tallinna Ülikoolis. Esimene neist tõstab õpetajakoolituse eriala üliõpilaste digioskusi, et nad kasutaksid õppetöö läbiviimisel robootika, sensorite, virtuaal- ja liitreaalsuse ning elektroonikaga seonduvaid võimalusi. Teise projekti raames luuakse digitaalsete õpimängude õppekava üliõpilastele uusi mängualaseid uurimismeetodeid käsitlev õpimäng.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis arendatakse virtuaalne simuleeritud tootmiskeskkond tööstusrobotite katsetamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia töötab välja 3D-printimissüsteemiga kihtlisandustehnoloogiad ning neid toetavad e-õppe materjalid.  

Taotluste hindamisel osales 11 eksperti ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Projektid tuleb ellu viia käesoleva aasta lõpuks. 

2016. aastast on IT Akadeemia programmist 2,7 miljoni euroga toetatud 13 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT-õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT-teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. Uus taotlusvoor kuulutatakse välja 2020. aasta I kvartalis.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Photo by Franck V. on Unsplash

Samal teemal:

• IT Akadeemia on saavutanud silmapaistvaid tulemusi IKT erialade edendamisel
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikooli avatud õpe on alternatiiv täiskohaga õppimisele ja annab ideaalse võimaluse täiendõppe kaudu investeerida oma tulevikku. 

TalTechi prorektor Mati Lukas ütles, et möödunud aastal oli tehnikaülikoolis kokku pea 2200 täiendõppurit. „Üha enam on kasvanud tööandjate huvi oma töötajate täiendkoolitamise vastu, mis näitab avatud õppevormi vajadust. Suur osa nendest tööandjatest on ehituse ja tööstuse sektorist,“ ütles Lukas. 

TalTechi avatud ülikoolis saab end täiendada inseneri, infotehnoloogia, majanduse, loodusteaduste ning merenduse valdkondades ja seda nii bakalaureuse kui magistri tasemel. „Avatud ülikoolis õpitakse koos põhiõppe tudengitega, mis on pikema elu- ja töökogemusega õppuri jaoks põnev väljakutse – erinevate kogemuste ja vanusega õppurid täiendavad ka teineteise teadmisi,“ rääkis Lukas. Ta ütles, et heade õpitulemustega saab kandideerida põhiõppe üliõpilaseks. Seda on teinud paljud avatud ülikoolis alustanud õppurid, kes on tänu sellele saavutanud edu ka karjääris. 

„Eestlased on harjunud õppima ja tunneme selle järele vajadust. Elukestev õpe on muutunud elustiiliks, mis tagab parema ja huvitavama elu,“ ütles Lukas. 

Avatud õpe sobib kõigile, kes soovivad õppida endale meelepärases tempos ja mahus: võib läbida kogu bakalaureuse- või magistriõppekava; võib otsida koolitusi ja kursuseid ükshaaval; võib koostada endale individuaalse õpingukava, valides huvipakkuvaid aineid ühest või mitmest erinevast õppekavast; õpihimulisi ootavad ka keelekursused ja lisaerialad.

Õpe on tasuline, kuid heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale.

Esimest korda avatud ülikooli astujad saavad avaldusi esitada ainult kohapeal (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. Varasemalt avatud ülikoolis õppinud saavad oma avalduse saata aadressile avatudope@taltech.ee. Vastuvõtt avatud õppesse kestab 27. jaanuarini, mil algab ka õppetöö esimene nädal.

Vaata lähemalt: www.taltech.ee/avatud-ope 

Allikas: Tallinna tehnikaülikooli pressiteade

Lahtiste uste päeval on Tartu Ülikooli õppehoonetes avatud üle 20 töötoa ülikooli eri valdkondadest. Üliõpilased ja õppejõud tutvustavad kaasavate arutelude, praktiliste harjutuste ja teaduslike katsete käigus erialasid ning õppekeskkonda. Päeva jooksul toimub kolm 45-minutilist töötubade sessiooni. Töötoad algavad kell 12.30, 13.30 ja 14.30 ning igal õpilasel on võimalik osaleda kuni kolmes töötoas.

Lahtiste uste päeva peakorraldaja, Tartu Ülikooli teaduskooli õpilastegevuse peaspetsialisti Terje Kapi sõnul on ürituse eesmärk suunata noori varakult oma tulevikule mõtlema. „9. klassi õpilastel tuleb üsna varsti otsustada, millisesse gümnaasiumisse astuda ja millisel suunal õpinguid jätkata. Lahtiste uste päeval võivad nad uudistada, mida põnevat saab Tartu Ülikoolis õppida. Töötubades osalemine annab võimaluse leida arvukate erialade seast endale huvipakkuv ning sellega varakult tutvust teha. See omakorda aitab 9. klassi noortel langetada olulisi tulevikku puudutavaid otsuseid,“ märkis Kapp.

Tänavusel lahtiste uste päeval on osalejatel võimalus kohtuda tõeliste talentidega ja avastada talent ka endas. Lisaks saavad huvilised treenida oma aju, panna interaktiivses õigusemõistmise töötoas proovile oma argumenteerimisoskus ning kontrollida takistusrajal geoloogia- ja keskkonnateemalisi teadmisi. Loomulikult ei puudu kavast põnevuse ja tarkusega täidetud videolavastus, mille käigus saab säravast näitlejast teejuht ülikooli tundmaõppimisel. Vene noortele mõeldes on valikus mitu venekeelset loengut ja töötuba.

Töötubadesse tasub end varakult kirja panna, sest kohtade arv on piiratud. Registreerimine Tartu Ülikooli veebilehel kestab 28. jaanuarini või kuni kohti jätkub.

Lahtiste uste päev 2019. Andres Tennuse foto

9. klasside lahtiste uste päev toimub tänavu juba seitsmendat korda. Igal aastal toob üritus jaanuari alguses Tartusse sadu noori kõikjalt Eestist.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli teaduskool kutsub õpilasi infotehnoloogia õppepäevale
• Tartu kõrgkoolid tutvustavad Kultuurikatlas tudengilinna õppimisvõimalusi
•  

Negavati projektijuht Anni Raie selgitab, et keskkonna- ja kliimateemad on tänastele noortele väga olulised ning seetõttu soovivad mitmed õpilasfirmad oma ettevõtte ka keskkonnahoidlikumaks muuta. Aga kui seda põhjalikult läbi ei mõtle, võib teadmatuse tõttu asi natuke nihu minna. „Seepärast peamegi vajalikuks noortega neid teemasid arutada, et õpilasfirmad aitaksid reaalselt maailma paremaks muuta,“ selgitab Raie. „Mul on hea meel, et õpilasfirmade programmi vedav Junior Achievement Eesti oli lahkesti nõus meiega koostööd tegema, sest soovime, et keskkonnahoidlikel õpilasfirmadel oleks võimalus oma toote või teenuse arendamist jätkata kandideerides Negavati konkursile,“ lisab ta. 

Koolituspäeval saavad noored ettevõtjad uusi teadmisi rohepesust, sh kuidas seda ära tunda ja oma ettevõttes vältida. Räägitakse ka roheturundusest ning väärtuste juhtimisest. 

Junior Achivement Eesti ja Negavati koostöö jätkub juba 8.-9. veebruaril õpilasfirmade laadal Rocca al Mare Kaubanduskeskuses ja Kristiine Keskuses. Negavatt valib sealt välja ühe keskkonnateemadega haakuva õpilasfirma, kes pääseb otse konkursi 15 parima hulka ning jätkab koos teiste meeskondadega tööd 10 000-eurose peaauhinna nimel. Negavati seitsmes hooaeg alustab juba 2. veebruaril ning ideede esitamise tähtaeg on 23. veebruar. Parimatest parimad selguvad 2. juunil. 

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud 18- kuni 30aastastele noortele mõeldud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad hoida keskkonda. Kuue eelmise hooaja jooksul on Negavatile laekunud kokku enam kui 300 ideed, mille raames on näiteks tuule tiibadesse saanud võtmehoidjaks kokkuvolditavaid poekotte tegev Poko ning kontorite sisekliima süsteemide automatiseerimisega tegelev idufirma SmartVent. Circupi korduvkasutatavate joogitopside kiirpesumasinaid võis kohata möödunud suvel mitmel festivalil ning aasta lõpus valmis keskkonnateadlikkust suurendav lauamäng EcoRace. 

Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskuse info 

Turvalise interneti päeva tähistatakse ülemaailmselt pea 160 riigis ning üheskoos tõmmatakse tähelepanu interneti turvalisele ja oskuslikumale kasutamisele. Lastekaitse Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja HITSA koostöös toimuvates töötubades valmib igal osalejal grupitööna praktiline tunnikava digitaalse ohutuse ja küberkaitse teemade õpetamiseks.

Töötubade teemad ja tegevused

• KüberPähkli uuringu tulemuste tutvustamine (Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikool)
• Uute tunnikavade teemade ajurünnak
• Olemasolevate digitaalse ohutuse tugimaterjalidega tutvumine (võimalusel juba kodutööna)
• Uute tunnikavade loomine ja olemasolevate materjalide komplekteerimine vastavalt vanuseastmele ja vajadustele
• Valminud tunnikavade tutvustamine

Kõikidel osalejatel on võimalus anda oma nimi üles e-ohutuse koolitajaks saamiseks, kellele projekti "Targalt internetis" koordinaatorid saavad suunata koolide ja lasteaedade koolitussoove.

Töötubadesse ootame alus-, põhi- ja keskhariduse ning kutsekoolide (arvuti)õpetajaid ja haridustehnolooge, kes digitaalset ohutust oma asutuses õpetavad või selle vastu huvi tunnevad.

TÖÖTUBADE AJAKAVA

Kell 9-12 töötuba lasteaiaõpetajatele 
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 9-12 töötuba III kooliastme, gümnaasiumi ja kutsekoolide õpetajatele
HITSA nutiklass (Akadeemia tee 21/4, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 13.30-16.30 töötuba I-II kooliastme õpetajatele
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Infot targaks toimetamiseks internetis leiab projekti “Targalt internetis” kodulehelt. Muu hulgas on projekti raames koostatud tunnikavad, mida on lihtne kasutada internetiturvalisusest rääkimiseks põhikoolis. “Targalt internetis” projekti viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalkindlustusamet ja HITSA.

Avafoto: Photo by stem.T4L on Unsplash 

Samal teemal:

• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

UURIMISTÖÖDE REEGLID

• Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
• Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
• Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
• Referaadid ei kuulu hindamisele.

KESKKONNAALASED PROJEKTID – UUS!

• Keskkonnaalaste projektide esitamisest võivad osa võtta kõik üldhariduskoolide 1.-4. klassi õpilased.
• Ühe projekti autoriks võib olla kuni kolm õpilast.
• Projekt peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
• Referaadid ei hindamisele ei kuulu.

ESITAMINE

• Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 23. veebruariks 2020. a aadressil https://konkursid.etag.ee/
• Keskkonnaalased projektid tuleb saata 5. märtsiks 2020. a aadressil erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

KONKURSS

• I voorus hindab iga uurimistööd 2 retsensenti.
• II voorus kutsutakse oma uurimistöid konverentsil esitlema maksimaalselt 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.
• Hindajad valivad välja põnevamad keskkonnaalased projektid, mille autorid saavad võimaluse tutvustada oma tööd konverentsil.

MIKS OSALEDA?

• Konkurss annab Sulle suurepärase võimaluse tutvustada oma keskkonnaalast uurimistööd või projekti ja saada tagasisidet.
• Konkursi tulemusi võtavad arvesse ülikoolide vastuvõtukomisjonid.
• Konkursil on parimate tööde koostajatele ja juhendajatele rahalised preemiad.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

Konkursi veebileht: http://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/

Koolitusprogramm on mõeldud üld- ja kutsehariduse, sh rakenduskõrghariduse õpetajatele või alustavatele õpetajatele, kes on valmis võtma majandus- ja ettevõtlusõpetaja rolli ning looma süsteemse ettevõtlusõppe oma koolis. Programmis saavad kokku ja täiendavad üksteist erinevate erialade õpetaja, kes ettevõtlusteemasid oma aine ja projektidega lõimida soovivad. 

Baastase on alustavale ettevõtlusõpetajale ja meistriklass neile, kel töökogemust juba 2 aastat või läbitud baastase. Programm koosneb kuuest ühe-kahepäevasest koolitusest, kokku 10 õppepäeva. Moodulid toimuvad ettevõtluskeskkonnas/ettevõtetes erinevates Eesti paikades ning on seotud huvitavate õppekäikudega. Koolitajateks on Eesti parimad ettevõtlusõppe õppejõud ja õpetajad, eksperdid ja ettevõtjad. Koolitusprogrammi rahastab Euroopa Sotsiaalfond, seetõttu osalemistasu õpetajatele ei ole.

30.-31. jaanuaril 2020 alustab Ettevõtlusõppe koolitusprogrammi baastase. 
11.-12. märtsil alustab Ettevõtlusõpetaja meistriklass.

Täpsem info ja registreerumine  https://ettevõtlusõpe.ee/koolitused/.

20.-21. veebruaril  alustab Ettevõtlusõppe koolitusprogrammi baastaseme venekeelne rühm. Selle koolituse kohad on täis. 

Mida võtavad eriliste väärtustena koolitusprogrammist kaasa osalejad? 

Heli Illipe-Sootak, Audentese Spordigümnaasiumi bioloogiaõpetaja ja Erasmus+ projektijuht:

Elu on täis juhuslikke sündmusi. Ja kui osata neid üksikuid sündmusi omavahel ühendada, ei tundugi kõik enam sugugi juhuslik. Pool aastat enne ettevõtlusprogrammi sattumist, olin kirjutanud Erasmus+ rahvusvahelise õpilasvahetusprojekti ja selle teema oli just ettevõtlikkus ja iduettevõtlus. Õnneks sai see ka rahastuse ja Audentese koolil oli taas üks põnev ülesanne: võõrustada sõpruskoolide õpetajaid, näidata neile meie elu erinevaid tahkusid: kultuuri, loodust, ettevõtluskeskkonda, haridusmaastikku. Ja siis juhtusingi lugema Ettevõtlusõppe baaskoolitusprogrammist. Ma teadsin kohe, et see pikk sõnalohe on just see, mida meie kooli projekti edukaks läbiviimiseks ja õpilaste kaasamiseks vaja läheb.

Öeldakse, et kui tahad minna kiiresti, mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, võta sõber kaasa. Ja kuna mul oli kindel kavatsus tuua kooliellu rohkem ettevõtlusvaimu ja valmidust midagi ise ära teha, kutsusin programmi kaasa ka oma hea kolleegi, ühiskonnaõpetuse õpetaja Kadi. Ja nii me seda teed koos käimegi: arutledes, aeg-ajalt vaieldes, siis jälle koos suuri plaane tehes. Täpselt nii, nagu üks hea meeskond toimima peabki. 

Ettevõtlusõppe programm on kohe-kohe läbi saamas ja ma olen näinud ja kuulnud ja kogenud nii palju uut ja põnevat ja rakendust väärivat, et kindlasti julgustan ka teisi koole ja õpetajaid sellest osa saama. 

See programm on universaalne, ent samas ka piisavalt fookuses, et mitte muutuda liiga üldsõnaliseks ja seeläbi kasutuks, ja sobib kõikidele aineõpetajatele ja kõikidele kooliastmetele, nii ainekavasiseseks kui ka –üleseks õppeks.

Programmisisu on väga hästi läbi mõeldud ja professionaalselt läbi viidud, mis teeb selle põnevaks, kaasahaaravaks ja interaktiivseks, ning on samas ka heaks eeskujuks, kuidas peaks mingeid tegevusi läbi viima.

Programm on väga mitmekesine ja annab hea ülevaate ettevõtlusega ja laiemalt ettevõtlikkusega seotud pädevuste arendamisvõimalustest ning meie väikse ja tubli riigi edusammudest, võimalustest ja kitsaskohtadest. Sest ilma suurema pildi ja analüüsita ei olegi võimalik midagi paremaks teha. Mõnikord on vaja ka lihtsalt teada, kas oleme õigel teel.

Programm on praktiline ja see on tegevõpetajate jaoks üks kõige olulisem aspekt: kõike õpitut ja kogetut saab üle võtta koolitundidesse või klassivälisesse tegevusse. Ja seda nii sisu, metoodikate, käsitluste kui ka ruumilahenduste osas. Ja kui palju põnevaid ja asjalikke praktiliste tööde mõtteid siit veel saab!

Programm annab võimaluse kohtuda väga erinevate elualade inimestega, kel on palju jagada ja kellega saab ka edaspidi koostööd teha. See ei ole lihtsalt väärtuste edasiandmise ahel, vaid suhtevõrgustik, mis on toeks uute või ka juba järeleproovitud ja toimivate projektide läbiviimiseks.

Ja mis kõige olulisem: programm on suur samm õpetajate enesearengus. Ja see sära õpetajate silmis jõuab kindlasti ka koolidesse!

Kadi Aavik, Audentese koolide SA ajaloo – ja ühiskonnaõpetuse õpetaja: 

Tundsin, et ettevõtluspädevus tuleb kasuks nii minule kui minu õpilastele.  Need on oskused, mis arendavad loovust, panevad mõtlema kastist välja, annavad elule uue hingamise. Mul on koolitustel käies järjest süvenenud tunne, et staažikad õpetajad võiksid töötada aasta mõne teise ameti peal mõnes ettevõttes ning aastaid ettevõtjana töötanud inimesed vahetada õpetajad samaks perioodiks koolimajas välja. Kasu oleks mõlemale poolele: õpilased kuulavad alati huviga neid õpetajaid, kellel konkreetne kogemus ka mõnes teised eluvaldkonnas, õpetajaamet paneb ettevõtte juhte juhirollile teisiti vaatama. Hingelt õpetajad aga  näevad, et päris elu toimub tegelikult väljaspool koolimaja, nad õpiksid uusi oskusi, mis kohe kindlasti arendavad õpetajakutset. 

Koolitusel osalemise olulise põhjusena tooksin välja isikliku huvi ja ambitsiooni.  Elu on suunanud mind elukestva õppija rolli -  ühiskonnaõpetust olen õpetanud kolm aastat, samas on mul lisaks õpetajakutsele üks varasem kõrgharidus ning teisi töökogemusi. Raske on mõtestada ennast ka praegu (olles küll äsja õpetajakutse kätte saanud) ühte kindlasse ametisse elu lõpuni. Liitusin ettevõtlusõppe programmiga, kuna tahan arendada endas ettevõtlusalaseid oskusi ja hakata tulevikus väike-ettevõtjaks. Ettevõtlust minule koolis ei õpetatud, ka ülikoolis mitte, majandus oli baaskursusena, seegi vaid teoreetilise loenguna. Ettevõtjad tundusid kunagi kui müstilised äriinimesed, oma kindlate tugevate karakteristikutega, mida mina endas ei näinud.  No kuidas selline inimene õpetab noortele elluastujatele majandusteemasid? 

Ettevõtluskursus oli hoopis teise formaadiga kui paljud teised õpetajatele suunatud koolitused. Oleme üks lend -  üle Eesti erineva taustaga õpetajad said kokku ning iga koolitusega on taaskohtumine järjest toredam, koolitused on praktilised ja tihedad, saame palju suhelda erinevate ametite inimestega. Moodustame võrgustiku ja selline koostöö paneb asjad liikuma. See on väärtus omaette ja aitäh Katrin Kivisillale (SA Innove) selle motiveeriva töö eest. 

Sain hakata kohe rakendama koolitustelt saadud kogemusi ja teadmisi õppetöös, teen seda oma ühiskonnaõpetuse tundides 9. ja 12.klassidega. Minu ühiskonnaõpetuse ainekava majandusteemalised tööplaanid muutusid kohe pärast koolitust, sest sain väga palju uusi ideid ja teadmisi nii valdkonna kui õpetamismeetodite kohta. 

Koolitusele tulin koos kolleegi Heli Illipe- Sootakiga, kelle kirjutatud projekt „We Start Up“ sai õppeaasta alguses positiivse vastuse ning mis viib meie kooli õpetajad ning õpilased viite erinevasse välisriiki. Ettevõtlusõppe baaskoolitusprogramm aitas meil seda projekti arendada, andis palju sisendit, kuidas võiks sel talvel alguse saanud projekt olla seotud nii minu ühiskonnaõpetuse tundide ettevõtlusteemadega, projekti tegevustega ning kuidas kõiki tegevusi paremini omavahel lõimida.

Tänu ettevõtlusõppe baaskoolitusele on minu õpilased juba saanud mõelda oma huvidest ja tugevustest välja nende jaoks potentsiaalsed äriideid. Õppinud töötama nende ideedega, tegema koostööd teistega, harjutanud oma idee kaitsmist, koostanud ja esinenud liftikõnedega publiku ees, vestelnud tegutsevate ettevõtjatega ning kevadel saavad nad kogemuse külastada mitut ettevõtet kas töövarjuna, praktikandina või kodanikuühiskonna liikmena vabatahtlikku tööd tehes. Loodan, et tulevastel aastatel saame hakata juhendama ka mini – ja õpilasfirmasid. 

Kõige olulisem on see, et õpilased on hakanud aru saama, mida tähendab ettevõtluspädevus –oluline ei ole hakata kohe ettevõtjaks, väga oluline on aga olla ettevõtlik inimene. Nägin, et suutsin panna neil silmad särama, kuna minu enda silmad alati särasid, kui ettevõtlusõppe koolituselt tööle naasin.  

Loo autor on Liina Pissarev, Ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht