Loo autor on Kaia Tamm, Põlva Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja 

1. Leidke koostööpartnereid, jagage infot oma tegemistest, küsige nõu ja abi. Põlva Gümnaasium toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kolme tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 40, tänavu lisandub neid veelgi. Õpilasfirmad on muuhulgas teinud koostööd TÜ keemialabori teadurite ning Toidu- ja Veterinaarametiga (ÕF Rabavesi, Eesti parim ÕF III koht, innovatiivseim toode, parim stiil ja kujundus, säravaim müügitäht; ÕF Imelõõr, Eesti parim ÕF II koht, keskkonnasäästlik toode, parim kujundus ja stiil). Tihedat koostööd teeme SA Põlvamaa Arenduskeskusega – tänu sellele oleme saanud osaleda erinevatel rahvusvahelistel ja kohalikel ettevõtlusega seotud üritustel, nt turismimess TourEst2018, Ökofestivalid Karilatsis, rahvusvahelised ÕF laadad. SA Arenduskeskus korraldab ka erinevaid ettevõtlikkusega seotud koolitusi maakonna õpilastele.   

2. Olge avatud erinevatele projektidele, ärge kartke, uurige ja õppige, see on huvitav nii õpetajatele, aga esmatähtis - see on huvitav õpilastele. Oleme avatud erinevatele tegevustele ja ikka oma õpilasi suunanud osalema ettevõtlikkusega seotud programmides, nt 2018 aastal osalesime TTÜ Mektory ettevõtlusprogrammis Bright Minds. Programmis osales ligikaudu 50 Põlvamaa noort. Põlva Gümnaasiumist jõudis finaalvõistlusele 3 tööd. Tavapärasele formaalõppele koolis, oli lõppenud õppeaastal töös ettevõtlusalane e-Twinningu ühisprojekt Austria ja Prantsusmaa koolidega ning ühine turunduse projekt Läänemaa Gümnaasiumiga. Kahe projektiga kaasatakse Põlva Gümnaasiumist 45 õpilast, see on umbes viiendik kogu õpilasperest! Kolme esimese tegutsemisaastaga on loodud üheskoos Võru ja Valga Gümnaasiumiga koostöövõrgustik KERG (Kagu- Eesti riigigümnaasiumid), mis kätkeb endas nii koolitöötajate kui õpilasesinduste vahelist koostööd, mille tulemusena on kutsutud ellu erinevad kolme kooli kaasavad projektid (Kagu Lahing õpilastele, olümpiaadilaager, riigigümnaasiumide ball, õpetajate töövarjupäevad, KERG õpilaste suvepäevad jms). Selle koostöövõrgustikuga on osaliselt liitunud ka Tartu Tamme Gümnaasium ja Jõgevamaa Gümnaasium, ühistegevustega jätkatakse ning otsitakse juurde uusi koostöökohti.

Kool pakub iganädalaselt õpilastele erinevaid külalistunde, sh ettevõtlusega seotud teemad. Rääkimas on käinud Kaidi Ruusalepp, Liisi Toom, Kuldar Leis, jt. Samuti on õpilased ettevõtluskursuse raames käinud külastamas erinevaid Põlvamaa ettevõtteid (Arcwood, Acino, Tere AS). Võimalusel on külalisloengud avatud ka kogukonnale. Kool kaasab õpilaste ettevõtlusprogrammi nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid ÕF mentoritena. 

3. Õpetage õpilased ise oma elu koolis korraldama! Nad saavad edukalt hakkama, õpivad planeerima ja võõrastega suhtlema, võtma vastutust ja tegema meeskonnatööd. Ettevõtlusõppega ei puutu kokku ainult ettevõtlusõppe õpilased. Õpilasesinduse liikmed näiteks saavad kogemuse eelarve planeerimisel ja töös arvetega, sest peavad iga oma ürituse jaoks ise võtma hinnapakkumised ning koostama eelarve kava, kinnitama selle juhtkonnaga ja jälgima selle täitmist. Mahukamatest üritustest võib välja tuua näiteks Kagu-Eesti riigigümnaasiumide EV 100 balli korraldamine veebruaris, sügisene nädala pikkune HAV ehk Halli Argipäeva Vastu, teistmoodi jõulupäev koolis, kevadine Öögümnaasium, ettevalmistused arvestusteks ehk õpilased õpetavad õpilasi ja kogukonnale avatud rahvusvahelise muusikapäeva korraldamine sügisel. 

Põlva Gümnaasium kuulub nüüdseks ka Ettevõtlik Kool võrgustikku. Kolme aastaga oleme loonud oma traditsioonilised üritused, nüüd tegeleme kõige selle hoidmise ja parendamisega, et elu koolis oleks põnev. 

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 10. jaanuarini.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit.

F. J Wiedemann (sündis 1805. aastal Haapsalus – suri 1887. aastal Peterburis) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Art Lasovsky on Unsplash

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Reet Kasik

Sammul peab tähtsaks edendada kolledži teadustegevust, kasvatada projektitoetuste taotlemise võimekust ja arendada õppekvaliteeti.

Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa sõnul on Marek Sammulil kolledži juhi kohusetäitjana olnud hea võimalus poole aasta jooksul sisse elada kolledži igapäevaellu ning viia ennast kurssi probleemide ja nende võimalike lahendustega. “Tema jätkamine on kolledži arengu ja inimeste seisukohalt ilmselt kõige parem lahendus, sest võimaldab kolledži stateegiliste arengu otsustega kiiresti edasi minna. Tänu oma kogemustele nii akadeemilise töötaja kui ka juhina on tal lisaks väga head taustteadmised ülikooli toimimisest,“ tõdes Eamets.

Sammuli hinnangul on kolledžil potentsiaali enamaks, kui praegusest tegevusest välja paistab. „Kolledžis on mitu uurimisrühma, mis ei ole seni saanud oma teaduspotentsiaali täielikult avada. Vajame õnnestumisi teadusgrantide taotlemisel, et saaksime võimaldada inimestel pühenduda õppetöö kõrval rohkem ka teadmiste arendamisele ja ühtlasi paremini kindlustada järelkasvu,“ selgitas ta.

Direktorina peab ta tähtsaks õpetamisoskuste arendamist ja aktiivõppe laialdasemat kasutamist. Tema sõnul on püsiv probleem Narva ja lähipiirkonna koolilõpetajate nõrk eesti keele oskus. „Meie õppejõud peavad pidevalt lõimima keele- ja aineõpet ning see eristab meid tugevalt teistest Tartu Ülikooli kolledžitest. Aga eks see ole ka üks osa meie sotsiaalsest rollist oma piirkonnas. Kolledž on ka praegu, 20 aastat pärast loomist, ikka sama suure tähtsusega eesti kultuuri kandja Narvas,“ on Sammul optimistlik.

Marek Sammul on õppinud Tartu Ülikoolis ökoloogiat ning omandanud siin 2003. aastal doktorikraadi taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal. Tal on arvestatav õppe- ja teadustöö kogemus nii Tartu Ülikooli kui ka Eesti Maaülikooli akadeemilise töötajana. Enne administratiivsetele ametikohtadele asumist töötas ta Tartu Ülikooli Euroopa kolledži sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses analüütikuna ning aastatel 2015–2016 ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loodusressursside õppetooli teadurina.

Aastatel 2016–2019 juhtis Sammul Tartu Ülikooli personaliarenduskeskust ja 2019. aasta juunis asus ametisse Narva kolledži direktori kohusetäitjana. Tema juhtimiskogemus ulatub ka väljapoole ülikooli: 1997.–2003. aastani oli ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige ja 2004.–2009. aastani Eesti Looduseuurijate Seltsi president.

Narva kolledži direktor valiti viieks aastaks, tema ametiaeg algab 1. jaanuaril 2020 ja lõpeb 31. detsembril 2024.

Allikas: TÜ pressiteade.

Hando Runnel on väsimatu hoole ja armastusega erakordselt viljakalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Tema loomingu keskmes on luuletaja suhe kodumaa ja rahvaga ning elu ja ühiskonna suurte probleemidega. Omariikluse taastamise otsustavatel hetkedel oli ta üks neist vabaduse ideoloogidest, kes sõnastas Eestit ja eestlasi ning meie olemise mõtet, määrates nende sõnadega riigi tulevikku. Rasketel surveaegadel aitasid tema üldtuntud laulud ja luuletused hoida usku eestluse püsimisse ning lootust iseolemise võimalikkusesse.

Rõhuga rahvuse ja rahvuslike teemade mõtestamisel on ka Runneli missioonitundest, laialdastest teadmistest ja intellektuaalsest uudishimust kantud töö tulemusel loodud rahvuslik suursari „Eesti mõttelugu“. Raamatusari, mida on nimetatud rahvuslikuks essee-eeposeks ja eesti vaimuelu entsüklopeediaks, koondab ja avaldab kõige väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade, korjates ja väärindades juba ilmunut ning võimaldades sel viisil lugejal rännata meie suurmeeste ja ‑naiste loomingu radadel.

Rahvusmeelsust on Runnel suunda andvalt mõjutanud veel nii Tartu Ülikooli esimese kutsutud vabade kunstide professorina kui ka ajakirja Akadeemia taastajana. Uue rahvusliku ärkamise harjal oli ta üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taasavamise eestvedajaid, kes oli veendunud, et ühe universitas’e juurde peab kindlasti kuuluma usuteaduskond ja seega tuleb nõukogude võimu poolt 1940. aastal suletud teaduskond taastada.

Viljaka esseisti, publitsisti ja kriitikuna juhib Runnel oma kirjutistes tähelepanu nii ühiskonna proovikividele ja valupunktidele kui ka nendele väärtustele, mille poole tuleks püüelda, mida peaksime hoidma, armsaks pidama ja hindama, et säilitada kõrget vaimu ja kultuurset iseolemist.

Eestlastele eelkõige armastatud poeedina südamesse pugenud Runneli luulelooming on kantud armastusest oma maa ja laste vastu. Runneli luules on nähtud kaht põhitahku: tema varasemat loomingut on nimetatud päikeseluuleks, 1970. aastatest alates aga saatuseluuleks. Möödunud aastal 80. sünnipäeva tähistanud Runnel ise tõdeb, et tema kui luuletaja kõrgaeg jäi 1970. aastate lõppu ja 1980. aastate algusesse. Ometi avaldab ta siiani üha uusi teoseid.

Hando Runnelit on nimetatud eesti kirjanduse suurimaks ja mõjukaimaks ristkirjutajaks, kelle luuletuste temaatika kõnetab võrdselt igas eas lugejaid. Ta mõtestab julgelt ja oskuslikult eri teemasid ja valdkondi, kartmata käsitleda tabuteemasid.

Runnel on autor, kes hindab laulu ja luule lähedust. Eesti muusikud on tema luuletusi võrrelnud lauludega, öeldes, et neisse on meloodia ja laulurütm sisse kirjutatud. Ehk just seetõttu on nii paljud Runneli värsid jõudnud rahva südamesse viisistatud kujul. 

Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul oli auhinnakomisjoni valik üksmeelne. „Rahvusmõtte auhinna andmine Hando Runnelile on kõnekas kokkuvõte rahvusülikooli esimesest sajandist. Selle auhinnaga kinnitab rahvusülikool, et eesti rahvas ning tema keel, kultuur ja mõte on vabad. Hando Runnel on oma eeskuju ja erilise panusega aidanud meil meeles pidada, et rahva suuruse mõõdupuu on meie kõigi sisemine väärikus ja väärtused.“

Hando Runnelit on tunnustatud Riigivapi IV klassi ja Valgetähe II klassi teenetemärgiga. Ta on pälvinud hulga kirjanduspreemiaid ja -auhindu. Hando Runnel on Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 16 korda. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Rahvusmõtte auhinna sai tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa

Soovitatav ekraaniaeg on väiksem, kui arvame

Teadlaste sõnul ei ole kuni kaheaastaseid lapsi üldse soovitatav nutiseadmetega kokku viia. Koolieelikutele on sobivaks kasutusajaks kuni 30 minutit päevas ning kooliealistel lastel on soovitatav maksimaalne nutiseadmete ekraaniaeg kuni kaks tundi päevas.

Tartu Ülikooli meediauuringute professori Andra Siibaku sõnul kasvab uuringute järgi vanusega ka ekraanide ees veedetav aeg. Eestis 2018. aasta suvel läbi viidud rahvusvahelise küsitlusuuringu EU Kids Online andmetest nähtub, et vanemad lapsed veedavad nii tavalisel koolipäeval kui ka nädalavahetusel nutiseadmete kaudu internetis rohkem aega kui 9-12 aastased. 15-17 aastastest on tavalisel koolipäeval 4-5 tundi internetis 28% lastest, seevastu 9-10 aastastest veedab sama kaua aega internetis kõigest 7%.

Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina ütles, et kõikide nutiseadmete kasutamise puhul võiks jälgida mõõdukuse piiri. “See kehtib nii laste kui täiskasvanute kohta, nutitelefonidel on palju kasutuseesmärke, kuid on oluline, et inimene ennast virtuaalmaailma ära ei kaotaks,” sõnas Mishina.

Vaatamata sellele veedavad inimesed siiski palju aega ekraanide ees, seega vähim, mida lapse tervise vaatenurgast teha saab, on valida kõige silmasõbralikuma ekraaniga seade. „Üks ohtlikumaid faktoreid on sinine valgus, mis võib silmades tekitada pöördumatuid kahjusid ja põhjustada unehäireid. Seega telefoni valimisel tasub jälgida vastavaid sertifikaate (näiteks TÜV Rheinland) ja eelistada telefoni, mille ekraanilt on sinine valgus välja filtreeritud,“ ütles Mishina.

Kas mu laps on nutisõltlane?

“Enne kui lapsi nutisõltlasteks sildistada, tuleks küsida, mis on need tegevused, mida lapsed digiseadmetes teevad,  millele nad kulutavad kõige enam aega, mis olukordades kasutus toimub ning millal ja kui kaua seal aega veedetakse,” ütles Siibak. 

Siibaku sõnul on nutiseadmed niivõrd multifunktsionaalsed, pakuvad palju erinevaid võimalusi erinevate vajaduste rahuldamiseks. Seega tõik, et inimene nutiseadmeid palju kasutab, ei pruugi tingimata tähendada, et tal on nutisõltuvus. 

Lisaks suhtlusvõimalustele ja meelelahutusele on digiseadmed ja internet muutunud oluliseks õppeprotsessi osaks.

Appi tulevad ekraaniaja piirangud 

Jekaterina Mishina sõnul on enamikes telefonides sisseehitatud ekraaniaja piiramise funktsioon. “See võimaldab lapse nutitelefonile määrata lubatud päevase kasutusaja või ajavahemikud, mille täitudes enam valitud funktsioone kasutada ei saa. Helistamine ja muu hädavajalik jääb loomulikult avatuks,” ütles ta.

Laste nutiseadmes kuluvat aega ei pea Siibaku hinnangul tingimata käskude ja keeldudega reguleerima hakkama. Eelkõige ongi lapsevanemal vaja aktiivselt sekkuda ja olla kursis sellega, millega tema laps internetis tegeleb ja probleemide korral tegutseda. Siibaku sõnul võiksid lapsevanemad hea seista ka selle eest, et lapsel on igapäevaselt erinevaid tegevusi, millega oma aega sisustada.

Tema sõnul nähtub EU Kids Online uuringutulemuste pinnal, et viimastel aastatel on kasvanud nende lapsevanemate arv, kes kasutavad lapse internetitegevuse jälgimiseks erinevate rakenduste abi, ehk tegelevad lapse internetikasutuse tehnilise vahendamisega – 2018. aastal kasutas 37% uuringus osalenud vanemast vähemalt ühte kolmest tehnilise piirangu meetodist (vs 2010 oli selliseid vanemaid 16%).

Allikas ja foto: Huawei ja Tartu Ülikooli koostöös valminud pressiteade.

Samal teemal:

• Aasta lõpuks uuendatakse ligi 170 kooli internetivõrgud
• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid

„Erasmus+ projekti tegevuste raames soovisime teada, mida kutsekoolide õpetajad ja teised töötajad arvavad rahvusvahelistumisest ja oma rollist selles,“ rääkis Ave Paaskivi Kuressaare Ametikoolist. „Ma ise olen väga seda usku, et kvaliteetset haridust ei saa tagada ilma olemata rahvusvaheline. Mul on hea meel, et küsitlus näitab, et mul on palju mõttekaaslasi.“

94% küsitlusele vastajaist leidsid, et rahvusvahelistumine on nende õppeasutustes tähtis. Küsitlus viidi läbi Eestis, Soomes, Itaalias, Hollandis ja Hispaanias. Kokku vastas online-küsitlusele 740 inimest.

Erasmus+ programmi poolt kaasrahastatud projekti „From a Rookie to an Expert“ (Kollanokast eksperdiks) eesmärgiks on motiveerida rohkem kutseõppeasutuste personali osalema rahvusvahelistumises nii oma koolis kui ka välisriikides. Kaheaastase projekti käigus luuakse töötajate rahvusvahelistumise karjäärimudel. Samuti luuakse õppematerjalid arendamaks sellealaseid oskusi ja kompetentse. Kuressaare Ametikool on üks projekti partneritest.

64% vastajaist märkis, et neil on olnud tööalaseid välislähetusi praeguses koolis töötades. 38% on lähetusi korraldanud kas endale, teistele töötajatele või õpilastele.

„Kuna 75% vastajaist ütles, et nad soovivad rahvusvahelistes tegevustes kaasa lüüa, siis tunneme oma projektipartneritega, et oleme õigel teel,“ rääkis Paaskivi. „Tahame inspireerida ka ülejäänud 25%.“

Eestis vastas küsitlusele 185 kutseõppeasutuste töötajat.

Euroopa Komisjoni toetus käesoleva väljaande koostamisele ei tähenda väljaandes esitatud sisu kinnitamist. Väljaandes esitatud sisu peegeldab vaid autorite seisukohti. Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe kasutamise eest.

Infograafik küsitlustulemustega: https://ametikool.ee/et/uudised/uuring-kutseoppeasutuste-tootajad-hindavad-rahvusvahelistumist-korgelt

Allikas: Kuressaare Ametikooli info.

Üritusel räägitakse, kuidas elukestev õpe on muutnud nii õppimise eesmärke kui ka protsessi. Konverentsi arvukates töötubades ja seminarides osaleb ligi 500 uurivat praktikut ja hariduseksperti.

Konverentsil on kolm peaesinejat. Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen keskendub oma ettekandes õpetaja agentsusele kui tegutsemise kvaliteedile teatud keskkonnatingimustes. Täpsemalt arutleb Leijen selle üle, miks ja kuidas tuleks õpetajaid nende töökeskkonnas toetada. Professor Jean Murray Ida-Londoni Ülikoolist räägib praktikatel põhinevast teadustööst mineviku- ja tulevikuvaadete taustal. Kolmas peaesineja professor David Gijbels Antwerpeni Ülikoolist mõtestab praegusaegse õppimise olemust, tutvustades täpsemalt tagasiside võimalusi, mis aitaksid meil kriitiliselt ja tähendusrikkalt õppida.

Kolme päeva jooksul käsitletakse seminaridel, töötubades ja posterettekannetes õppimise ja õpetamise eri vorme ja keskkondi lasteaiast kõrgkoolini ning teemasid matemaatikast muusikani.

Konverentsi peakorraldaja Eestis on Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste, kes tunneb heameelt, et nii suur hulk õppimist südameasjaks pidavaid teadlasi ja praktikuid koguneb just Tartus. „On suur rõõm tervitada meie ülikoolilinnas ligi 500 külalist, kellega saame sügavuti arutleda tähendusliku õppimise üle. Peame lähtuma kompetentsidest, võtma aega pikaajaliste eesmärkide läbimõtlemiseks ning oskama hinnata igas olukorras peituvaid võimalusi ja takistusi. Konverents on hea algatus selleks, et Eesti haridusteadlaste tulemuslik töö oleks maailmas veelgi paremini nähtav ja meie kolleegid saaksid rohkem aimu mujal toimuvast,“ ütles Pedaste.

EAPRIL on 2009. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille siht on tuua kokku haridusvaldkonna teoreetikud ja praktikud. Selleks korraldatakse konverentse, seminare ja õppereise, toimub infovahetus teemagruppides (nt IKT hariduses, õpetajaharidus, hindamine, haridusjuhtimine jt) ning avaldatakse infokirja ja blogi.

Allikas: TÜ pressiteade.

Enam kui pooled viimase viie aasta jooksul ametisse sisenenutest pole pidanud õpetajaametit esimeseks karjäärivalikuks, kuid on teinud valiku soovist arendada noori, aidata kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele ning panustada ühiskonna arengusse. 

„Eesti hariduse eduloost räägitakse maailmas palju ja siin käiakse uurimas, kuidas me selle saavutanud oleme. Uuringu tulemused annavad hea võimaluse vaadata, mida meie õpetajad ja koolijuhid oma tööst räägivad ja millise tähenduse sellele annavad,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „TALISe tulemused on riigi hariduspoliitika peegel ning hea võimalus õppida teiste riikide headest praktikatest ja tutvustada enda haridussüsteemi teistele,“ lisas Reps.

Uuring näitab, et meie õpetajad ja koolijuhid on OECD riikide keskmisest kõrgema haridustasemega ja aktiivsed täiendusõppes osalejad. Samas selgub, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata uute teadmiste ja oskuste praktikasse rakendamisele. Eesti, nagu paljud teised riigidki, peab tõsiselt tegelema küsimusega, kuidas valmistada ette kaasaja vajadustele vastavaid õpetajaid ja koolijuhte, neid karjääri jooksul toetada, pakkuda neile arenguvõimalusi ning tunnustada tehtud töö eest.

Uuringu läbiviimist koordineerib SA Innove. Eesti tulemusi tutvustava raporti koostas Tartu Ülikool. Huvilised leiavad raportist ülevaate õpetajate ja direktorite taustaandmetest, erialasest ettevalmistusest ja täiendusõppes osalemisest, õpetamis- ja juhtimispraktikatest ning võrdlused erinevate riikidega. Samuti antakse soovitused arendustegevusteks koolidele, koolipidajatele, esma- ja täiendusõppe läbiviijatele ning poliitikakujundajatele.

Kooliaasta alguses korraldas SA Innove koostöös HTMi ja Tartu Ülikooliga Tallinnas, Pärnus, Kohtla-Järvel ja Tartus Eesti tulemusi tutvustavad seminarid, kus anti ülevaate uuringu peamistest tulemustest ning arutleti nii positiivsete trendide kui ka kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle.

TALIS 2018 uuringus osales Eestist 3083 7.-9. klasside õpetajat ja 201 koolidirektorit. 19. juunil avaldas OECD uuringu esimese osa, teise osa tulemused avalikustab OECD märtsis 2020 ning Eesti raport valmib aprillis. 

Uuringu I osa "Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena" Eesti tulemused.

Foto: Photo by Andrew Ebrahim on Unsplash

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Eesti noortepoliitika pälvib kõrge tunnustuse
• Eesti paistab OECD riikide seas silma kõrghariduse ja elukestva õppe kättesaadavusega

Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Krista Savitsch, kes tegutseb Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja EBSi Gümnaasiumis. Ettevõtlikud õppijad on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning mentor Vaido Mikheim Tartu Teaduspargist. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on imetlusväärne kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas muuta õppimine huvitavaks ja eluliseks. Õppurid aga on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada uusi teadmisi ja kogemusi praktikas,” ütles Reps. „Mul on siiralt hea meel, et ettevõtlusõpe on leidnud kindla koha haridussüsteemis ja koolide õppekavades. Suurt rõõmu valmistab see, et ettevõtete ja koolide koostöö ei ole enam erand, vaid tavapärane paljudes koolides.“

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla, mis annab võimaluse kogeda ettevõtjaks olemist mängides. Tänavu jaanuarist oktoobrini käis Ettevõtluskülas mängimas üle kolme tuhande noore ja täiskasvanu. Rahatarkust ja ettevõtlikkust jagatakse erinevatele vanuseklassidele. 5-9-aastased saavad teada, kust raha tuleb ning mis erinevus on soovil ja vajadusel. 7-12-aastased juhivad pereettevõtteid ja tegelevad säästmisega, suuremad lapsed ja täiskasvanud saavad olla ettevõtjad.

Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja EBSi Gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch, kes juhendab noori mini-minifirmadest õpilasfirmadeni ja korraldab ettevõtlusõppe üritusi nii koolis, maakonnas kui üle Eesti. Ta külastab õpilastega ettevõtteid, kutsub äriinimesi külalistunde andma, kaasab õpilasfirmade juhendamisse mentoreid ja korraldab õpilasfirmade laatu. Ta innustab õpilasi pingutama ja tema juhendatavad saavutavadki võistlustel kõrgeid kohti.

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Vaido Mikheim, kes töötab Tartu Teaduspargis. Mentori ja äriideede arendamise programmi STARTER töötubade läbiviijana on ta innustanud noori üle viie aasta. Sageli võtab ta vastu kutse olla žürii liige äriideede võistlusel Kaleidoskoop ja lööb kaasa erinevates sTARTUp Labi projektides, mille eesmärgiks on ettevõtlusalaste oskuste ja teadmiste arendamine. Ta on juhendanud sadu meeskondi.

Aasta ettevõtlikud õppurid on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Neil on silmapaistev õpilasfirma ning nad esinevad üritustel ja nõustavad teisi noori. Noormehed võtsid ette valdkonna - meeste ökoloogilised kosmeetikatooted, mis on rangete nõuete tõttu keeruline isegi professionaalidele. Aastaga töötati välja kolm toodet, millele saadi Euroopa kvaliteeditunnistused ja mida hakkas kasutama 15 juuksurisalongi. Tegevus õpilasfirmas andis noortele soovi alustada päris ettevõttega kohe kooli lõppedes. Nad on saanud ka rohkelt auhindu, millest kaalukamad on Eesti parima õpilasfirma tiitel ja Euroopa õpilasfirmade võistluse teine koht.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist, kes jagab infot, kirjutab artikleid, korraldab üritusi ja teeb palju muud selleks, et programm jõuaks võimalikult paljude koolide, õpetajate ja õpilasteni. Ta tunneb hästi programmi temaatikat ja tunnetab tasakaalu teemade vahel ning juhib osavalt tähelepanu just neile mõtetele ja aspektidele, mis sihtrühmadele korda lähevad.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi kolmandat korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 37. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta ettevõtlusõppe edendajate nominendid on selgunud

See kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani, rahvusülikooli juubeliürituste nõuandva kogu esimehe professor Margit Sutropi sõnul on ülikooliaeg määrava tähtsusega kõigi ülikoolis õppinute elus. „Vaimsusest tihe ülikoolilinna õhk, kokkupuude värvikate isiksuste ja pühendunud õppejõudude ja teadlastega ning ühised ettevõtmised eakaaslastega avaldavad mõju isiksuse kujunemisele. Tartu Ülikooli lõpetajad on alati olnud need, kes kujundavad Eesti tulevikku – mitte ainult teadlastena, vaid ka õpetajate, riigimeeste, ettevõtjate ja kogukonna eestvedajatena, mistõttu on ülikooli rolli Eesti arengus raske alahinnata,“ sõnas ta. Sutropi hinnangul avab Tartu Ülikooli muuseumi uus püsinäitus vaatajale just seda akadeemilist universitas’e vaimu, mis hoiab meie ühiskondlikku mõtet erksana.

Näitusel tõstetakse Tartu Ülikooli lugu esile kolme algusega: ülikooli asutamisega 1632. aastal, taasasutamisega 1802. aastal ning emakeelse ülikooli asutamisega 1919. aastal. Külastajale tutvustatakse ülikooli valdkondi ja Tartu teadusloo mõju meie  tänapäevale. Samuti kajastatakse ülikooli kultuurikontakte kolmel viimasel sajandil. Näitus heidab pilgu ka sellele, kuidas on ülikool oma hoonetega kujundanud Tartu linnaruumi. Suur osa näitusest on pühendatud üliõpilastele ja üliõpilaselule.

„Panna ühte ruumi Tartu Ülikooli nelja sajandi pikkune lugu tundub pea võimatu eesmärk. Saame näitusel välja tuua vaid selle suure loo üksikuid fragmente. Lõime keskkonna, kus inimesed saavad ise mõelda ja arutleda ülikooli tähenduse üle,“ ütles näituse peakuraator, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma. „Proovisime näituse koostamisel ühendada kaks poolt: alma materi erilisuse ja 19. sajandi raamatukogu õhustiku. Tartu Ülikooli ajaloo uue püsinäituse üks suurimaid väärtusi on ehedus – sajandeid ülikooli sümboolseks südameks olnud raamatukogu koha vaim, mida siin on näha ja tunda. Kindlasti leiab näituselt tehnoloogilisi lahendusi, kuid loodetavasti oleme suutnud need ära peita, et valitsema jääks ikkagi ruumi eriline õhustik,“ lisas ta.

Näituse tarbeks korraldati suur ülikooliga seotud mälestuste kogumise kampaania. Selle käigus kogunenud lugudest on nii mitmedki nüüd esmakordselt väljas. Samuti koondati esimest korda album academicum’i andmed, s.t loodi kõiki Tartu Ülikooli immatrikuleeritute või selle lõpetanute nimesid sisaldav andmebaas alates ülikooli rajamisest kuni tänapäevani – kokku 180 000 nime.

Uuel ülikooli ajaloo näitusel on mitmeid põnevaid ja erilisi eksponaate, näiteks Gustav II Adolfi täisportree 17. sajandist, legendaarsetele õppejõududele kuulunud esemed ja markantsed tudengielu iseloomustavad asjad. Samuti on vaatamiseks väljas ülimalt detailsed tudengikorterite maketid ja asutamisürikute koopiad, mis on valminud meisterliku käsitööna.

Näitusel on mõeldud ka laste peale, kel on võimalik tutvuda salaraamatukoguga, mis koosneb Tartu Ülikooli töötajate poolt muuseumile annetatud lasteraamatutest. Kindlasti üllatab külastajaid saalis hõljuv Karl Morgensterni „vaim“.

Näituse kuraatorid on Mariann Raisma, Lea Leppik, Kristiina Tiideberg, Terje Lõbu, Janet Laidla, Ken Ird, Kaija-Liisa Koovit, Virge Lell, Karoliina Kalda, Paula Põder ja Külli Lupkin Tartu Ülikooli muuseumist. Näituse kujundas Mari Kurismaa ja graafilise lahenduse tegi Mari Kaljuste.

Saali renoveerimist ja näituse valmimist toetasid Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium, Epp Tsirk-Jüriado Eesti Ameerika Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond, Moodne Valgustus ja Joonstuudio.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus.

Samal teemal:

• Mõisakoolide näitus jõudis uudistamiseks Kiltsi mõisakooli