Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania "Õpilaste digitaalne IQ" raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et näiteks autoriõiguste osas teavad nende reegleid väidetavalt lausa 95 protsenti vastanutest ning 92 protsenti märkis, et näiteks koolitöödes kasutavad nad kasutatud piltide juures enamasti ka korrektselt viitamist.

Samas tunnistas 40 protsenti vastanutest, et on viimase aasta jooksul siiski esitanud koolitöös internetist leitud materjali enda nime alt. „See näitab, et noored selgelt teavad autoriõiguse reegleid, aga kuna päriseluga võrreldes on internetist asjade leidmine märksa lihtsam, siis kasutatakse seda võimalust ikkagi ära. Kõige enam tunnetatakse autoriõiguste ja internetist n-ö materjalide varastamist muidugi filmide ja muusika osas. 46 protsenti tunnistas, et on illegaalselt alla tõmmanud filme ja 42 protsenti muusikat,“ selgitas programmi juht Egle Tamelyte. „Videomängude illegaalset kasutamist tunnistas 28 protsenti vastanutest.“

„Huvitav on aga näiteks see, et noormehed tunnistasid, et on autoriõigust rikkunud või illegaalselt materjale alla laadinud märksa rohkem kui tüdrukud. Üksnes küsimustes, et kas oled fotosid või videoid ilma autori loata sotsiaalmeediasse postitanud ning kas oled koolitöös võõra autori materjale enda nime alt esitanud, tunnistasid tüdrukud enda pattu rohkem,“ märkis Tamelyte.

Uuringust selgus lisaks, et 86 protsendile endale ei meeldiks üldse olukord, kui nende tekste, pilte või muid materjale kasutatakse teiste poole ilma neile viitamata või neilt luba küsimata. Olukorras, kus noor sooviks väga näha filmi, mida kinolevis enam ei ole märkis 44 protsenti, et sellisel juhul üritavad nad filmi leida või alla tõmmata internetist ning 39 protsenti oleks piisavalt kannatlikud, et see hiljem legaalselt muul moel ära näha ning ülejäänutele jääks film ilmselt üldse nägemata. 

„Autoriõigused on teema, millega tänapäeva noored puutuvad kokku praktiliselt igapäevaselt ja neil on hoopis teine suhtumine autoriõigustesse kui vanematel generatsioonidel. Seepärast räägime autoriõigustest ka "Õpilaste digitaalne IQ" programmis ning palume selle raames toimuval Netiketi võistlusel ka noortel endal teemat lahata ja pakkuda enda visiooni, kuidas oleks õige käitumise etikett digikeskkonnas,“ selgitas Tamelyte.

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis.  

Programmi kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Netiketi võistluse kohta ning lisaks näiteks videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. Netiketi võistlusele tööde esitamine kestab 1. oktoobrist kuni 10. detsembrini. 

Allikas: programmi "Õpilaste digitaalne IQ" info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digitaalse(ks) kodaniku(ks) kasvamine 

Junior Achievement Eesti eestvõtmisel tänavu juba 23. korda toimuv töövarjupäev on ametlikult neljapäeval, 21. novembril, kuid tegelikult toimuvad varjutamised terve järgmise nädala vältel. „Kõike ühele päevale kokku kuhjata pole lihtsalt mõistlik, sest siis peaks päev sobima ikka päris paljudele osapooltele korraga. Eelmisel aastal toimus näiteks töövarjutamisi kokku ligi 3000 korral,“ selgitas JA Eesti direktor Kersti Loor. 

„Sellel aastal on aga eriline uuendus see, et koostöös programmiga „Tagasi kooli“ on nüüd avatud eraldi keskkond aadressil registreeru.tagasikooli.ee, kus on üleval nimekiri kõikidest seni välja pakutud ametikohtadest, kuhu varjuks saab minna. See tähendab, et nüüd on eriti lihtne endale broneerida aeg ja koht, kuhu varjuks minna. Samuti leiab samalt lehelt viite, mille kaudu saavad kõik ettevõtted või muud huvilised ennast varjude otsijana kirja panna,“ märkis Loor. 

Hetkel on keskkonnas valikuna kirjas ligi 300 varjutatavat ametikoha, kuid neid on veel lisandumas. „Nagu tavaliselt ulatuvad ametid ja valdkonnad täiesti seinast seina ja uue keskkonna puhul on eriti hea see, et see annab parema ülevaate ja võimaluse just suurematest linnadest väljaspool olevatele noortele, sest saab ka piirkondade kaupa eelistusi valida,“ selgitas Loor lisades, et uued ettevõtted ja spetsialistid on alati väga oodatud noortele oma ametit tutvustama. 

„Mida suuremat spektrit saame noortele näidata, seda parem. Praegugi ulatuvad nimekirjas olevad ametid näiteks joogaõpetajast vanglaametnikuni. Kes tahab aga aimu saada Eesti edukaimate ja tuntuimate tippjuhtide, poliitikute ja avaliku elu tegelaste tööpäevast, siis selleks saab soovi avaldada veel selle neljapäeva õhtuni Töövarjupäeva Kroon programmi raames, mida viib läbi JA Alumni ehk JA Eesti vilistlaste organisatsioon.“

Töövarjupäeva Kroon raames otsib teiste hulgas endale varju näiteks peaminister Jüri Ratas, prantsuse suursaadik Eestis Eric Lamouroux, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Testilo asutaja Kristel Kruustük, vandeadvokaat Allar Jõks, toitumisnõustaja Erik Orgu ning ka sisuloojad Merilin Taimre ja Henri Karpov. 

Kersti Loor selgitas, et töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. „Mõnikord selgub ka, et tegelikult polegi amet üldse selline nagu ette kujutati. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll,” sõnas Loor.  

Töövarjupäev: https://registreeru.tagasikooli.ee/opilane/tule/

Töövarjupäeva Kroon: http://www.jaalumni.ee/kroon#kroon-19

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Menukas töövarjupäev viib 323 koolinoort tööelu uudistama

Abivajavate laste arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul on viimasel aastal suurenenud nii eripedagoogiks, logopeediks kui ka koolipsühholoogiks õppijate arv. „Ülikoolis asus sel õppeaastal koolipsühholoogi õppesuunal magistriõppes teadmisi ja oskusi omandama 12 üliõpilast. Logopeedia õppesuunal alustas õpinguid 34 üliõpilast, mida on varasemaga võrreldes peaaegu kolm korda enam. Kuid arvestades reaalset vajadust, võiks vastuvõtuarv olla suurem, logopeede vajab ka tervishoiusüsteem,“ ütles Mets. Lisaks kimbutab nii logopeede kui ka eripedagooge asendus­vajadus – 15% eripedagoogidest ja iga neljas logopeed on vähemalt 60-aastane.

OSKA hariduse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud ekspertide sõnul tuleb kõnehäirega lapsele tagada logopeedi teenus juba lasteaias, mis omakorda vähendaks oluliselt vajadust tugispetsialisti järele algklassides.

Eksperdid tõid ka välja, et sarnaselt tugispetsialistidele on jätkuvalt loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatest suur puudus. Viimastel aastatel on kasvanud küll huvi matemaatikaõpetaja ameti vastu, kuid loodusteaduste õpetaja õppekavale vastuvõtt on võrreldes aasta varasemaga kahanenud. Õpetajaameti maine on oluliselt paranenud, kuid enam peaks tähelepanu pöörama juba kõrghariduse esimesel astmel õpetamisoskuse kui üldpädevuse arendamisele.

OSKA hariduse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest (76%) on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta või kahe aasta jooksul.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on tööjõu- ja oskuste vajadus hariduses aastaks 2025 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma vastuvõttu või erialase õppe sisu kõrghariduses.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade

Võistlusele oodatakse nii LEGO WeDo kasutajaid kui ka teiste programmeeritavate robotite nagu Bee-Bot, Dash, Ozobot, mBot jne kasutajaid. Sütitame lastes koos ettevõtlikkust!

Meeskondade registreerimine on avatud reedeni, 15. novembrini. 

Kui kõhklete, et äkki te pole veel võistluseks valmis, siis ärge laske ennast heidutada. See on alles registreerumise tähtaeg ja meeskondade töö ei pea veel valmis olema. Pane oma meeskond kirja!

Roboliiga võistlus "Meie esimene start-up"

Insplay Roboliiga väljakutse toimub kahel päeval, 30. novembril ja 1. detsembril. Täpsed tiimide võistlusajad selguvad pärast registreerimise tähtaega.

Sõltumata kogemusest on võistlusele oodatud kõik lapsed vanuses 5-12 aastat. Samuti sobivad võistlusele  kõik programmeeritavad robotid - Bee-Bot, Blue-Bot, Ozobot, Dash, WeDo 2.0 jt.

Tutvu väljakutse reeglitega, saa inspiratsiooni ja vaata, millise robotiga võistlema tulla!  

Veebiseminar juhendajatele

Selleks, et Robotexi kõige noorema vanuserühma võistlus õnnestuks, jagatakse juhendajatele olulist infot, mis on seotud väljakutseks ettevalmistumisega ja võistlusel toimuvaga. Veebiseminar toimub 18. novembril kell 17.00. 

Registreeru https://events.genndi.com/channel/roboliigajuhendaja 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid
• Robotexil käis üle 25 000 külastaja

Eesti esimese rahvusatlase ilmumise puhul avati rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ka suurejooneline kaardinäitus. Esitlusel ja näituse avamisel kõneles kultuuriminister Tõnis Lukas.   

Atlases on ligikaudu 500 ajaloolist ja tänapäevast kaarti, mis tutvustavad Eesti loodust, kultuuri, ajalugu ja eluolu. Kaardid on koondatud 36 teemapeatükiks, milles tutvustatakse muu hulgas Eesti piiri kujunemist, kliimat, eestlaste päritolu, haridust, rahvaluulet ja religiooni. „Eesti rahvusatlas on kahtlemata riigi esindusteos,“ kommenteeris atlase koostaja Taavi Pae.  

Eesti esimesele rahvusatlasele pühendatud näitus „Rahvusatlas” esitab põneva ajas kulgeva pildirea meie riigi ning ühiskonna arenemisest, näidates samal ajal ka kaardijoonise muutumist ajaloo vältel. Rahvusatlase koostaja Taavi Pae rõhutab, et kaardid on suhteliselt halvasti säiliv teavikuliik ning mitmest atlases esitatud kaardist on alles jäänud vaid mõni eksemplar. „Rahvusraamatukogu näitus pakub ainulaadse võimaluse uurida lähedalt huvitavaid ja haruldasi kaarte, varasemaid Eesti atlaseid ning ka teiste maade rahvusatlasi,” selgitas Pae. 

Näitusel saab tutvuda ka kaartide suuremõõtmeliste reproduktsioonidega, millest üks haruldaseim on 1920. aastal ilmunud „Laidoneri“ Eesti kaart ehk Eesti riigi kartograafiline iseseisvusdeklaratsioon. Kaardiga sooviti maailmale näidata noore vabariigi paiknemist ja piire ning kaardile lisavad väärtust selle servadel olevad Johan Laidoneri kirjutised.  

Näitusel eksponeeritud kaardid pärinevad Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiivi kogudest. Näituse valmimist toetavad Eesti Kultuurkapital, Regio ja GoTravel.  Näitust saab külastada rahvusraamatukogu lahtiolekuaegadel 13. novembrist 2019 kuni 26. veebruarini 2020.   

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade 

Tulevikus lihtsustab see oluliselt Belgias, Hollandis või Luksemburgis omandatud kõrgharidusega inimestel edasiõppimist või tööle asumist Eestis ning vastupidi.  

„Juba praegu tunnustavad Balti riigid üksteise kõrghariduse lõpudiplomeid automaatselt, täna allkirjastatud kavatsuste deklaratsioon laiendab seda võimalust Beneluxi riikidele,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Vastastikune automaatne tunnustamine puudutab nii bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe, magistriõppe kui ka doktoriõppe diplomeid.“

Sõlmitud kavatsuste deklaratsioon on samm edasi riikidevahelise lepingu ettevalmistamisel. Leping on plaanis sõlmida selliselt, et tulevikus saavad sellega liituda ka teised riigid, kes kasutavad Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikku.

Eesti, Läti ja Leedu vahel kehtib sarnane leping käesoleva aasta algusest. Ühes Balti riigis omandatud kvalifikatsiooniga saab asuda õppima või tööle teises Balti riigis ilma diplomi hindamisprotsessi läbimata.

Allikas: HTMi pressiteade

Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus.

Vastamiseks võid kasutada kaht võimalust:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA
SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lehele lingid.ee/viki2019

Osalema on oodatud 1. - 12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on 5 valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid!

Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Ta räägib, millistes koolides on käinud, mida tasub kooliajast kõrva taha panna, oma töökogemusest keskkonnainspektsioonis ja Harku vallas. Teada saab ka, mida tehakse kohalikus omavalitsuses. Samuti jagab ta muljeid oma pikaaegsest rahvatantsukogemusest ja tantsuansamblist Kuljus. 

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

Kokku osales võistlusel üle maailma ligi 300 noort.

Võistlus korraldab Magic on The Mid-Atlantic Gigabit Innovation Collaboratory ja see on keskastme võistlus, mis on suunatud noorte talentide leidmisele ja arengule küberkaitses. Ajakavas jääb võistlus Eesti Küberpähkli koolivooru ja KüberNaaskli vahele, andes huvilistele kena võimaluse oma oskusi treenida ja teiste noortega üle maailma võrrelda. 

Eesti võistkonnad olid välja pannud Tallinna Tehnikaülikool ja mõned gümnaasiumid. Toimumiskoht oli Tallinna Tehnikaülikooli  IT Kolledž (10 meeskonda) ja ka Viljandi Kutsehariduskeskus (viis meeskonda). Lisaks veel neli meeskonda Paide Hammerbecki Põhikoolis. 

Võistlusel osales kevadel üle 40 meeskonna, kes asusid kolmes maailmajaos. Siis õnnestus Eestil saada esimene ja viies koht. Seekord siis esimene ja teine koht! Lisaks auhindadele kutsutakse parimad enamasti korralduskomitee liikmeks, kes koostavad uuele võistlusele ülesandeid. On suurepärane, et meie noored talendid on asunud lisaks osalemisele ka võistluseid ja töötube korraldama. 

Tulemused 

I koht: Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), Artur Salumäe (Gustav Adolfi Gümnaasium), Semjon Kravtšenko (Tartu Ülikool), Sander Paenurm (Gustav Adolfi Gümnaasium).

II koht: Viljandi Gümnaasiumist Karl-Joan Alesma, Raul Tambre, Mattias Märka ja Kristjan Variksoo (Tallinna Tehnikaülikool/Kaitsevägi).

Võistlusel osalemist toetavad Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus, Küberolümpia projekti, mille osa on ka rahvusvahelistel võistlustel osalemine, viib läbi Tallinna Tehnikaülikool. Viljandi võistluskoha võistluse läbiviimist toetab HITSA. 

Rohkem infot siit.

Allikas: korraldajate info. Fotod võistluselt: Birgy Lorenz.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub plokiahela tehnoloogiale
• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Uue "Õpime koos" saate pühendame kõikidele isadele. Henry Jakobson jagab isablogi tekkelugu ning pereelu ja isaks olemise muljeid. Saatejuhid on Karin Tõevere ja Signe Varendi. 

Kuula saadet:

SoundCloud: http://bit.ly/2JQqKAF
YouTube: https://youtu.be/sWTJlBfGMow

A Mida Henry Teeb? https://amidahenryteeb.eu/
Facebook http://bit.ly/2WKVMiX

"Õpime koos"

Instagram @opimekoos
YouTube http://bit.ly/2NIpmBf
SoundCloud https://soundcloud.com/opimekoos
Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY
Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Foto: "Õpime koos" FB-lehelt saate autorite loal. Saatejuhid koos saate külalise Henri Jakobsoniga. 

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar