"Te pole lihtsalt õpetajad. Te olete eestvedajad ja innustajad, kes teevad matemaatika, keemia, füüsika ja laiemalt teaduse õpilastele huvitavaks. Teie annate oma koolile näo. Kes direktorina, kes õpetajana, aga eelkõige silmapaistva ja mitmekülgse isiksusena. Kool ja õppimine peavadki olema huvitavad," ütles president Toomas Hendrik Ilves, kes andis Vabariigi Presidendi Kantseleis üle 2015. aasta hariduspreemiad ja reaalteaduste eripreemia.

Hariduspreemiate suurus oli kõikide laureaatide puhul 4000 eurot ning rahastajaks Danske Bank.

Reaalteaduste eripreemiat summas 4000 eurot rahastab Skype Eesti. Skype Eesti juht Andrus Järg ütles, et noorte teadushuvi ja uudishimu reaalteaduste maailmas tegutseda on eelduslik tingimus, et Eestis ehitada nutikat teadmistepõhist majandust. "Sestap on tähendusrikas, et tänavuse Skype Eesti reaalteaduste eripreemia saab Erkki Tempel Miina Härma Gümnaasiumist, kes on aastaid teadmisi andnud ühendades teooria ja õpiprotsessi avastuslikuga ning praktilisega. Eesti haridussüsteemis on väga vaja just Erkki moodi inimesi, kes on õpetamise juures hingega ning kelle töö on nende hobi ja armastus," lisas ta.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Foto: Rene Suurkaev

Samal teemal:

• Nutikirjaoskust tuleb õpetada
• Presidendi haridus- ja reaalteaduste preemiatele on 45 kandidaati

Lihtsalt nemad kasutavad roboteid õppetöös teistmoodi ja teisel eesmärgil kui tavaõpilased ning vajavad palju rohkem juhendamist.

Päevakeskus Käo ja Käo Põhikooli õpetajad teavad seda omast kogemusest: Gustav Adolfi Gümnaasiumi robootikavõistkond GAG EV3 kinkis Käo keskuse ja põhikooli lastele neli robootikakomplekti. Noored soovisid, et HEV-õpilased saaksid nende abil oma igapäevaoskuseid lihvida, et robotid tekitaksid huvi loodus-, reaal- ja tehnoloogiaainete vastu.

Ühine robootikaõpe – Gustav Adolfi Gümnaasiumi noored õpetavad Käo Päevakeskuse lastele roboteid kasutama. Fotod: Jane Langemets.

Päevakeskuse Käo kvaliteedijuht Jane Langemets sõnas, et augustis Arvamusfestivalil digialal üle antud kingitus tuli neile täieliku üllatusena. Nii keskuses kui ka põhikoolis, mis moodustavad ühtse süsteemi ja kus õpilased on ühised, kasutatakse õppetöö toetamiseks küll nutivahendeid, robootikakomplekte aga esmakordselt. „Meie töö on kohandada keskkond selliseks, et HEV-lapsed saaksid võimalikult palju õppimises ja keskuse tegevustes osaleda. Alguses mõtlesingi, mida meie lapsed robotitega teevad, need pannakse ju väikestest detailidest kokku. Väga paljud meie keskuse lapsed ei räägi, tihti neil ka käed ei liigu, peenmotoorika on puudulik. Sellepärast on meil ka nii palju töötajaid, kes toetavad lapsi igapäevastes tegevustes. 

Koolinoored pakkusid end ise meie lapsi õpetama ja näitama, kuidas robotid töötavad. Seda väga tihti ei juhtu, et tavakooli õpilased käivad keskuses meie lastega suhtlemas,“ ütles Jane Langemets. 

Ühine robootikaõpe toimus 25. augustil. Kolm laudkonda moodustati nii, et igas oleks erineva võimekuse ja võimetega lapsi, oleksid õpetajad, sotsiaalpedagoogid ja muidugi GAGi õpilased. Osal lastel tuligi käest kinni võtta ja koos detailid paika panna. Teistele piisas suulisest juhendamist, aga juhendamist vajasid kõik, iseseisvalt Käo keskuse lapsed robootikakomplekte kokku ei pane. „Juhendamine oli tähtis ka ohutuse seisukohalt, mõni laps paneb Lego-tüki lihtsalt suhu. GAGi noored tegelesid lastega väga kenasti,“ oli Jane Langemets rahul.  

Samas tõdes ta, et robotid ei ole praegu täies kasutuses ja tulemustest või mõjust õppetööle veel rääkida ei saa. „Hea meelega võtame vastu õppetööd mitmekesistavaid vahendeid, aga peame mõtlema, kuidas neid rakendada. Robotid ei saa olla mänguasjad lihtsalt ajaveetmiseks. Robootikakomplektid on head motivatsiooni tõstjatena, need on atraktiivsed, arvestavad eakohasust. Robot on suurte poiste mänguasi, see teeb komplektid meie laste jaoks atraktiivseks.  Komplekte saab kasutada erinevates õpitervikutes, näiteks õpitakse sotsiaalseid oskuseid: üks laps kasutab robotit, teine õpib oma järjekorda ootama. Või arendada lastes oskust aru saada põhjuse-tagajärje seosest: kui vajutan nupule, siis midagi juhtub, robot hakkab liikuma. See on nende jaoks huvitav,“ rääkis Langemets. „Meie laste võimekus ei ole nii suur, et saaksime nendeni tuua palju väliseid stimuleerivaid vahendeid korraga. Tean, et tavakoolis on rõhk just robotite ehitamisel, see paneb õpilase mõtte ja fantaasia tööle. Aga ehitusprotsess jääb meie lastele abstraktseks. Meil on olemas ka väga suured Lego-klotsid, isegi nende kasutamine käib osale lastest üle jõu. Me peame just mõtlema, kuidas valmis roboteid rakendada.“

Päevakeskus Käo kvaliteedijuht Jane Langemets. Foto: Madli Leikop

Et roboteid tulemuslikumalt kasutada, on vaja visuaalset juhendmaterjali. Selle peavad tegema õpetajad ise ja selle peale juba ka mõeldakse. Laste kõnest arusaamise võime on erinev, pildid aitaksid samm-sammult mõista, mida saab robotiga teha ja mida on vaja teha. Lisaks osalevad Käo Põhikooli õpetajad Nordplussi projektis, kus IKT-vahendite toel arendatakse eriõppe metoodikaid ja IKT kasutamist õppetöös, et laste kaasatus oleks suurem. „Plaanime oma koolis teha video, kuidas roboteid kasutada, ja kogemust teistega jagada,“ ütles Jane Langemets.

Tehnoloogia, sh nutivahendid on HEV-õpilaste puhul suureks abiks, aga nende kasutamine tuleb enne läbi mõelda ja vahendid lastele käepäraseks ning ohutuks muuta. Näiteks tahvelarvutitel on ümber spetsiaalsed pehmed ümbrised ja küljes käepidemed, et poleks karta mahapillamist. Puutetundlikud seadmed sätitakse statiivi abil asendisse, et laps saab seda puudutada, olgu siis käe, pea, õla või kasvõi varbaga. Arvutitel on küljes spetsiaalsed suured hiired ehk lülitid, mis võimaldavad ekraanil toimetada. Vahel on vajalikud lisakõlarid. „Interaktiivne tahvel on meil aktiivselt kasutuses. Igal esmaspäeval toimub Käo keskuses lastele üldine hommikuring. Interaktiivsel tahvlil tutvustatakse lastele, mis nädalal ees ootab, räägitakse ilmast ja tegevustest ja plaanidest, lastel on kõik tegevused ja teemad piltidena silma ees. Rühmades kasutame tahvelarvuteid, just õpetliku sisuga mänge ja alternatiivkommunikatsiooniteemalisi rakendusi. Olemas on väga palju erinevaid rakendusi HEV-lastele. Meil on keskuse-kooli alternatiivkommunikatsiooni (AAC) meeskonnas kokku lepitud, milliseid rakendusi tahvelarvutites kasutame, et süsteem erinevate Käo keskuse üksuste ja kooli vahel oleks ühtlustatud,“ ütles Jane Langemets.

Autor: Madli Leikop, Koolielu haridusportaali toimetaja

1. Juhan, miks on oluline õppida matemaatikat?

Me vist tihti ei märka, kui palju matemaatikat on meie ümber. Täna on seda veel rohkemgi kui varem – arvutid on matemaatika, internet on matemaatika. Teatud matemaatilisi mõisteid ja mõtteid peame väga loomulikuks ja lihtsaks, kuigi võib-olla nende areng nõudis palju tööd. Näiteks arvutame vabalt kümnendsüsteemiga, aga roomlased ju tegid alles oma kriipsukesi, millega on pea võimatu mõistlikult korrutada. Meid ei hirmuta aastal 2015 negatiivsed arvud, kuigi nad tundusid kurjast veel alles 18. sajandil. Mõtleme praegu tõenäosuse ja statistika raames, aga seegi on alles viimase paarisaja aasta areng. Matemaatika aitab maailmast lihtsamini mõelda, teda kirjeldada ja ennustada. Matemaatika õppimine on ka lihtsalt lõbus.

2. Kuidas Te kirjeldate oma matemaatikaõpetajaid?

Mul on olnud ainult väga head matemaatikaõpetajad nii põhi- kui ka keskkoolis. Minu keskkooli õpetajal Hele Kiislil on vahest ainult üks puudus – ta hoolib väga kõikidest õpilastest, ka neist, kes ise üldse ei hooli. Tahaksin loota, et ka mul oleks õpetajana sama puudus.

3. Kuidas on Teid haridusteel aidanud Skype’i ja IT Akadeemia välisõpingute magistristipendium? Ja üldse – kas Skype’i kui toetaja nimi on Teid väljaspool Eestit aidanud?

Esiteks aitas muidugi stipendium katta elamiskulusid üsna kallis Cambridge’is. Ja muidugi, Skype annab kindlasti juurde teatava usalduse märgi, kõik ju teavad ja kasutavad Skype’i. Tihti ei osatagi arvata, et tegemist on kohaliku, Eesti stipendiumiga – silma jääb teatav üleilmalisuse maik!

4. Paljud tunnevad Teid „Matemaatika õhtuõpiku“ autorina, kirjutasite selle koos Kristjan Korjuse ja Elis Saarega. Kas see õpik saab ka järje? Mida see õpikukirjutamine ja tagasiside õpikule on Teile õpetanud?

Võib-olla on tore mainida, et raamatu kirjutamine algas just siis, kui olin Skype’i stipendiumi toel Cambridge’i Ülikoolis. Õppisin palju, ennekõike lihtsaid asju, kasvõi lihtsalt koos töö tegemist ja selle tähtsust. Näiteks sain ka selgeks, et raamatu kirjutamine on ikka palju pikem protsess, kui võiks naiivselt arvata, või et ideaalideni on raske jõuda ja ühel hetkel tuleb leppida ning lõpetada. Nägin ka, et sellised sõbralikud õpperaamatud on oodatud ning et paljud huvituvad matemaatikast, kuid pole lihtsalt veel sobivat teed selleni leidnud.

Raamatu soe vastuvõtt muidugi rõõmustas ning loodan väga, et teisedki saavad meie edust innustust ja tulevad veel mitmed õhtuõpikud keemiast, füüsikast, miks mitte ka põhikoolimatemaatikast. Usun, et õppematerjalide rohkus on ainult kasulik – kõigile sobib midagi natukene erinevat.

5. Mida me Eestis peaksime teadma Teie doktoritööst, mida see meile teistele õpetaks?

Ma arvan, et ega konkreetselt doktoritöö sisust ei peaks küll suurt midagi teadma. Et ta tehtud sai, seda võib-olla tahab üks või teine komisjon üks päev teada.

Tahaksin ehk rõhutada, et matemaatika ei ole veel sugugi valmis – ka minu doktoritöös tekkis uusi küsimusi rohkem, kui sai antud vastuseid.  On palju asju meie ümber, millest me veel aru ei saa: näiteks puudub meil teoreetiline arusaam sellest, kuidas sobivad omavahel kokku relatiivsusteooria ja kvantfüüsika. Seda teemat puudutan matemaatika vaatevinklist ka oma doktoritöös.

Juhan Aru on õppinud Humboldti Ülikoolis, Cambridge'i Ülikoolis, ENS Paris’s, Pariisi Descartes'i Ülikoolis, ENS Lyonis. Sel suvel kaitses ta ENS Lyonis doktoritöö teemal „The Geometry of the Gaussian Free Field Combined with the SLE Process and the KPZ Relation“ ja on praegu ETH Zürichis järeldoktorantuuris.

Autor: Epp Alatalu, HITSA

Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on tunnustada teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi ja tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Auhinda annavad koostöös välja Eesti teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia, rahastab Haridus- ja teadusministeerium, auhinnafond 21 500 eurot jaguneb kuue kategooria võitjate vahel järgenevalt:

1) Tiiu Silla nimeline elutööpreemia (6500 eurot)
2) Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil (peapreemia 2200 eurot, II preemia 800 eurot)
3) Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (peapreemia 2200 eurot, II preemia 800 eurot)
4) Tegevused / tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel (peapreemia 2200 eurot, II preemia 800 eurot)
5) Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja (peapreemia 2200 eurot, II preemia 800 eurot)
6) Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel (peapreemia 2200 eurot, II preemia 800 eurot)

Tänavu möödub esimesest konkursist kümme aastat, alates 2006.aastast  on konkursil  tunnustuse pälvinud paljud teadust tutvustavad ja populariseerivad tegevused, millest mitmed on tuntud ka üleriigiliselt (näiteks (nt  tele-teadusvõistlus „Rakett69“,  raadiosaated „Kukkuv õun“, „Puust ja punaseks“, „Labor“, Eesti lugu“,  füüsikabuss „Suur Vanker“ või ajakirjad Horisont, Tarkade Klubi  ja Laste Maailm, raamatud „Matemaatika õhtuõpik“, „Higgsi bosoni lugu“, „Ravimtaimede entsüklopeedia“, Lasteka portaal Jänku-Jussi multikate ja robootika töövihikuga, portaal Novaator  jne), teised teadust ja tehnoloogia ning teadlaste tegevuse tutvustajad väiksemates piir- ja kogukondades (Juuniorteadlaste aastaring Kongutas, Viimsi kooli Collegium Eruditionis, Saaremaa Ühisgümnaasiumi mini-teaduspäevad, tudengite Talveakadeemia jpm)

Konkursi koduleht: http://www.etag.ee/teadpop/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on populaarsem kui kunagi varem
• Õpilasleiutajate riiklik konkurss toimub kaheksandat aastat

eTwinningu idee on väga lihtne – kaks eri riigi õpetajat koos oma õpilastega osalevad ühises projektitöös, et õpilased omandaksid paremini õppekavas ettenähtud teadmisi ning laiendaksid oma silmaringi. eTwinning aitab Euroopa õpetajatel veebipõhist koostööd teha spetsiaalselt selle tarbeks loodud platvormil. eTwinningu kohta leiab rohkem infot www.etwinning.net.

Sünnipäev oli ühtlasi ka tänuüritus – tänati eTwinningu esimesi õpetajaid, kes tänaseni on aktiivsed eTwinningus osalejad ja koolitajad, ning  tunnustati eTwinningus kümne aasta jooksul silma paistnud õpetajaid.

eTwinningu 10. sünnipäeva puhul andis oma õnnitlused edasi haridusministeeriumi kantsler Janar Holm.

Sünnipäevapeol pakkus meelelahutust MTÜ Foorumteater, kes esitas sketši värskelt eTwinninguga liitunud õpetajast ja tema katsetest projektitööd ka oma kooli tuua ning näitas ilmekalt, milliseid probleeme võib ette tulla.

Foorumteater kutsus etenduse käigus lavale ka õpetajaid, et ühiselt leida parimaid lahendusi. Nii aitas Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson selgitada juhtkonnale eTwinningu olemust ja kasu nii õpetajatele kui kogu koolile.

Fotod: Terje Lepp

Samal teemal:

eTwinning saab 10-aastaseks!

Praeguseks on Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess õppeasutustes hästi vastu võetud ning süsteemi tutvustatakse ka rahvusvaheliselt.

 Hea e-kursuse juhendmaterjalis määratleti kvaliteetse e-kursuse kriteeriumid. Kvaliteedikriteeriumide alusel saavad kursuse väljatöötajad oma e-kursust analüüsida ning kursuse hindajad vähendada hindamise subjektiivsust. Paralleelselt juhendmaterjali loomisega töötati välja ka e-kursuse kvaliteedimärgi kontseptsioon ja selle taotlemise protsess. Osapoolte tagasisidele tuginedes on protsessi pidevalt parandatud. Juurde on loodud materjale ja vahendeid, mis toetavad kvaliteedimärgi taotlejaid ja e-kursuste hindajaid – sh e-õppe kvaliteedi veebilahendus, e-kursuse enesehindamise maatriks taotlejatele ning eksperthindamise maatriks hindajatele. Kvaliteediveebis võib igaüks oma e-kursust ise hinnata ka siis, kui kursusele ei ole kavas kvaliteedimärki taotleda.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsess on Eestis kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide hulgas hästi vastu võetud ning üha populaarsemaks muutunud. Kuna tegemist on ainsa teadaoleva terve riigi tasandil toimiva e-õppe kvaliteedi tagamise ja hindamise süsteemiga, siis on kvaliteedi töörühm pidanud vajalikuks seda protsessi ka rahvusvaheliselt tutvustada.  Avaldatud on järgmised publikatsioonid teadusajakirjades ja rahvusvaheliste konverentside kogumikes:

• Dremljuga-Telk, M.; Koitla, E.; Kusnets, K.; Kusmin, M.; Niitsoo, M.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Villems, A. (2010). E-learning quality assurance system for e-courses in Estonia. TEPE (The Teacher Education Policy in Europe) conference, Tallinn 30. september  – 2. oktoober 2010. (ETISe 3.1 klassifikaatori artikkel)
• Villems, A.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Sutt, E.; Dremljuga-Telk, M. (2012). E-Learning quality assurance as a tool for open innovation in educational institutions: an Estonian case. EFQUEL (European Foundation for Quality in e-Learning) Innovation forum 2012.
• Plank, T.; Villems, A.; Pilt, L.; Varendi, M.; Sutt, E.; Kampus, E.; Peiel, K. (2014). Rubrics for Quality Assessment of e-Learning Course. In: Proceedings of the 13th European Conference on e-Learning ECEL-2014: 13th European Conference on e-Learning – ECEL 2014, held at the Aalborg University Copenhagen, Denmark 30.–31. October 2014. (Toim.) Dr Rikke Ørngreen and Dr. Karin Tweddell Levinsen. Academic Conferences and Publishing International Limited, 393 - 403.

Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise protsessi tutvustatakse ka rahvusvahelises teadusajakirjas, millel on registreeritud kood, rahvusvaheline toimetus, rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseerimine ning levik (ETISe 1.2 klassifikaatori artikkel):

• Villems, A.; Pilt, L.; Plank, T.; Varendi, M.; Sutt, E.; Dremljuga-Telk, M. (2013). Quality Assurance Processes in E-Learning: An Estonian Case. The International Journal for Innovation and Quality and in Learning, 1(1), 20–28.

Praegu on raamatusse „E-Learning: Evolution, Strategies and Technologies“ kirjutamisel peatükk „Quality Assessment in E-Learning: Rubrics for Evaluation of the E-Course“, mis annab ülevaate Eesti e-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsessist ning tutvustab põhjalikumalt enese- ja eksperthindamise maatrikseid.

Loodame, et e-kursuse kvaliteedimärgi protsess ning e-kursuse hindamise maatriksid pakuvad laiemat huvi ning saame oma kogemustega teistele kasulikud olla!

Autor: Lehti Pilt, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse haridustehnoloogiakeskuse juhataja

Auhind anti üle 21. oktoobril Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsil „10 aastat tagasi ja edasi“, mille korraldasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool.

„Funktsionaalstiilidest praktiliselt“ (http://funktsionaalstiilid.weebly.com/) aitab erinevateks elusituatsioonideks õiget suhtlemisstiili valida. Argistiil, ajakirjanduslik stiil, ametlik stiil, teaduslik stiil, ilukirjanduslik stiil – on need ju nii erinevad, kuid ümbritsevad meid iga päev. Airi Aavik ütles oma õppematerjali tutvustuseks, et teema pakkus huvi nii õpilastele kui ka õpetajale, lisaks oli vaja teemat piiritleda ning laialiolevad materjalid kokku koguda. „Mulle meeldib, kui õpilased lahkuvad tunnist, naeratus näol, ja räägivad vahetunnis ka veel õpitust,“ ütles Airi Aavik.

Tänavuse digitaalsete õppematerjalide konkursi „Täna samm, homme teine“ võidutöö autor Airi Aavik HITSA juhatuse liikme Ene Koitlaga. Foto: Terje Lepp

Õppematerjal on praktiliseks kasutamiseks, seal on palju rollimänge; ülesandeid kõnelema, kirjutama, kuulama õppimiseks. Žürii tõi esile, et materjal on praktiline ja võimaldab õppijal harjutada teoorias loetut, kaetud on kõik teema olulised alaliigid, materjal on teostuselt pilkupüüdev ja väga huvitavalt on kasutatud digivõimalusi. Materjal on kasutatav ka nutiseadmes.

Airi Aaviku esimene emotsioon vahetult pärast auhinna kättesaamist oli loomulikult rõõm: „Mulle meeldib endale see töö ja hea, kui teistele ka meeldib.“ Ta sõnas, et töö „Funktsionaalstiilidest praktiliselt“ sai tehtud küll just konkursile „Täna samm, homme teine“, aga algtõuge tuli sellest, et just konkursi ajal oli õpetajal 9. klassi eesti keele tunnis see teema käsil. „Mõtlesin, et teen kaks ühes. Koolijuhina soovin õpetajaid innustada ja näidata, missuguseid võimalusi on olemas, et ennast teostada. Pidin konkursi ise läbi tegema, nüüd saan neid toetada. HITSA konkursid on väga jõukohased väljakutsed,“ lausus Airi Aavik.

Olete koolijuht, õpetaja, õppematerjalide autor – kuidas on need asjad ühendatavad, kuidas te jõuate?

Olen ka HITSA koolitaja, ise õpin veel Haapsalu Kolledžis haridustehnoloogiat, ja lasteaias olen võimlemisõpetaja. Kes teeb, see jõuab! Need on asjad, mis mulle meeldivad. Õpetaja on tore olla.

Palun tehke oma tööle reklaami!

Minu õppematerjal räägib väga elulistest asjadest, kuidas erinevates suhtlusolukordades valida õige suhtluskeel. Ülesannete abil saab õpilane väga hästi aru, et ühte ja sama juttu tuleb näiteks kodus emale, koolis sõbrale ja ametiasutuses politseile rääkida väga erinevalt, et saavutada oma eesmärk. Täpselt sellest kõigest õppematerjal räägibki. Seal on palju rollimänge, need on mulle alati meeldinud. Näiteks tööintervjuud me harjutame klassis korduvalt, õpilased saavad olla tunnis nii tööandjad kui ka töövõtjad. Selliseid harjutusi tuleb aina juurde, mina oma väikses koolis saan seda endale lubada. Ja lastele meeldib.

Mida te ise seda õppematerjali tehes õppisite?

Õppematerjale olen ma teinud palju, aga olen olnud laisk viitama. Autoriõigused on kõige keerulisem asi. Nii palju on ju vahvaid materjale! Kuna seda tööd tahtsin kindlasti esitada konkursile, siis pingutasin sinna teha palju oma materjali, aga kui kasutasin kellegi teise oma, siis viitasin korrektselt.

Põhiosa panin kahe-kolme päevaga kokku, aega võttis materjali silumine. Umbes kuu aega käsitlesime koolis seda teemat, täpselt nii kaua ma ka materjale lisasin ja täiustasin. Õpilased andsid motivatsiooni, sest nende ette pidin minema valmis materjaliga. Sain neilt kohe tagasisidet, kui mingi asi ei töötanud, siis sain vastavalt materjali parendada. Ja õpilased tootsid ka sinna mõne sisu.

„Funktsionaalstiilidest praktiliselt“ sobib ka täiskasvanule, kes soovib õppida rääkima eesti keeles. Või üldse, kes soovib saada nõu erinevateks suhtlussituatsioonideks.

Kas haridustehnoloogiks õpite sellepärast, et koolis ei ole haridustehnoloogi ja direktoril ei jäänud muud üle?

See meeldib mulle. Ma tahaksin olla haridustehnoloog.

Palun öelge mõned julgutavad sõnad neile, kes alles plaanivad HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursist „Täna samm, homme teine“ osa võtta.

Tasub osaleda, see on pingutus ja enese proovilepanek. Kui oled aastaid koolis tiksunud, siis tasub leida uusi väljakutseid. „Täna samm, homme teine“ on natuke nagu õpetajate olümpia, mina olin täna olümpiavõitja!

Konkursil „Täna samm, homme teine“ osalesid kõik ajavahemikul 1. mai 2014 kuni 15. aprill 2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mille esitas autor või ainemoderaator konkursile 30. aprilliks 2015. Hindamiskomisjoni kuulusid Anneli Rumm Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Riin Saadjärv Puhja Gümnaasiumist, Helja Kirber Tuglase Seltsist ja Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. HITSA digitaalsete õppematerjalide konkursile „Täna samm, homme teine“ esitati 2014/15. õppeaastal 23 tööd, millest hindamiskomisjon valis välja kümme parimat. Konkursi eesmärk on innustada õpetajaid looma elektroonseid õppematerjale, neid teistega jagama ning loomulikult tundides kasutama. Tänavune konkurss oli järjekorranumbrilt viies.

Autor: Madli Leikop, Koolielu haridusportaali toimetaja

See, et tehnoloogiat kasutatakse muusika komponeerimisel kui head abilist, ei üllata kedagi, kõige vähem muusikuid endid. Aga seda, et arvuti võtab initsiatiivi enda kätte ja pakub  heliloojale harmoonia põhjal ise noote välja, tundub ulmena. IT Kolledži IT süsteemide arenduse rakenduskõrgharidusõppe õppekava sel kevadel lõpetanud Henry Mäeorg valis diplomitööks teema, kus ühendatud on nii tehnoloogia kui muusika: „Närvivõrgul põhinev süsteem meloodia ennustamiseks harmoonia järgnevuse põhjal“. Uudne lähenemine, põhjalik uurimistöö, praktiline tulemus ja võimalus uuringute-katsetustega tõsiselt edasi minna tõid ka tunnustuse: Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2015“.

Diplomitöö sissejuhatuses kirjutab Henry Mäeorg, et süsteeme, mis suudavad muusikat luua on küll tehtud, kuid enamjaolt on need siiski jäänud erinevate teadustööde raamesse ja edasised arengud on tegemata. Üheks muusikaloomissüsteemi valmistamise lahendusvõimaluseks on tehislikud närvivõrgud. Diplomitöös uuritaksegi muusika loomist närvivõrkude abil, spetsiifiliselt just meloodia aspekti. Töö eesmärgiks on töötada närvivõrkude abil välja süsteem, mis võimaldaks etteantud harmoonia ja meloodia algbaasi põhjal luua olemasolevale meloodiale järgnevust ehk teha etteantud meloodiakatkendi ja uue harmoonia noodi põhjal uusi ennustusi.

Kumba lõputöös siis rohkem on, muusikat või tehnoloogiat? „Eesmärk on ikkagi muusikaline, aga palju on ka tehnoloogia poolt,“ sõnas Henry lühidalt. „Muusikaga olen ise palju tegelenud, hakkasin ükskord mõtlema, kuidas meloodia töötab. Luuletusega on lihtne, on read ja lõpus on riim. Meloodiaga on midagi sarnast, aga kuidas seda kirjeldada, kas üldse saab kirjeldada? Jõudsin masinõppimiseni. Masinõppimise abil on võimalik selliseid keerulisi seoseid leida. Töös kasutasin tehislikke närvivõrke, mis simuleerivad reaalseid närvivõrke. Mina annan nendele sisendiks ütleme tuhat meloodiat ja närvivõrk peaks õppima nende põhjal selgeks andmete statistilise jaotuse. Näiteks et ta suudaks etteantud muusikajupi põhjal ennustada selle järgmist nooti.“

Henry toob siinkohal hästi lihtsa näite, kuidas tema lõputöö tulemust kunagi tulevikus praktiliselt rakendada:  oletame, et heliloojal on 20 nooti mingit meloodiat, aga miskipärast ta ei oska seda lõpetada. Siis ta annabki noodid arvutile sisendiks ja arvuti proovib harmoonia järgnevuse põhjal ennustada järgmised noodid, kasvõi heliloojale inspiratsiooniks.

Henry ütles, et laste muusikakoolis õppis ta kitarri, klaverit, trummimängu, orelit. Aga tema isiksusele sobib rohkem infotehnoloogia, mis nõuab süvenemist, ja nii said valitud õpingud IT Kolledžis. „Infotehnoloogia on tulevikuala, aga see polnud peamine põhjus, miks ma selle valisin. Mulle meeldib nokitseda,“ ütles Henry.

Diplomitöö „Närvivõrgul põhinev süsteem meloodia ennustamiseks harmoonia järgnevuse põhjal“ pälvis kiidusõnu ka retsensendilt, Tallinna Ülikooli informaatika instituudi vanemteadurilt Mart Laanperelt: "Autori põhjalikkus on tõeliselt muljetavaldav. Teema on kindlasti ajakohane, sest närvivõrkudel ja masinõppel põhinevad lahendused on digitaalsete muusikalahenduste arengus võtmetähtsusega." Diplomitöö juhendaja, IT Kolledži dotsent Kaido Kikkas märgib samuti autori märkimisväärset panust ning iseseisvust probleemi uurimisel ja lahendamisel.

Henry Mäeorg, kuidas lõputöö tegemine praktiliselt välja nägi?

Kogu muusika tuli nootidest teisendada arvudeks ja närvivõrgule sisendiks anda. Enne oli vaja töödelda neid noote, selleks tuli kirjutada programm. Kirjutad ühe reegli valmis, mis noot vastab mis arvule, arvuti tegutseb edasi ise. Tulemus oli see, et meloodia, mis lõpuks välja tuli, isegi on kuulatav, ei riiva kõrva. Aga ühtegi teosesse seda veel ei paneks. Olen internetist uurinud maailma ülikoolide e-kursuseid, mis aitavad mul teemat edasi arendada, olen uusi teadmisi saanud, katsetan, kuidas paremini erinevaid algoritme rakendada.

Mis kogu protsessi juures kõige raskem oli?

„Valdkond on matemaatiline, see oli keeruline. Palju järjepidevust pidi olema, kirjutasin tuhat meloodiat kõik käsitsi arvutisse sisse, selleks kulus terve suvi. Noodikirjaga on kogemus olemas. Ja tuli ka programmeerimist tunda. Noodid ei muutu, nad on kogu aeg noodid, programmeerimisel on tuhandeid võimalusi, natuke midagi muudad, ja kogu programm hakkab teistmoodi tööle.“

Aga on siis lõpptulemus praegu praktiliselt kasutatav?

„See on hetkel ikkagi katsetus, rohkem mängimiseks. Konkreetselt kasu ei too praegu kellelegi. Aga neid asju, mida uurin, proovin rakendada.“

Äkki sünnib sellest kunagi üks muusikat komponeeriv mobiiliäpp?

„Mobiilirakendusena tegelikult väga ei näekski. Programm on ikkagi mõeldud töötamisel abivahendina, olgu heliloojale või muusikateadlastele.  Minu programm erineb sarnastest olemasolevatest selle poolest, et on üks kindel asi mida tehakse, see on meloodia ennustamine, mida kasutaja saab juhtida. Mitte et arvuti tegutseb iseseisvalt.“

Kas sinu lahenduse vastu võiks tulevikus huvi tunda mõni maailmakuulus muusikakompanii?

„See oleks neile kasulik küll. Neil ei ole võib-olla eelarvamusi muusika suhtes. Klassikalised heliloojad tahavad ise kõike teha, kuid ma arvan, et ka neile oleks see abiks erinevate meloodiate katsetamiseks. Programm proovib lahendada meloodiat kindlas harmooniaruumis.“

Aga kas heliloojad ikka jäävad või võtavad arvutid nende töö üle?

„Tulevikus, kui oleks võimalik teha inimese aju muusika tajumise osast väga täpne skaneering, siis saaks arvutil täpselt teha muusikat, mis just sellele inimesele on kõige meeldivam. Aga inimene jääb muusikat tegema veel pikka aega, arvutid oskavad seda imiteerida ja edasi arendada.“

Henry Mäeoruga vestles Koolielu toimetaja Madli Leikop. Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Nädala äpp: Guitar Tuna
• IT Kolledži lõpetas XIII lend

Pilootprojektis „Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. 

Kõige suurema arvu õpilastega (140) osales Loo keskkool, kus noored korrastasid Peeter Suure Merekindluse maaväelastele rajatud Loo kaitsepositsiooni kaevikuid ja varjendeid, mis on rajatud muistsetele põldudele. Kolme talgupäevaga kogusid kaheksa klassitäit õpilasi territooriumilt 14 kuupmeetrit prügi, lisaks kuulasid ajaloolase ja õpetaja selgitusi paikkonna eripära ja ajaloolise tausta kohta. Esile tõstmist väärib eelkõige gümnaasiumiõpilaste pühendumus, kes maa-alustest kaevikutest prügi välja tassimise kõige ebameeldivama ja rängema osa enda kanda võtsid. 50 tublimat pärandivaderit Loo keskkoolist ootab auhinnareis Narvasse, kus muuhulgas tehakse ringkäik Kreenholmi Manufaktuuri territooriumil ja külastatakse Narva linnust.

Pilootprojekti ootusi ületavate tulemuste taga on juhendavate õpetajate eriline innukus, sest lisaks klasside mobiliseerimisele, talguaegade sobitamisele tunniplaaniga ja töövahendite korraldamisele tuli neil suhelda ka muinsuskaitse inspektoriga (mõnel objektil ka looduskaitse spetsialistiga), kohaliku omavalitsusega, kogudusega, maaomanikega, ettevõtjatega, ajalooekspertide ja kohalike ajalootundjatega. Juhendajad suutsid kaasata märkimisväärselt palju toetajaid ja vabatahtlikke. Olulise panuse juhendajate nõustamise osas andsid Muinsuskaitseameti maakondlikud inspektorid ja mõnedel objektidel ka Keskkonnaameti piirkondlikud spetsialistid.

Pilootprojekt „Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ suunab kooliõpilasi tundma õppima, väärtustama ja korrastama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte. Projekti kaudu tõuseb õpilaste teadlikkus kohaliku pärandi tähtsusest ning nad aitavad päästa lagunemisest või hävimisest hooletusse jäänud paiku. Pilootprojekti eeskuju on Norra Kultuuripärandi Fondi koordineeritud projekt „Hoolda pärandipaika“ („Improve a Heritage Site“), mis on edukalt tegutsenud 15 aastat ning kaasanud Norras kolmandiku kõikidest üldhariduskoolidest. Ka Eestis on plaan järgnevatel aastatel osalejate ringi oluliselt laiendada, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames teha kooliõpilaste ühisjõul kodumaale väärikas kingitus. Korraldajad ootavad uusi pärandivadereid liituma 2017. aastal!

Foto: Kõpu Põhikooli pärandivaderid korrastasid koolipargis mõisniku koerahaua, pildistanud Kadri Linder.

Õuesõppe FB-lehel saab tutvuda pildigaleriiga, kus pärandivaderite töövilju kajastavad „enne-ja-pärast“ pildid: https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1627659810849304.1073741829.1540036362944983&type=3

Täpsem ülevaade kõigi osalejate kohta on Õuesõppe koduleheküljel: http://ouesope.ee/parandivaderid/parandivaderid2015/

Lisainfo: Elle Lepik: tel 522 6456, elle@ouesope.ee
Toetajad: Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Muinsuskaitseamet ja SA Narva Muuseum
Täname:

Harku Vallavalitsus, Jõelähtme Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Kõpu Vallavalitsus, Muhu Kommunaalamet, Muhu Vallavalitsus, Padise Vallavalitsus, Räpina Vallavalitsus, Väike-Maarja Vallavalitsus, Võnnu vallavalitsus, Võru Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus, Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus ja Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju, EELK Muhu Katariina kogudus, EAÕK Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kogudus, EELK Risti kogudus, EAÕK Räpina Sakariase ja Elisabeti kogudus, EELK Võnnu kogudus, Muhu Muuseum, Eesti Hoiuraamatukogu, Muhu Hooldekeskus, Muhu Noortekeskus, Muhu Põhikool ja Muhu Lasteaed, Orissaare Noortekeskus, Orissaare Spordihoone, Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu, Hinni talu, Kudjape kalmistu, Muhu Portselan, Osaühing Strantum, Tihuse turismitalu, A.J. von Krusensterni nim MTÜ, MTÜ Aruküla Vabakooli Selts, MTÜ Kiiu arendus, Liivaküla küla selts, Loo Kooli Abistamise Ühing, Tabasalu Lions Klubi, SA Vääna Külakoda, SA Vääna Mõisakool, osalenud koolid, lapsevanemad ja kogukonna liikmed, Tõnu Ligi, Mari Luup, Kersti Murumets, Selma Neidorf, Juta Peegel, Marko Reinväli, Anu-Cristine Tokko, Paul Uibopuu, Külli Vahter, Triin Valk, Mare Veersalu, Väino Veersalu, Priidu Veersalu, Peep Õun

Positiivsena märgitakse ülevaates sedagi, et Eestis on märgatavalt kasvanud õppijate hulk loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia ja inseneriteaduse valdkondades, moodustades enam kui veerandi kõigist üliõpilastest (28,9%). Samuti tuuakse välja, et Eestis on lõpetanute tööhõive määr majanduskriisi järel kiiresti taastunud.

Eesti hariduse väljakutsed on seotud demograafilise olukorrale ja tööturu nõuetele vastamisega, soolise ebavõrdsuse vähendamisega ja kutsehariduse atraktiivsusega. Ülevaates osutatakse, et Eesti tegeleb nende lahendamisega – demograafilise olukorra survel ja haridusraha tulemuslikumaks kasutamiseks korrastatakse koolivõrku ja luuakse kõikides maakondades riigigümnaasiumid. Kutsehariduses arendab riik õpipoisiõpet, et lähendada õppureid ja tööandjaid.

Minister Jürgen Ligi rõhutas, et haridusse panustamine on ühiskonna heaolu vundament. „Kõige tähtsam positiivne uudis on kinnitus, et Eesti kool on väga hea. Positiivne trend on ka tehnoloogiast ja inseneriteadusest huvituvate õppurite osakaalu märkimisväärne kasv,“ märkis minister. Ta lisas, et demograafilise olukorraga seotud probleemide lahendamine on riigi prioriteet. „See tähendab, et teeme kõik endast oleneva leidmaks võimalusi, et liigutada ressursid eelkõige õpetajasse ning õpilasse,“ selgitas minister Ligi.

Ülevaates tuuakse välja, et kutsehariduses osalejate määr Eestis (34%) jääb alla Euroopa Liidu keskmise (48%). Riigi eesmärk on saavutada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel aastaks 2020 jaotus 60/40. Samuti on eesmärk suurendada põhihariduse lõpetajate hulka, kes jätkavad oma õpinguid kutsehariduses 27%lt 35%ni. Täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on Eestis (11,5%) seevastu suurem kui Euroopas keskmiselt (10,7%). Euroopa eesmärk aastaks 2020 on 15%.

Kõikidel riikidel soovitatakse raportis panustada lasteaia- ja lapsehoiuvõimaluste kättesaadavuse parandamisse, õpetajakoolitusse ning haridussüsteemi paindlikkuse suurendamisse.

Avaldatud ülevaate eesmärk on hinnata riikide liikumist Euroopa Liidu 2020. aasta hariduseesmärkide täitmise suunas.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Samal teemal:

• Uudiseid Madridis toimunud SIMO konverentsilt
• Pärnu maakonna digipööre ehk õpime nutikalt