„eTwinning on hea näide sellest, kuidas tehnoloogia avardab klassiruumi piire ja võimaldab koos töötada ja õppida eri riikide õpetajatel ja õpilastel,“ sõnas eTwinningu programmijuht Elo Allemann. „Programmis osalenud õpetajad on eTwinningu projektide kaudu andnud panuse oma õpilastes 21. sajandi oskuste arendamiseks. Projektõppe kaudu on nad lisaks ainealastele teadmistele arendanud lastes meeskonnatöö oskusi, toonud klassiruumi rahvusvahelise mõõtme, aidanud kaasa võõrkeelte õppimisele ja mõistmisele, et digivahendid on töötamiseks ja õppimiseks.“

Kümne aasta jooksul on eesti õpetajad silma paistnud aktiivsusega, olles ühtekokku loonud ligi 1500 projekti 30 riigi õpetajate ja õpilastega. Kõige rohkem on projekte läbi viidud võõrkeelte ja IKT õppeainete ning kunstiainete raames.

eTwinningu sünnipäeval tõsteti tubli projektitöö ja järjekindluse eest esile Pärnu Koidula Gümnaasium õpetajat Tiiu Leiburit, kes on loonud ühtekokku 36 projekti ning saanud tunnustuseks 12 kvaliteedimärki ning 7 Euroopa kvaliteedimärki. Pühendumuse eest kiideti ka Väätsa kooli õpetajat Anneli Tumanskit, kes on eTwinningus loonud 24 projekti, saades 8 kvaliteedimärki ja 6 Euroopa kvaliteedimärki.

Pikaajalise ja järjepideva töö eest tunnustati Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetajat Tiiu Leiburit.

Aktiivse projektitöö eest sai tunnustust neli õpetajat. Kohtla-Järve Lasteaed Tareke õpetaja Ene Kruzman on eTwinningu raames teinud 53 projekti ning talle on antud 9 kvaliteedimärki ja 2 Euroopa kvaliteedimärki. Petri Asperki Pelgulinna Gümnaasiumist on teinud 37 projekti ja saanud 1 kvaliteedimärgi. Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja Krista Savitch on loonud 36 projekti ning talle on omistatud 6 kvaliteedimärki ja 6 Euroopa kvaliteedimärki. Aimi Jõesalu Põlva Põhikoolist on teinud 31 projekti ning pälvinud 13 kvaliteedimärki ning 7 Euroopa kvaliteedimärki.

Eraldi märgiti ära õpetajad, kes on silma paistnud Eesti kogemuse jagamisega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajat Kristi Rahnu tunnustati rahvusvahelisel eTwinningu seminaril esinemise ja Eesti kogemuse jagamise eest. Kadrina Keskkooli õpetaja Merike Siku puhul tõsteti esile seda, et ta kaasab aktiivselt kolleege projektitöödesse ning on esinenud erinevatel rahvusvahelistel koolitustel.

Loomulikult tänati ka eTwinningu koolitajaid-eksperte – Meeri Sild, Varje Tipp, Laine Aluoja, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere – nende suure panuse eest eTwinningu programmi arendamise ja edendamise eest Eestis.

Sünnipäeval pakkus meelelahutust MTÜ Foorumteater. Foorumteatri etenduse kaudu mõtestati uuendusmeelse õpetaja argipäeva ning üheskoos külalistega otsiti lahendusi mitmetele koolis ette tulevatele probleemidele.

Aitäh kõikidele tvinnijatele ning edu projektitööks!

Fotod: Terje Lepp

Samal teemal:

• Täna tähistavad eesti õpetajad eTwinningu 10. sünnipäeva
• eTwinning saab 10-aastaseks!

Projekt kestab 2015 novembrist kuni 2016 juunini ning selles osalevad Häädemeeste Keskkool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Tõstamaa Keskkool, Vändra Gümnaasium, Audru Kool, Are Kool, Tori Põhikool, Uulu Põhikool, Tootsi Põhikool. Projektis osalemine on pilootkoolidele tasuta.

Projektiga toetatakse õpilaste ja õpetajate digipädevuste ning digitaalse kirjaoskuse arengut, koostöö arendamist haridusasutuste vahel ning muutunud õpikäsituse juurutamist koolis, integreerides nutiseadmed eesmärgipäraselt ja süsteemselt õppeprotsessi.

Projektis osalevad koolid:

• moodustavad 3-liikmelised projektimeeskonnad;
• sõnastavad konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid;
• koostavad tegevuskava (sh koolituskava) november 2015-mai 2016;
• kaasavad projekti tegevustesse ja seatud eesmärkide saavutamisse vähemalt 85% personalist;
• korraldavad vähemalt 1 nutitunni päevas (5 tundi nädalas), mida kajastavad kooli digitaalses Päevaraamatus;
• osalevad ühiskoolitustel;
• algatavad sisekoolituste süsteemi, kus osaleb kogu õpetajaskond;
• loovad  ja avaldavad digitaalseid õppematerjale;
• jagavad oma kooli kogemust: digitaalne Päevaraamat, toimunud nutitundide kirjeldustega ehk õpilugudega, sisekoolitustel õpitu kirjeldamine ja avalikustamine, kogemuspäevad;
• korraldavad vähemalt kaks avalikku digiüritust õpetajatele, lapsevanematele, huvilistele – eesmärgiga tutvustada nutiseadmete kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel;
• teevad koostööd vähemalt ühe projektivälise kooliga (jagavad kogemusi, korraldavad ühiskoolitusi/-üritusi jms);
• teavitavad avalikkust (sh kajastused meedias ja/või sotsiaalmeedias) projekti tegevustest ja tulemustest;
• osalevad kogemuspäeval ja projekti lõpuüritusel.

Projekti raames toimuvad praktilised koolitused pilootkoolide arendusmeeskondadele ning kõigi koolidega teeb koostööd ja toetab koole projekti tegevuskava väljatöötamisel ning elluviimisel personaalne nõustaja. Projektiperioodil osalevad koolid töötavad välja ja rakendavad sisekoolitussüsteemi, teevad koostööd ning jagavad oma kogemusi ühe projektivälise partnerkooliga ja avalikkusega, loovad ja avaldavad digitaalseid õppematerjale ning korraldavad vähemalt kaks avalikku digiüritust kõigile huvilistele.

Projekt lõpeb 2016. aasta juunis konverentsiga, kus tunnustatakse projektis osalenud pilootkoole ning esitletakse kokkuvõtted koolide projektiperioodi tegevustest ning tulemustest. Projektiga seonduv info, koolituskava ja kõigi pilootkoolide tegevused: http://vanalinnadigi.weebly.com/paumlrnu-maakonna-digipoumloumlre.

Allikas: Pärnu Vanalinna Põhikool

Foto: Pärnu Vanalinna Põhikool

Samal teemal:

• Roosna-Alliku Põhikooli õpilased tegid mõisaloos digipööret
• Pärnu Vanalinna Põhikoolis on sügisest 3D-printer
• Pärnu viib koolid digipöördesse

eTwinningu programm ühendab üle Euroopa 320 000 õpetajat, pakkudes ühist platvormi ja veebipõhiseid töövahendeid koostööks teiste riikide õpetajate ja õpilaste vahel. Sel aastal möödub eTwinningu programmi loomisest kümme aastat, sünnipäeva on terve aasta vältel tähistatud kõikjal Euroopas. Uurisime teiste riikide eTwinningu koordinaatoritelt, milliseid tegevusi õpetajatele ja koolidele on korraldatud ning kuidas juubeli tähistamine läheb.

Meie lõunanaabrid lätlased tähistasid eTwinningu sünnipäeva 7. mail, eTwinningu päeval, nagu väga paljud teisedki Euroopa riigid. „7. mai üritustel osales üle saja kooli Lätist. Me ostsime väga palju eTwinningu logoga õhupalle ja saatsime need koolidesse. Järgisime teiste riikide eeskuju ja korraldasime koolidele võistluse ka nn inimlogo tegemises," loetles eTwinningu koordinaator Lätis Baiba Suseja. "Teades, et õpetajad ei kasuta väga meelsasti sotsiaalmeediat, kujundasime oma kodulehele interaktiivse tahvli, kuhu õpetajad said ise kleepida pilte logodest ja sünnipäeva tähistamisest. Samas aitas üleskutse kasutada Twitterit piltide jagamisel nii mõnelgi õpetajal tutvuda uue keskkonnaga ja õppida seda kasutama.“

Ka Portugali õpetajad tähistasid üleeuroopalist eTwinningu päeva 7. mail. „Õpetajad küpsetasid koos õpilastega koolis kooke ja jagasid pilte. Üle terve Portugali tähistati eTwinningu päeva suurejooneliselt,“ kiitis eTwinningu koordinaator Portugalis Rita Zurrupa. „Lisaks palusime portugali õpetajatel teha üheminutilisi videosid selle kohta, mida tähendab eTwinning neile ning kuni aasta lõpuni on õpetajatel võimalus neid meile edastada. Saadetud videod paneme me oma kodulehele, et kõik saaksid neid vaadata.“ eTwinningu juubelipidu on Portugalis plaanis pidada pisut hiljem kui Eestis, 4. detsembril. „Sünnipäeva puhul teeme eTwinningu teemalise TedTalk’i, kus 15-minutiliste ettekannetega esinevad eTwinningus kümne aasta jooksul silma paistnud inimesed.“

Suurbritannias saadeti koolidele eTwinningu logoga T-särgid õpilastele ning õpetajatele juhendid põnevate tegevustega, mida koolid saavad eTwinningu sünnipäeva puhul korraldada. Muuhulgas pakuti välja näiteks virtuaalse sünnipäevatordi küpsetamist programmi Scratch abil, mis aitab lastel nii digipädevusi kui ka keeleoskusi arendada. Eesmärk oli tõsta teadlikkust eTwinningu programmist nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate seas.

Saksamaa eTwinningu koordinaatorid tellisid ca 10 000 eTwinningu postkaarti ja õhupalli, saates need koolidesse üle Saksamaa. Koolidel paluti õhupallide külge postkaardid kinnitada ja õhupallid koos kaartidega lendu lasta, et näha kui kaugele need lendavad. Postkaardi leidja pidi kaardi saatma tagasi eTwinningu kontorisse. „Näiteks lendas mõni postkaart isegi 700 km kaugusele," sõnas Saksamaa koordinaator Ellen Kammertöns. "See oli rohkem nagu eksperiment! Me lootsime, et saame mõne kaardi tagasi, aga ma olin väga üllatunud, et tagasi tuli päris palju postkaarte.“

Saksa õpetajad ja õpilased lasid lendu hulgaliselt õhupalle, kuhu oli kinnitatud postkaardid. Leidjatel paluti postkaardid eTwinningu kontorisse saata ning üllatuslikult laekus hulgaliselt postkaarte.

eTwinningust saab lähemalt lugeda: www.etwinning.net.

Samal teemal:

• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi
• eTwinning saab 10-aastaseks!

Võimete piiride kompamine 
Minu kirg on sport. Just seesama, mida ma üritan iga tund lastesse süstida, armastust spordi vastu. Tore on õpetada teisi ja tunda rõõmu sellest, kui mõni õpilane lõpuks tunnistab, et sport polegi nii jube ja piinarikas higivalamine, kui kaugelt tundub. Aga minu jaoks ongi just see „higistamine“ nauding – olla parem kui eile. 

„Tour de France’“i võistluse valisin kindla eesmärgiga, et teada saada, milleks ma võimeline olen. Seni olen treeninud sprinterina plahvatuslikkust ja vastupidavust 40 sekundi vältel. Teadmine, et sõit kestab mägedes palavusega u 8 tundi, tunduski just see ülim väljakutse, mis sileda maaga harjunud eestlastele võiks sobida. Olen aastaid treeninud end ujulas, kuid tundsin juba ammu ahistust, mida süvendasid kivist seinad ja basseini väiksus. Värske õhk ja loodus on ikka hoopis midagi muud, mistõttu valisingi endale rattasõidu: kiirelt ja kaugele. 

 
Esmalt kirjutan, mida ma võistlusest sain ja miks ma nii väga tahaksin tagasi minna. Juba lennukist maha astudes sain aru, et kõik on teisiti. Vastu vaatasid Alpide teravad mäetipud ja näkku puhus korralik 28-kraadine soojus. Muide, võistluspäeval mõõtis rattakompuuter päikese käes 36 kraadi kuuma. 


Ütleme nii, et rattamelu on sama, mis Tartu maratonil, sest kõiki startijaid lihtsalt ei näe. Stardis oldi 2000-pealiste gruppidena, minu ehk viimase grupi startimise ajal olid esimesed võistlejad rajal olnud juba 1 tunni ja 40 minutit. Lõpust startimise eelis oli see, et sõit koosnes ühest suurest möödasõidust ja neid, kellest mööda sõita, ikka jagus. Kogu 8 tunni jooksul oli sõitjatevool ühtlane, mis oli omamoodi nauditav. Loodus oli kivine, nagu mäele kohane, samas ei olnud ka metsatukki, kuhu lõõskava päikese käest varju pugeda. Kui aja peale sõita pole plaanis, siis jääb päris palju aega ümbritseva looduse nautimiseks. Väga huvitav oli vaadelda serpentiine, kus aeg ja distants mõjuvad eriti müstiliselt. Kui vaatad mäe harja poole ja näed sõitjaid endast 50 meetrit ülevalpool, siis tuleb tegelikult arvestada, et sinnani jõudmiseks läheb veel 10 minutit aega. Mäetippu jõudes on vaade ja rahulolu ikka lummavad: vallutatud. 


Eestis toimuvatel rattavõistlustel saab laskudes vaid korra jalga sirutada, Alpides aga on laskumise pikkuseks 16 kilomeetrit – paarkümmend minutit uskumatut naudingut mööda serpetiine. Kuna kurvid on pimedad, siis väga suurt kiirust arendada ei saanudki (max kiirus 72 km/h). Põhiliselt said koormust käed, sest pidevad mahapidurdamised tagasipööretes väsitasid näppe. Kuna teada on, et mäest allatulek higisena jahutab keha korralikult maha, siis panin iga tõusu otsas pika kilesärgi peale.

Võistluseks valmistumine on tõsine töö  
Treeningute planeerimist hõlbustas asjaolu, et võistluspilet tuleb ära osta juba eelneva aasta oktoobris. Pilet soovitataksegi osta varakult, et poleks võimalik end hiljem ümber veenda. Kui pilet käes, siis taganemisteed pole, peab paika panema tegevusplaani.

Võistluse läbimiseks võtsin talviseks eesmärgiks võhma ja treeningkestvuse pikendamise, et keha saaks aru, mida tähendab ühtlane tundidepikkune füüsiline tegevus. Seejärel tuleb enda jaoks selgeks teha, mida ma selle võistluse juures kõige rohkem kardan. Kuna olen ratturite mõistes kogukas (95kg), siis esmalt pidasin tähtsaks kaalu langetamist, mida tegin lõpus viimase viie nädalaga (võistluskaal 85kg). Treeningplaan oli lihtne: niipalju kui ajaliselt võimalik (tuli vist 10h nädalas keskmine) ja üle taluvuse piiri ei tee ehk ennast piinama ei hakka. Kui tead, mida tahta ja liiga suuri sihte ei loo, siis läheb kõik ludinal. Ettevalmistus tehtud ja võistlema.

Kui endasse usk olemas, pole ükski võistlus raske, lihtsalt võistlusest ei tohi liiga palju tahta. Alpid on ikka hoopis midagi muud kui sõita Maarjamaa väikseid „künkakesi“. Võistlus läks ruttu ja nautisin iga hetke. Seda isiklikku emotsiooni on raske sõnades edasi anda – vaid  võistlust meenutadeski tõusevad ihukarvad püsti ja võistlusäreveus tuleb peale. Soovitangi kõigil proovida midagi uut, kas või mingit uut ala. Ärge seadke endale kohe suuri sihte, nautige uudsust ja spordiala ennast.


FAKTE VÕISTLUSEST 
Võistlusest  võttis osa 15 020 võistlejat 72 riigist. Keskmine vanus oli 45 eluaastat. Naisi oli võistlusel 5%. Minu ajaks mõõdeti 7 tundi 54 minutit, sama distantsi võitis tour de France raames Vinzenco Nibali ajaga 4 tundi 22 minutit.

Video laskumisest   
Video mäkketõusust 

Võistlusel osalenu 
Raul Rändla, Koolielu kehalise kasvatuse ainemoderaator 
Haabersti Vene Gümnaasiumi õpetaja 

Fotod pärit: http://www.letapedutour.com/us/gallery/videos-photos#tab-photos  

Teisele kohale tuli Erik Tammeleht Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ning kolmandale Reili Randmaa Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist.

Vabariigi parim noorkokk 2015 tunnistab, et võidu tõid talle kõva harjutamine, külm närv ja õnnestunud abilise valik. Reeglite muudatus, mille kohaselt selgus sel aastal lõplik toorainevalik vaid viis päeva enne võistlust, talle suurt lisastressi ei tekitanud. „Mõtlesime kähku oma menüü välja ja saimegi harjutama hakata. Eks me kõik pingutasime võidu nimel. Minul õnnestus lihtsalt sel korral teistest paremini“, on Tali tagasihoidlik.

Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu rõõmustab, et nii paljud noored kokad tahavad võistlustel osaleda ning julgevad tulla rahva ette oma oskusi näitama. „Sadade inimeste pilgu all võistlusolukorras toidu valmistamine on eneseületus ka kogenud kokkadele. See, et noorkokad tulevad ennast siia näitama, on juba suur saavutus“. Ta lisas, et sel aastal lisaülesandeks olnud kisselli valmistamine oli paljudele paras pähkel. „Mõtled küll, et mis see kisselli valmistamine siis ära ei ole, aga just selles ülesandes kärisesid vahed kõige suuremaks.“ Taavi Talile tõi kindla esikoha stabiilne ja puhas töö ning oskus oma abilist õigesti rakendada.

Võistlus oli individuaalne ning igal osalejal tuli valmistada pidulik roog. Pearoa kohustuslikud toorained olid maheveise abatükk, maks ja kaalikas. Desserdi valmistamisel tuli kasutada kohupiima ja külmutatud vaarikaid. Lisaülesandena tuli desserdi kõrvale pakkuda kisselli. Võistluste toidukorv koosnes peaasjalikult eestimaisest toorainest.

Roogade valmistamiseks oli võistlejatel aega kolm tundi. Professionaalne viieliikmeline žürii hindas iga toidu puhul maitset, roa välimust ning võistleja töövõtteid ja professionaalsust.

Võistlus „Noorkokk“ toimub  alates 2005. aastast. Ürituse eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti avalikkusele uuenduslikke ja noortepäraseid lähenemisi kokakunstile. Võistlus on hea võimalus teadvustada õpilastele täisväärtusliku toidu tähtust nii enda kui oma kaaslaste toidulaual.

Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ. Tallinna toidumessil on esindatud Eesti toiduainetööstuse, toitlustuse, hotellinduse, müüjate ja vahendajate esindajad.

Noorkokk 2015 võitjad. Foto: Lauri Laan

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Täna toimub hariduskonverents "Õppimine läbi elu on edu pant. Tule ja vali oma tee!"
• Kuressaare Ametikool soetas tänavu 333 000 euro eest õppeseadmeid

Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu ütles, et võistlejaid ootab sel aastal ees pisut keerulisem katsumus. „Eelnevatel aastatel olid põhitoorained võistlejatele teada juba varakult, seekord said osalejad võistlusülesande komponendid teada alles viis päeva enne võistlust.“ Kolme tunniga tuleb noorel kokal valmistada pearoog maheveise abatükist ja kaalikast ning järelroaks dessert kohupiimast ja külmutatud vaarikast. Kuna sel aastal ei toimu koolikokkade võistlust, saavad võistlejad ka lisaülesande – järelroa kõrvale peab kindlasti pakkuma kisselli. „Kuna tegu on õpilastega ja ka nemad käivad söömas koolisööklates, tahaks näha, kuidas nad valmistaksid kohtunikele nii lihtsat asja nagu kisselli. Tundub lihtne ülesanne, aga tegu on ju piduliku roaga,“ selgitab Visnapuu.

Tänu Noorkoka võistlusele on varasemate aastate võistlejatel õnnestunud silma jääda tipptegijatele ning saada hindamatuid kogemusi töötades Eesti parimate peakokkade käe all. Noorkokk võistluse 3 parimat peakokka on kandidaatideks EuroSkills 2016 võistlusele. Nende hulgast valitakse parim, kes läheb järgmisel talvel Eestit esindama Euroopa kutsemeistrivõistlustele Rootsi.

Parima noore koka tiitlit hakkavad püüdma 13 kokanduseriala õpilast Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Kuressaare Ametikoolist, Narva Kutseõppekeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tallinna Teeninduskoolist, Tartu Kutsehariduskeskusest, Valgamaa Kutseõppekeskusest, Viljandi Kutseõppekeskusest ning Sillamäe Kutsekoolist. 

Võistlus „Noorkokk“ toimub alates 2005. aastast, eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti ühiskonnale nooruslikke lähenemisi kokakunstis. Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ.

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Lisainfo Noorkoka võistlusest: http://www.profexpo.ee/foodfair/index.php?id=11016.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

Minister Jürgen Ligi tunnustas parimaid kutsemeistreid

II koha võitis Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajate meeskond koosseisus Tiiu Maide, Anne Kaare, Ele Jaanimägi ja Diana Veskimägi tööga „Abimaterjal läbivate teemade käsitlemisel põhikooli õppekavas“. Tegemist on läbivaid teemasid toetavate testikogumikega, mis on koondatud kokku ühte kohta. Materjali tugevuseks pidas žürii õpetajate omavahelist koostööd ja autorite paljusust.

Fotol: Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajad Tiiu Maide ja Anne Kaare ning HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla.

III koht läks samuti Pärnu Vanalinna Põhikooli: Mare Hallopi õppematerjal „Interaktiivne töövihik V klassile“. Eesti keele töövihik on mõeldud 5. klassile, seal on palju autori enda koostatud ülesandeid rõhuga õigekeelsusele, aga ka teistelt õpetajatelt kogutud ülesandeid. Žürii tõi esile ülesannete paljusust, materjali terviklikkust ja toetavat rolli iseseisval õppimisel.

Fotol: Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Mare Hallop, HITSA auhinna andis üle Ene Koitla.

Konkursil „Täna samm, homme teine“ osalesid kõik ajavahemikul  1. mai 2014 kuni 15. aprill 2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mis esitati autori või ainemoderaatori poolt konkursile 30. aprilliks 2015. a. Hindamiskomisjoni kuulusid Anneli Rumm Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Riin Saadjärv Puhja Gümnaasiumist, Helja Kirber  Tuglase Seltsist ja Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Võitjaid tunnustati eile Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsil „10 aastat tagasi ja edasi“, mille korraldasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool.

Virstu Kooli direktor ja 9. klassi eesti keele õpetaja Airi Aavik sõnas Koolielu küsimusele peale, kuidas direktori ja õppematerjalide tegija rollid kokku sobivad, et koolijuhina soovibki ta õpetajaid innustada. „Ma olen palju õppematerjale teinud, tahan näidata, et see pole midagi ülikeerulist, vaja on pealehakkamist ja tahtmist teha,“ sõnas Airi Aavik. Vaata võidutööd siit.

Fotol: Virtsu Kooli direktor ja 9. klassi eesti keele õpetaja Airi Aavik rõõmustab võidu üle.

Pärnu Vanalinna Kooli mõlema võidutöö autorid tõid esile, et nende kool on digipöörde keerises ja see annab juba praktilisi tulemusi. Töö „Abimaterjal läbivate teemade käsitlemisel põhikooli õppekavas“ juures olid tegevad kooli kõik õpetajad, Tiiu Maide, Anne Kaare, Ele Jaanimägi ja Diana Veskimägi olid n-ö juhtgrupp, koordinaatorid ja viimase lihvi andjad. Ka Mare Hallop rõhutas digipöörde mõju igapäevasele õppetööle. Elektrooniline töövihik sai alguse sellest, et õpetaja hakkas otsima materjale, mis sobiksid just tema klassile. Kui harjutusi sai piisavalt palju, kogus ta need kokku Padlet tahvile, ja sealt edasi sündis juba digitaalne õppematerjal „Interaktiivne töövihik V klassile“.

Konkursi „Täna samm, homme teine“ eesmärk on innustada õpetajaid looma elektroonseid õppematerjale, neid teistega jagama ning loomulikult tundides kasutama. Tänavune konkurss oli järjekorranumbrilt viies.

Fotol: IKT sügiskonverentsi põhiosa moodustasid töötoad. Neist ühes tutvustati ka digitaalsete õppematerjalide konkursi võidutöid.

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Digitaalsete õppematerjalide konkursi kümme parimat on selgunud
• Digitaalse õppevara loomise konkurss: eesti keel teise keelena
• Kooliruum`16 kutsub tulevikukoole kavandama

Koostöö poolakatega sai alguse möödunud aastal Tallinnas peetud õpetajate rahvusvahelises programmeerimise õpitoas. “Kirjutasime pühapäeval projekti 2-3 tunniga valmis ja siis hakkasimegi novembrist tööle,” ütles Kairi Mustjatse.

Martna ja Poola projekt on loodud eTwinning portaalis, kuhu saavad endale konto luua õpetajad üle Euroopa, et üksteisega suhelda, ennast täiendada ja algatada koostööprojekte neile huvipakkuvatel teemadel.

“eTwinningu kvaliteedimärgi pälvib projekt, mis on pedagoogiliselt uuenduslik ja  lõimib eri õppeaineid ning kus kasutatakse oskuslikult digivahendeid nii partnerite omavaheliseks suhtlemiseks kui ka projekti tegevusteks,” selgitas HITSA eTwinningu projektijuht Elo Allemann.

“Projektis “Across the Baltic Sea” ilmneb hästi õpilaste omavaheline koostöö, mida tehti veebi kaudu. Paistab silma ka see, et õpetajad olid  projektitöö väga hästi kavandanud, õpilased olid kaasatud juba projekti planeerimisel,” lisas ta.

“See projekt on hea näide uue õpikäsituse rakendamisest ning sellest, kuidas projektõppe kaudu saab lisaks ainealastele teadmistele  ja programmeerimisoskustele arendada ka õpilaste meeskonnatöö oskust, ettevõtlikkust, digitaalset kirjaoskus ning anda neile rahvusvahelise koostöö kogemus,” ütles Elo Allemann.

Allikas: Läänlane

Samal teemal:

• eTwinningu nädalad tutvustavad rahvusvahelise programmi võimalusi
• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi

„Kuidas on programmeerimine praegu integreeritud õppekavasse? Kuidas saaksime edaspidi populariseerida programmeerimisoskust kui võtmeoskust digitaalse ühiskonna ja majanduse jaoks? Need küsimused olid ajendiks programmeerimisraporti koostamisel,“ selgitas European Schoolneti tegevjuht Marc Durando.

2014. aasta oktoobris avaldas European Schoolnet oma esimese raporti, kus kaardistati nii formaalses kui ka mitteformaalses keskkonnas toimuvad programmeerimistegevused üle Euroopa. Viimasel aastal on programmeerimine koolides muutumas ülemaailmseks trendiks ning Euroopa suurriigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Hispaania on just tänavu toonud koolide õppekavadesse programmeerimise.

Värskelt ilmunud 2015. aasta raportis heidetakse muuhulgas pilk ka õpetajate koolitusele ning tuuakse välja lai valik õpilastele suunatud formaalsest ja mitteformaalsest programmeerimisalasest tegevusest. Tulemused põhinevad 21 Euroopa majandusministeeriumi (20 Euroopa riiki ja Iisrael) ülevaadetel oma riigi praegustest plaanidest ja algatustest. 

Raportist selgub, et mitmetes Euroopa riikides, sh ka Eestis, Taanis, Soomes, Slovakkias, Hispaanias ja Prantsusmaal on programmeerimine lisaks eraldi ainena (nt arvutiõpetuse raames) integreeritud ka teistesse ainetesse, peamiselt matemaatikasse. Soomest saab esimene riik, kus rakendatakse täielikult aineteülest lähenemist. Samuti on raportis välja toodud, et üha enam integreeritakse programmeerimist ka algõpetuses. Siingi on eesrindlike riikide hulgas Eesti, aga ka Prantsusmaa, Iisrael, Slovakkia, Hispaania ja Suurbritannia.

Eestis tegeleb valdkonnaga ProgeTiigri programm, mille laiem eesmärk on tehnoloogilise kirjaoskuse suurendamine õpetajatele ja õpilastele suunatud erinevate tegevuste kaudu. Programmeerimisega seotud algõpetuse põhitõdede õpetamine on osa programmi laiemast kontseptsioonist. "Eestis ei ole programmeerimisõpe kohtustuslik ning viisid, kuidas koolid programmeerimist lastele õpetavad, on erinevad. Mitmed koolid on omal algatusel võtnud programmeerimise õppekavasse eraldi õppeainena või valikainena,  samuti toimuvad paljudes koolides huviringid," selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. "ProgeTiigri programm julgustab õpetajaid kasutama erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma õppeaines, lõimides tehnoloogiat oma ainesse nii, et see toetab vastava aine õpiväljundeid. Nii saavad kõik lapsed erinevate õppeainete kaudu tehnoloogiapädevaks, sest eesmärk ei ole kõigist kasvatada programmeerijaid, vaid anda vajalikud tehnoloogilised oskused erinevatel elualadel toimetulekuks, olgu selleks valdkonnaks kunst ja humanitaaria või reaalteadused."

2015. aasta raportiga „Programmeerides tulevikku“ saab tutvuda SIIN.

Allikas: European Schoolnet

Samal teemal:

• HITSA kutsub õpilastööde konkursile „Maailmariik Eesti“!
• Tartu ülikool tutvustab õpilastele IT võlusid nutitelefonist juhitava roboti ehitamisega
• Kuidas gümnasistid programmeerimist õpivad

Aasta õppija 2015 Ivan Boitšuk on 34aastane Shedfish OY vanemmehaanik, kes omandas keskhariduse Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis ja lõpetas käesoleval aastal Eesti Merekooli.  Kõige olulisem on ta enda arvates aga muutus suhtumises: kui teised läksid merele iPod’ide ja iPad’idega, olid temal kotis õpikud.

Aasta õppija eripreemia anti 71aastasele Võhma Linnavolikogu esimehele Leida Kuldile, kes lõpetas tänavu Tartu Tervishoiukõrgkooli meditsiiniõe erialal. Aasta õppija „rahva lemmiku“ tiitli sai Saaremaa Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoog Kätlin Poopuu, kes lõpetas Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ning omandas ka abipolitseiniku kutse.

Aasta koolitaja 2015 on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse väga selge ja arusaadava õpetamisstiiliga õpetaja Lembit Miil, kes valdab suurepäraselt oma aineid: mehhaanikat ja metallitööd, tehnilist ja masinjoonestamist, masinaehitust, pneumaatikat ja hüdraulikat. Aasta koolitaja eripreemia anti Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetajale Ave Soekovile, kes väärtustab õppija iga edusammu ning jõupingutust, oskab kuulata ja mõista.

Aasta koolitussõbralik organisatsioon 2015 on Lääne-Virumaal, Kadrina vallas ehitusmasinatele lisaseadmeid tootev ettevõte Pomemet, kus töötajate õppimist igati tunnustatakse ning soositakse.

Aasta koolitussõbralikus omavalitsuses – Märjamaa vallas – toetatakse elanike juurdepääsu tasemeharidusele ja täiendusõppele.  Vald paneb õla alla kodanikuühenduste algatustele, võimaldab oma ruume tasuta kasutada ning tunnustab õppijaid ja koolitajaid.

Aasta õpitegu 2015 on Tartu Ülikooli väärikate ülikool, kus antakse eakatele võimalus elukestvaks õppeks ja toetatakse seeläbi nende toimetulekut. Õppetöö toimub Tartus, Tallinnas, Türil, Kuressaares, Narvas ja Valgas. Eelmisel õppeaastal lõpetas 1500 inimest üle Eesti, algavaks õppeaastaks on registreerunud juba üle 2000 osaleja.

Aasta õpiteo eripreemia määrati mittetulundusühingu Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse projektile „Sihid selgeks – elus edasi“, mis toetas Järvamaal lastega kodus olevaid noori emasid ning töötuid noori, et leida sobiv väljund tööturule naasmiseks või õpingute jätkamiseks. Projekti käigus tehti piirkondlikku koostööd Paide Täiskasvanute Keskkooli ja kohalike omavalitsustega.

Täiskasvanud õppija nädal on saanud traditsiooniliseks üle-eestiliseks täiskasvanuharidust populariseerivaks ja õppimisvõimalusi tutvustavaks ürituseks. Nädala jooksul on fookuses inimeste elukestev õppimine ja enesetäiendamine kui isiksuse ja ühiskonna arengu põhiline eeldus muutuvas maailmas.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Täna algab täiskasvanud õppija nädal
• Tule digiõppe päeva veebiseminarile "Miks küsib Google mu telefoninumbrit?"