„Küünlaümbriste jahi” eesmärgiks on propageerida keskkonnasäästlikku käitumist ning vähendada alumiiniumist küünlaümbriste jõudmist loodusesse, kuna need ei lagune seal kunagi.

Kampaanias saavad esmakordselt kaasa lüüa ka lasteaiad ning 7.-12. klassid. Võistlus toimub kolmes vanusekategoorias: lasteaia- ja eelkooliealised lapsed; 1.-6. klasside õpilased; 7.-12. klasside õpilased.

Sel aastal toimuvad ka lisavõistlused! Lasteaia- ja eelkooliealised lapsed on oodatud meisterdama teemal "Küünlaloom", 1.-6 klasside õpilased on oodatud pildistama teemal "Küünal küll, aga kas ujub ka?", 7.-12. klasside õpilasi kutsutakse esitama videoid teemal "Küünlajahil saab kino!".

Iga vanuserühma lõikes auhinnastatakse nii žürii kui ka rahva lemmikut! Žürii koosneb kampaaniakorraldajate ja -sponsorite esindajatest. Rahva lemmikud selguvad Küünlajahi Facebooki lehel meeldimiste ("like") arvu järgi.

Tutvu "Küünlaümbriste jaht" kampaaniatingimustega SIIN.

Allikas: Kuusakoski recycling

Foto: Kuusakoski recycling

Samal teemal:

Jääkmaterjalist omavalmistatud õppemängud lasteaiaealistele lastele

"1000 sõpra" on väärt projekt, mille kaudu pakutakse üldhariduskoolidele ning lasteaedadele loodus- ja elulähedast õpet ning populariseeritakse keskkonnasõbralikkust üle Eesti. Tegu on uurimusliku avastusõppega – isetegemise kaudu tekitatakse huvi taimede vastu ja väärtustatakse puhast elukeskkonda. Projektis “1000 sõpra” osaleb ligi 1000 rühma üle Eesti. Projektis kasutatakse paindlikult e-õppe võimalusi nii videoõpiku kui iganädalase veebiviktoriini ja blogiraportite näol. Lapsed ei õpi mitte ainult taimede eest hoolitsemist, vaid saavad ka oskuse kasvatada oma söögilauale tervislikke taimi.

Aasta lasteaiaõpetajaks nimetati Tallinna Lasteaia Pallipõnn hooliv, pühendunud ja loov õpetaja Karin Kangur, kes töötab erivajadustega lastega. Karin Kanguri tegevusampluaa ei piirdu vaid oma lasteaiaga, ta on töökogemusi jaganud teistele lasteaiaõpetajatele üle Eesti ning juhendanud ka eripedagoogika tudengite praktikat.

Aasta klassijuhataja on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi saksa keele ja matemaatika õpetaja Maive Noodla. Ettevõtlik ja innovaatiline õpetaja on kujundanud sõbraliku, ühtehoidva klassikollektiivi, kus väärtustatakse üheskoos tegutsemist, peetakse au sees meie kultuuri, tervislikke eluviise ja sporti.

Aasta klassiõpetajaks tituleeriti Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli mitmekülgne ja loominguline õpetaja Lemme Sulaoja, kes püüab pakkuda igale lapsele eduelamusi ja kelle sisukates ainetundides valitseb alati sõbralik ja töine õhkkond. Õpilased peavad Lemme Sulaoja tunde kaasahaaravateks, sest õpetaja annab põnevaid praktilisi ülesandeid ja kasutab ohtrasti infotehnoloogia võimalusi. 

Aasta põhikooliõpetajaks kuulutati Valga Põhikooli ajaloo- ja pärimuskultuuri õpetaja Pille Olesk. Pille on erakordse empaatiavõimega õpetaja, kelle ajaloo- ja pärimuskultuuritunnid on üles ehitatud suurima hoole ja pühendumusega – neid õppeaineid õpilased ootavad ja kiidavad.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Kose Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kärt Matiisen, kes õpetab väärtustama haridust, arendab läbi ainetunni õpilaste mõtlemis- ja analüüsivõimet, ärgitab neis huvi täppisteaduste vastu, toetab õpilaste püüdlusi ja julgustab loovalt probleeme lahendama. Kose Gümnaasiumi õpilased on korduvalt valinud ta oma lemmikõpetajaks.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpetaja Viktor Dremljuga, kes on meisterlike juhendamisoskustega pedagoog. Tema juhendamisel on õppijad saavutanud säravaid tulemusi ja jõudnud ka ülemaailmsetele kutsemeistrivõistlustele WorldSkills.

Aasta õppeasutuse juhiks nimetatud Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk on loov, loominguline ja innustav koolijuht, kes suudab panna kogu koolipere tegutsema ühiste eesmärkide nimel. Tänu tema otsustusjulgusele on koolist saanud uuenenud õpikäsitlusega õppeasutus, kus on olulisel kohal väärtuskasvatus ja oma tegevuse analüüsimine.

Aasta õppejõud on Tartu Ülikooli analüütilise keemia professor Ivo Leito. Ta on fenomenaalselt hea õppejõud, kelle edu põhineb nii jäägitul pühendumusel kui ka süsteemsel teaduslikul lähenemisviisil. Üliõpilased hindavad tema oskust ja kirge keerulisi asju lihtsalt lahti seletada. Ivo loengud on alati interaktiivsed ja neis on võimatu mitte kaasa töötada.

Aasta suunajaks nimetatud Tartu Veeriku Kooli eripedagoog-logopeed Sirje Pormeister on väga palju panustanud erivajadustega õpilaste hariduse arendamisse, kaasava hariduse põhimõtete elluviimisesse ja Eesti õpetajahariduse uuendamisse. Sirje tegevus õpiraskustega õpilaste toetamisel on aidanud neil jõuda positiivsete tulemusteni õppetöös, säilitada koolirõõmu ja jõuda kooli eduka lõpetamiseni.

Aasta hariduse sõbra tiitli said MTÜ Robootika eestvedajad Heilo Altin ja Ramon Rantsus, kes on robootikapisikuga nakatanud tuhandeid lapsi üle Eesti.  Need oma ala tõelised spetsialistid on säravate silmadega noored mehed, kes oskavad oma teadmisi väga hästi edasi anda. MTÜ Robootika tegeleb juba aastaid koolirobootika eestvedamisega ja ühtlasi infotehnoloogia  populariseerimisega.

Aasta õppuriteks kuulutati Airon-Johannes Oravas, Silver Mähar ja Kregor Zirk.
Prantsuse Lütseumis õppinud ning nüüd Tallinna Reaalkoolis õpinguid jätkav Airon-Johannes Oravas võitis rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil Argentiinas hõbemedali ning pälvis Austrias toimunud Euroopa loodusteaduste olümpiaadilt võistkondliku kuldmedali.
Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetanud Silver Mähar oli Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlusel EuroSkills 2014 parim veebidisaini erialal ning pälvis pronksmedali multimeedia meeskonnavõistlusel.
Tartu Kivilinna Kooli lõpetanud Kregor Zirk võitis Gruusias toimunud Euroopa Noorte Olümpia Festivalil 100 m liblikujumises kuldmedali.

Aasta juhendajaks nimetati Margit Tennosaar. Tartu Kutsehariduskeskuses seitse aastat arvutiõpetuse, veebidisaini ja klienditeeninduse õpetajana töötanud Margit Tennosaare juhendamisel on mitmed õpilased võitnud kõrgeid kohti rahvusvahelistel ja Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlustel.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Laureaadid ja nominendid

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate päeval tunnustatakse parimaid haridustöötajaid

Alates 2015. aasta jaanuarist kuni septembrini on erinevatel täienduskoolitustel osalenud 1438 õpetajat kõikidelt haridustasemetelt. Et neid numbreid veelgi tõsta, ootame õpetajaid ka uuel õppeaastal toimuvatele koolitustele, info leiab koolitusveebist.

Tarkusi ammutavad õpetajad ja koolijuhid ka erinevatel seminaridel ja konverentsidel. HITSA rahvusvahelisel hariduskonverentsil aprillis osales kokku 254 haridustöötajat, eelkonverentsist võttis osa 208 õpetajat ja koolijuhti. „Võrgustik võrgutab“ kevadist seminari „Loodus on imeline“ jälgis kohapeal ja veebis kokku 314 inimest. Juba 8. oktoobril toimub selle aasta teine „Võrgustik võrgutab“ seminar „Nutiseadmega nutiõpetajaks“, millest tehakse ka otseülekanne (ülekannet vaata HITSA Innovatsioonikeskuse lehelt).

HITSA veebiseminaridel on kuulajaid poole aasta jooksul rohkesti olnud – osalejaid ning järelvaatamisi on kokku olnud 1691. Veebiseminarid jätkavad endise hooga ning ootavad kuulama, infot nende kohta saab HITSA Innovatsioonikeskuse kalendrist. Digiteemadel oleme käinud rääkimas ka koolides – digiajastu infotunde toimus 2015. aasta esimesel poolaastal 16 koolis ja osa võttis 334 õpetajat.

Tuleviku klassiruumi võimalusi on HITSA Nutiklassis käinud uudistamas ligi 1000 inimest.

Lisaks enesearendusele on meie õpetajad olnud ka tublid juhendajad õpilaskonkurssidel. ProgeTiigri ja „Lahe asi“ konkurssidel juhendas õpilasi 2014/15. õppeaastal kokku 179 õpetajat, kelle tubli töö tulemusel valmis 331 põnevat ja innovaatilist tööd. Sel õppeaastal ootame juhendajaid koos õpilastega konkursile "Maailmariik Eesti"! Lisainfo HITSA veebilehelt.

Eesrindlikud on Eesti õpetajad olnud rahvusvahelises koostöös, eTwinningu raames on õpetajad sel aastal teinud 162 projekti. Ootame eTwinninguga liituma ka uusi õpetajaid, lisainfo eTwinningu lehelt.

Samuti on õpetajad ja haridustehnoloogid mitmete HITSA võrgustike liikmed, osaledes seminaridel, suvekoolides, korraldades üritusi jne.

Head õpetajad, suur tänu teie panuse eest Eesti hariduse edendamisel ! Ning eriline tänu, et leiate aega oma põhitöö kõrvalt ka enesearendamiseks!

Meeldejäävat õpetajate päeva soovib HITSA

Foto: Flickr, kasutaja Steel Wool, litsents CC BY-NC-ND 2.0.
 

Piirkondliku ja üleriigilise tunnustamise „Eestimaa õpib ja tänab“ kaudu tõstetakse esile õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, hariduse sõprade ja suunajate suurepärast tööd ning üksikisikute ja organisatsioonide tegevust hariduse toetamisel. Tunnustatakse ka viimase viie aasta jooksul ellu viidud tulemuslikke tegusid ja koostööd, millel on märkimisväärne mõju õpilaste arengule, kogukonnale ja ühiskonnale. Samuti on eesmärgiks heade kogemuste jagamine üle Eesti.

Selle aasta aprillikuu jooksul oli kõigil võimalik esitada tunnustamiseks suurepäraseid kandidaate 11 kategoorias.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud ja kõrghariduse komisjonid ja seejärel üleriigiline komisjon. Kogu ettevõtmine tipneb õpetajate päeval, 3. oktoobril toimuva Aasta Õpetaja galaga.

Galal tunnustatakse ka õppureid, kes esindasid möödunud õppeaastal Eestit edukalt rahvusvahelistel võistlustel, ja nende juhendajaid.

Pidulikul sündmuselt teeb otseülekande Eesti Televisioon. Lähem teave: https://www.hm.ee/et/gala

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Riik toetab 6,8 miljoni euroga koolijuhtide ja õpetajate professionaalset arengut
• Õpetajaharidus ülikoolides muutub paindlikumaks

Kutsehariduse õpirände harta omanikuna saab kool varasemast hõlpsamalt esitada taotlusi rahvusvahelise õpirände korraldamiseks. Samas on see kohustus jätkuvalt panustada õpirände edendamisse ja lõimida õpirännet kooli tegevustesse strateegilisel tasandil.

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul on harta sihikindla töö tulemus. 

“Tunnustan kolleege, kes oma tööga loovad õpilastele ja haridustöötajatele võimalusi end välisriikides harida ning täiendada,” ütles Veidenbaum. “Oleme aastate jooksul oma välispartneritelt ammutanud hindamatuid kogemusi ja oskusi, kuid mitte ainult - meil on ka teistele palju anda ja see teeb meist väärtusliku partneri.”

Kui kõrghariduses on õpirände harta toiminud aastaid, siis 16. septembril omistatud kutsehariduse õpirände hartad on Eestis esimesed. Hartat taotles 14 kutseõppeasutust, kellest lisaks Narva Kutseõppekeskusele rahuldati veel vaid nelja kooli taotlus. Õpirände harta omanikeks said veel Tartu Kunstikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Teeninduskool ja Rakvere Ametikool.

SA Archimedes hindamiskomisjoni hinnangul on Narva Kutseõppekeskus väga suure rahvusvahelise koostöö kogemusega kutseõppeasutus Eestis. Koolis on kogenud töötajad, välja on kujundatud selged protseduurid ja reeglid, millest ka väga hästi kinni peetakse. Kogu tegevus lähtub kvaliteedijuhtimise parimast tavast, mille tõenduseks on ISO sertifikaat ja ka SA Archimedese poolt 2010. aastal omistatud „Koostöö kuldõun“. 

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt.

Rohkem informatsiooni õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses leiab kooli koduleheküljelt www.nvtc.ee.

Allikas: Narva Kutseõppekeskus

Foto: Narva Kutseõppekeskuse direktor Riina Veidenbaum ja Sihtasutus Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere/SA Archimedes

Samal teemal:

• Noorel Meistril käis 11 000 kutsehariduse huvilist
• Minister Jürgen Ligi tunnustas parimaid kutsemeistreid

Auhind sai tegelikkuseks ehk Microsofti peakontoris Seattle´i lähistel Redmondis oli Kaarel juuli lõpus ja augusti alguses. „Ameerikasse oli see mul esimene reis. Ajavahet ma ei kartnud, arvan ikka, et Lääne poole lennata on hullem kui vastupidi. Olen ühe korra pika reisi teinud, Lõuna-Koreasse, siis oli tagasitulek palju raskem. Ameerikasse reisisin vahemaandumisega Amsterdamis, sealt otselend Seattle´isse. Lennujaama ei saanud keegi vastu tulla, pidin hotelli ise üles leidma,“ meenutas Kaarel reisi algust.

Microsoftis võttis Kaarli vastu üks Skype´i töötaja, kelle meeskond on üle maailma laiali, muuhulgas ka Eestis, ja kes Redmondist siis oma meeskonda juhib. „Ta näitas kahel päeval Microsofti linnakut, ülejäänud aja sisustasin kohapeal ise. Mul oli vaba voli linnakus ringi liikuda,“ rääkis Kaarel.

Missugune oli esmamulje Microsofti peakontorist?

Esmamulje oli natuke üllatav. Kui jõudsin linnakusse kohale, ei saanud tegelikult aru, et ma seal olen, kõik tundus nii tavaline, majad ja ümberringi üllatavalt palju rohelust. Aga tagantjärele mõeldes – eks nad rõhuvadki seal palju töötajate heaolule. Ehkki Tallinna Skype kontoris rõhutakse sellele isegi rohkem.

Olen kuulnud, et linnakus on 30 000 töötajat. Töötajad on maailma eri paigust, aga tol hetkel peale minu ühtegi teist eestlast seal ei olnud. Hooned on nummerdatud, ja numbreid oli üle saja. Kõik olid nelja-viiekorruselised hooned.

Fotol: Microsofti linnakus oleva hoone nr 37 (üks kolmest Skype´i hoonest) sisemus.

Et Microsoftis tegeletakse peamiselt programmeerimise ja IT-arendustöödega, siis visuaalselt väga suurt tulevärki vist ei saanudki olla?

Jah, jube paljud on pärast reisi mult küsinud, et kuidas siis oli, Microsoft ikkagi. Siis olengi vastanud, et minge tavalisse kontorisse, mida te näete - kõik teevad oma arvuti taga tööd. Microsoftis oli sama. Ühes hoones nägin labori moodi asja ka.

Fotol: Linnakus on palju mõeldud silmailule, samuti on üllatuslikult palju rohelist.

Aga töölaudadel oli ikka infotehnoloogia viimane sõna?

Nägin serveriruumi klaasi tagant, need olid küll muljetavaldavad. Saan võrrelda Eestist Elisa serveriruumidega, kuhu mind ka pärast saadet Rakett 69 viidi. Mastaabid on ikka hoopis teised.

Mida sa nädala jooksul Microsoftis õppisid, mis kogemuse said?

Käegakatsutav asi, mida õppisin, on koodi kirjutamine. Ma enne ei osanud. Minu võõrustaja soovitas, et viska pilk peale, äkki huvitab. Uurisin internetist, väga keeruline ei olnud. See on kasulik oskus.

Kas sa said nädala jooksul aimu, mida tähendab töötada sellises suurkorporatsioonis?

Mulle meeldib versioon, et tuled hommikul kümnest tööle ja lähed nelja-viie paiku ära. See on see, mida ma seal nägin. Ja koju tööd kaasa ei võta, kodus ongi minu vaba aeg. See mulle meeldib. Aga samas – kõik sõltub sellest, kellena seal töötada. Suurkorporatsioonis on tohutult töömesilasi, sellel töökohal ei oleks halb töötada.

Fotol: Garage ehk riistvaralabor, kus toodetakse eriti põnevaid asju.

Kas oli Microsoftis juttu ka sellest, millega nad järgmiseks plaanivad maailma üllatada?

Kindlasti nad millegagi tegelevad, aga mina seda teada ei saanud. Küll vedas, sest sain kohal olla sellel päeval, kui Windows 10 välja lasti. Töötajaid kutsuti kohvile ja tänukringlile, toimus selline üritus. Aga üldiselt oli üllatavalt rahulik, sest kõigil Microsofti töötajatel on Windows 10 versioon juba kuid oma arvutis olnud. Muu maailm võis üllatuda, seal oli rahulik. Mul endal on lauaarvutis praegu veel Windows 7, aga sülearvutis juba Windows 10.

Microsofti külaliskeskuses (Microsoft Visitor Centre) saavad huvilised vabalt proovida-katsetada Microsofti  toodangut, kõige uuemaid arendusi, mänge jms. Kas käisid ka arvutimänge mängimas?

Sain tõesti mõningaid mänge proovida, aga eriline arvutimängude friik ma enam pole. Huvitavam tundus näiteks Kinect sensoriga programm, kus sai endale erinevaid riideid selga panna. Väljas olid ka uuemad Microsofti nutitelefonid, mis on üsna sarnased Nokia nutitelefonidega (teatavasti Microsoft ostis Nokia ära), aga need mulle erilist huvi ei pakkunud, kuna Microsoft pole selles vallas just kõige kõvem tegija. Visitor Center on minu arvates segu noortekeskusest ja muuseumist. Keskuse poes müüdi igasugust erinevat nänni, üks kasulikum ja praktilisem kui teine. Poes on ka osa Microsofti töötajatele, kuhu saab sisse ainult töötõendi alusel ning kus müüakse Microsofti kaupa (näiteks xBox konsoolid, nutitelefonid, operatsioonisüsteemid jne) üsna suure hinnaalandusega. Näiteks xBox konsool, mis Eestis maksab ligi 300 eurot, maksis seal veidi üle 100 dollari.

Fotol: Microsoft Visitor Centre. Eespool on uute rakenduste proovimise koht, tagataustal mängivad inimesed xBoxil erinevaid mänge.

Sinu lemmikeriala on keemia. Kas nüüd mõtlesid ringi, äkki võiks sinu tulevik olla ITga seotud?

Kahtlen. Olen küll mõelnud, et mis oleks, kui... Aga on kujunenud nii, et mul ITga suurt sinasõprust ei ole, pigem pelgan seda õppima minna, keemias tunnen end kindlamalt. Nii et praegu jääb mu otsus keemia-füüsika poole. Seal läheb ka ITd vaja, aga selle tasemega saan ma hakkama.

Aga koha mõttes, kas välismaale ülikooli?

Ameerikasse küll ei lähe ülikooli, praegu vaatan ikka Tartu Ülikooli poole.

Keeleprobleemi Ameerikas ei tekkinud?

Ei, aga reis oli väga hea kogemus, mis tõestas mulle, et mu keeleoskus ei ole nii hea nagu see võiks olla. Nii palju kui Eestis inglise keelt kasutan, saan sellega alati üsna hästi hakkama, aga Ameerikas kohapeal keerulisemaid lauseid moodustades kippus juhe vahepeal kokku jooksma.

Sinu tehtud fotodelt on näha Ameerika ülirikkalik toidulaud. Mis toit enim maitses?

Väga raske küsimus, enamik kohapeal maitstud toitudest olid väga head ja portsjonid suured. Sain proovida mõnda tipptasemel burgerit ja muud head kraami, aga ma arvan, et esikohale paneksin Eggs Benedict (munad Benedicti moodi), kuigi pean ära märkima, et üks steik maitses ka imeliselt.

Fotol: Teise päeva hommikusöök - Eggs Benedict. Kõrvale on ameeriklastel kombeks panna hash brownse ehk pannil pruunistatud riivitud kartul maitseainega.

Millega veel jõudsid tutvuda, mida näha?

Käisin linna vaatamas. Kaks päeva käisin Seattle´is, ühel päeval lennundusmuuseumis, teise päeva eesmärk oli külastada kuulsat vaatetorni ja Seattle´i kaubamärki Space Needle. Sinna ostsin pileti internetist hommikul ära, kui kohale jõudsin, sain aru, et õigesti tegin, tohutu järjekord oli.

Fotol: Vaade Space Needle´i vaatetornist. Kaarel tõdes, et vaade oli igati vinge, aga rohkem meeldis talle vaade maapinnalt vaatetornile.

25. septembril Teadlaste Ööl Haapsalus esined sa ettekandega?

Jah. Räägin lühidalt Rakett 69 kogemusest, ja natuke Ameerika reisist ja natuke vaatan tulevikku ka.

Oled varasemates intervjuudes öelnud, et osalemine saates Rakett 69 tõi su ellu uusi võimalusi. Milliseid?

Hästi palju uusi tutvusi, kelle poole saab igal ajal pöörduda ükskõik mis murega. Kasvõi kaasvõistlejad, kohtunikud, Skype´i ja IT Akadeemia esindajad, kellega suhtlesin tihedalt seoses auhinnareisiga.

Kaarel Siimut. Foto saatest Rakett 69.

Meenutame veidi saadet. Viimases saates pidid kaks finalisti valima neli abilist, et üheskoos ehitada Goldbergi masin, milles on vähemalt 15 elementi. Masina töö pidi algama palli veeremisega ja lõppema täpselt kaks minutit hiljem lipu vabastamisega. Aega ehitamiseks oli 24 tundi. Võitis see, kelle masina tööaeg oli 120 sekundile kõige lähemal. Kui palju mõtlesid sa tol hetkel eetris olemisele või oli tähelepanu täienisti masina küljes kinni?

Finaalsaateks oli see mõte, et olen eetris, täitsa kadunud. Avasaates ei teadnud võistlejad teletegemisest veel mitte midagi, ja esimesed stuudiosaated olid sisseelamiseks. Aga hiljem oli lahendatav ülesanne ikkagi kõige tähtsam.

Sa oled saanud mitmeid stipendiume, muuhulgas ka Järvamaa andeka õpilase stipendiumi. Kas andekas õpilane vajab õpetajalt rohkem tuge, tähelepanu?

Oleneb tunnist. Pigem oli selline vajadus rohkem põhikoolis. Gümnaasiumis võiks reaalainetes potentsiaali rohkem ära kasutada. Aga tegelikult on praegu kõik väga hästi.

Kaarel Siimutiga vestles Madli Leikop. Fotod ja fotoallkirjad pärinevad Kaarli reisiarhiivist, aitäh, et võisime neid kasutada!

Tänapäeval on supermarketid ja väikepoed täis poolfabrikaate ning kiiresti valmistatavaid toite. See peaks hõlbustama inimeste elu ning värskendama ja mitmekesistama traditsioonilist toiduvalikut. Kas see ka tegelikult nii on, seda uuriti Kohtla-Järve Lasteaias Tareke eTwinningu rahvusvahelise projekti abil. Projektis osales 200 last Tarekese lasteaiast ning veel 90 partnerit 16 Euroopa riigist.

„Projekti aktiivsus näitas, et taolised ettevõtmised on vajalikud, kuna tervisliku toitumise probleem on väga terav,“ selgitas projekti Eestipoolne läbiviija Ene Kruzman. „Projekt kinnitas, et probleem on terav kõigis Euroopa Liidu riikides. Projekti käigus propageerisime kõik ühiselt tervislikku toitumist ning paljud toitumise ja toiduga seotud teemad muutusid arusaadavamaks.“

Projekti raames toimus Kohtla-Järve õpetajatele suunatud seminar „Lasteaia terviseedendustöö”, kus Tarekese lasteaed projekti esitles. Samuti viidi Tarekese lasteaia laste seas läbi küsitlus koduste toitumisharjumuste kohta. Iga kuu oli üks nädal pühendatud tervislikule toitumisele, mil räägiti köögi- ja puuviljadest, piimast, lihast jm. Ühistöösse olid kaasatud ka lapsevanemaid, kellele organiseeriti õpitubasid.

Projekti kestel töötasid õpetajad ja lapsed oma projekti kallal ning jälgisid tähelepanelikult ka projektipartnerite oskusi. Näiteks valmistasid partnerid puu- ja köögiviljadest mitmesuguseid roogasid, tegid leiba ja juustu ning uurisid tervisliku toitumise püramiidi.

Projekti lõpuks korraldati Kohtla-Järvel rahvusvaheline näitus „Tervislik toitumine”, kus osalesid projektipartnerid Poolast ja Lätist ning lasteaiad Eestist (Kohtla-Järvelt, Pärnust, Jõhvist, Vokast). Kokku esitati näitusele 135 tööd.

SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud tänuüritusel „Eestimaa õpib ja tänab“ sai Tarekese lasteaed projekti raames korraldatud näituse jm tegevuste eest tunnustuse „Aasta tegu hariduses“.

 „Võib teha järelduse, et eTwinning annab suurepärased võimalused koostöö tegemiseks Euroopa partneritega lasteaia eesmärkide saavutamiseks ja need projektid võib hästi siduda ka lasteaia õppekava ja tegevusega,“ rõõmustas Ene Kruzman.  

eTwinningu projektidest saad lähemalt lugeda eTwinningu kodulehelt. TEL-võrgustikku kuuluvate lasteaedade 2015. aastal koostatud hea praktika näiteid tervisliku toitumise edendamisest lasteaias leiad siit.  

Fotod: Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke

Samal teemal:

• eTwinning saab 10-aastaseks!
• eTwinningus võib aastaga tegijaks saada

Doktorikraade kaitsesid TTÜ üliõpilased tänavu mehaanika, ehituse- ja keskkonnatehnika, energeetika, keemia- ja materjalitehnoloogia, keemia ja geenitehnoloogia, IT, rakendusfüüsika, Maa-teaduste, avaliku halduse ning majanduse erialadel. Doktoritööde teemadering on väga lai alustades Läänemere pinnahoovuste mustritest ja robotkala väljatöötamisest ning lõpetades roheliste transpordikoridoride juhtimise ja ajalooliste puitkorterelamute renoveerimisega. TTÜ doktorid on uurinud ka automootori gaasivahetussüsteemide müra vähendamise uusi meetodeid ning elektroonilist hääletamist Eestis.

TTÜ teadusprorektori Renno Veinthali sõnul on viimase aasta jooksul enim doktorikraade kaitstud ehitusteaduskonnas, samuti infotehnoloogia ja mehaanika- ning matemaatika-loodusteaduskonnas. „Kui sel aastal kaitsti 64 doktorikraadi, siis eelmisel aastal jõudis kaitsmiseni 54 doktorit,“ kinnitas professor Veinthal. “TTÜ kavatseb lähiajal astuda jõulisi samme doktoriõppe tulemuslikkuse parandamiseks – liiga paljud doktorandid katkestavad õpingud või siis kulub doktoritöö valmimiseks ettenähtust tunduvalt pikem aeg. Kavandatavad meetmed sisaldavad vastuvõtutingimuste ülevaatamist, juhendamise ja õpimotivatsiooni parandamist, sh doktorandile konkurentsivõimelise sissetuleku tagamiseks vajalike tingimuste tagamist,“ sõnas Veinthal.

Mikroelektroonika ja arvutiteaduse arendamise eest Tallinna Tehnikaülikoolis valiti audoktoriks Valgevene juurtega Valeri Skljarov Portugali Aveiro Ülikoolist. Ta on regulaarselt Tehnikaülikooli IT teadlastele ja üliõpilastele pidanud loenguid ja seminare. Skljarovi nimel on 15 patenti, peaaegu kõik neist on ka tööstuses kasutusele võetud. Ta on osalenud paljudes rahvusvahelistes projektides koostöös ülikoolide ja tööstusettevõtetega, publitseerinud 21 raamatut ja üle 300 artikli.

Samuti pühitsetakse homme ametisse keemia- ja materjalitehnoloogia ning ehitusteaduskonna dekaanid Malle Krunks ja Siim Idnurm ning kuulutatakse välja TTÜ aasta vilistlane.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Jaak Aaviksoost saab TTÜ rektor
• TTÜ korraldab 35 erialale lisavastuvõtu

Projektiidee autoriks ja projekti algatajaks oli Pärnu Vanalinna Põhikool, idee sai alguse TLÜ ja Samsungi Digipöörde projektist. Mitmed koolid, kes sellesse projekti kandideerisid, olid oma koolimeeskonnad juba moodustanud ning projekti ideed läbi mõelnud. Vaja oli vaid pakkuda veidi tuge ja motivatsiooni nende realiseerimiseks. Siin tuli appi Pärnu linnavalitsus, kes premeerib iga projekti edukalt lõpule viinud kooli kümne tahvelarvutiga.

Projektis osalevad koolid moodustasid kuueliikmelised meeskonnad ning töötasid koos välja projektid koos tegevuste kavaga, mida projektiperioodil ellu hakatakse viima. Projektiideede eelhindamisel ja projektide ülevaatamisel olid nõu ja jõuga abiks kõikide teiste projektis osalevate koolide esindajad.

Veidi kohendati ka projekti formaati väikelinnale sobivamaks. Võistluse asemel viiakse Pärnus läbi koostööprojekt, kus keskmes on koolide areng ja rõhk koostööl teiste linna koolidega.  Osalevad koolid on omavahel paaridesse jagatud, näiteks korraldab ja sisustab iga paar teistele koolidele ühe koolituspäeva. Lisaks projektis osalevatele koolidele on koolituspäevadele teretulnud ka teiste Pärnu linna koolide õpetajad.

Iga kool teeb oma digipöörde

Lähtudes DIGCOMPi raamistikust, on eesmärgiks seatud ühe või kahe digipädevuste pädevusvaldkonna arendamine. Koolide muutumist jälgib ning koolituste ja nõuga toetab projekti TÜ haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja Margus Pedaste. Koostööd tehakse ka HITSAga. Koolide projektid sõltuvad iga kooli algtasemest ja arendamist vajavast suunast.

Digivahetund Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajatele. Foto: Pärnu Vanalinna Põhikool

Pärnu Vanalinna Põhikool viib sügisest sisse programmeerimise algõpetuse 1. kooliastmes. Õpetajate digiharimiseks jätkatakse digivahetundide traditsiooniga ning pannakse rõhku digitaalsele kommunikatsioonile. Klassiõpetajate koostöös valmib õppekavast lähtuv avalik veebipõhine e-töövihik, mis toetab VOSK-meetodi rakendamist tundides. Jätkatakse ka koostööd teiste Pärnu linna koolidega, sh viiakse läbi juba kolmas avatud digiõhtu.

Kuninga Tänava Põhikool koostab Pärnu linna tutvustavad õpirajad (ajalugu, kultuur, loodus, turismiobjektid jne), mille kontrollpunktides kasutatakse ülesannete lahendamisel nutiseadmeid. Rajad aitavad kinnistada õpitulemusi ja toetavad üldpädevuste omandamist ning on avatud nii Pärnu linna kui teiste Eesti koolide õpilastele. QR-koodide kasutamine lisaks interaktiivsetele radadele võimaldab linna vaatamisväärsusi tutvustada ka turistidele.

Pärnu Ülejõe Põhikool võtab kasutusele nutivahendid hariduslike erivajadustega (HEV) klassides paremate õpitulemuste saamiseks ja õpimotivatsiooni tõstmiseks. Õpetajad teevad õppeaineid lõimides koostööd oma koolis ja teiste koolidega, kasutades nii olemasolevaid materjale kui ka luues enda omi. Samuti koostatakse HEV-õpilastele sobivad õpilood, mis avaldatakse juba loodud ühises Digiõpikus (http://vosk.eu/).

Pärnu Toimetulekukool soovib arendada oma õpetajate digipädevusi ja oskusi, et tagada lihtsustatud õppel olevate HEV (toimetuleku- ja hooldusõppe) õpilaste võimetekohane kaasamine nutivahendite kasutamiseks nii õppetöös kui ka igapäevaelus. Õpetajate ja õpilaste koostöös valmib tahvelarvuti abil kooli tutvustav video.

Pärnu Rääma Põhikool kaasab digipöördesse nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka teised koolikogukonna liikmed. Nutikad vahetunnid ja ainetunnid, nutivõistlused ja -konkursid, nutipäevad ning nutikoostöö Pärnu linna koolidega – need on Pärnu Rääma Põhikooli sihid digipöördeks.

Pärnu Ühisgümnaasium soovib suurel määral laiendada tundides arvuteid ja nutiseadmeid kasutavate õpetajate hulka. Sisekoolitustel, mis hakkavad toimuma õppetoolide kaupa, loovad õpetajad endale aineblogi, milles tutvustavad oma tundidesse sobivaid keskkondi ja äppe. Digipöörde läbiviimiseks osteti kevadel kooli 38 tahvelarvutit ja 15 sülearvutit, võidetud 3D-printerit hakatakse kasutama kunsti- ja disainiõpetuses.

Pärnu Raeküla Kooli digiprojekti eesmärk on muuta digivahendite kasutamine õppetöö igapäevaosaks, et õpetajate tööd kaasajastada ning õppimist õpilastele huvitavamaks muuta. Jätkatakse digitundide ja -vahetundidega ning koolitustega, õppematerjalide ja õpilugude talletamiseks luuakse oma digitaalne keskkond “Digilaegas”.

Pärnu Tammsaare Kool, kes pakub eesti keelest erinevat kodukeelt rääkivatele õpilastele eesti- ja venekeelset õpet, soovib teha digipööret, sh LAK-õppe ja keelekümbluse e-metoodikas. Õpetajad saavutavad projekti lõpuks digipädevuse, mis võimaldab ainetundide kaasajastamiseks edukalt rakendada VOSK-põhimõtet. Õpilased kasutavad nutiseadmete võimalusi sihipäraselt õppimiseks ja teadmiste kinnistamiseks. 7. keelekümblusklass teeb digiõpimapi, millest kasvab välja loovtöö. Õpimapi tutvustamine toimub aprillis digikonverentsil.

Projektide finaalüritus toimub 2016. aasta veebruaris – tehakse kokkuvõtteid, hinnatakse toimunud muudatusi ning antakse üle väljateenitud tahvelarvutid.

Autor: Diana Veskimägi, Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog

Lasteaed on suurepärane paik, kus väikestest unistustest saavad kasvada suured teod. Koht, kus loovus ja fantaasiamaailm on alati teretulnud, ühise meeskonnana tegutsemine on igapäevane ja pakub võimaluse võtta aega rühmale sobivas tempos tegutsemiseks.

Tallinna Tuule Lasteaia lapsed digiloovtööde konkursi "Lahe Asi" auhindamisel. Foto: Terje Lepp

2013/2014. õppeaastal võtsid Tuulelipu rühma lapsed koos Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilastega osa animafilmide konkursist „Muutuv kool“ (vaata nende videot siit) ja 2014/2015. aastal osaleti juba iseseisvalt digiloovtööde konkursil „Lahe asi“. Ettevõtmise tulemusena valmisid laste enda loodud lühifilmid (https://vaatamefilmisisse.wordpress.com/), mis tõid võidu konkursi I kooliastmes.

Osalemine konkursil pakkus nii lastele kui ka õpetajale rohkelt uusi ja põnevaid kogemusi. Õpiti kasutama tehnilisi vahendeid ja nende võimalusi. Laste fantaasia lendas hoogsalt ja tekkis rohkelt ideid, millest loodi filmid. Seejuures arenes laste koostöö- ja suhtlemisoskus ning õpiti üksteisega arvestama. Samuti õpiti analüüsima iseennast ja loodut ning vajadusel tegema täiendusi ja püüdlema parema tulemuse poole. Tänu konkursil osalemisele said lapsed peale digiloovtöö loomise oskuse õpetliku kokkupuute meediaga. Anti intervjuusid ja osaleti fotosessioonil. Uuriti ja prooviti, kuidas töötab reporter, mis küsimusi ta esitab ja kuidas nendele vastata. Lõpuks tuli ju lastel endil kogu loomeprotsessi avalikkusele tutvustada.

Need tublid lapsed lõpetasid kevadel lasteaia ja alustavad praegu oma kooliteed. Loodetavasti saavad nad oma õpitud oskusi ja kogemusi rakendada uute juhendajatega juba järgmisel HITSA õpilaskonkursil „Maailmariik Eesti“.

Konkursid õpetavad nii lapsi kui ka õpetajaid

Kindlasti tasub sellistel konkurssidel oma rühma lastega osaleda. Õpetajad, kes on osalemise ja juhendamise suhtes kahtleval seisukohal, siis abi ja julguse saamiseks on hea toetuda viieliikmelisele meeskonnale: koostöö, abivalmidus, sõprus, töökus ja loovus. Tuulelipu rühma näitel saab väita, et see liit toimib. Siinkohal rõhutaks koostööd eeskätt ka kolleegide vahel. Kindlasti ei tasu head ideed jätta teostamata, kui kahtlete oma tehniliste oskuste valdamises. Jagage majas oma soove ja plaane ning vajadusel leidke abilised. Õpetajatena anname lastele meeldejääva tegutsemis- ja õppimiskogemuse ning iseendale esitame väljakutse, kuidas lõimida loovust ja IKT-d.

Autor: Anu Peri, Tallinna Tuule Lasteaia õpetaja