TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll sõnas, et eelmisel õppeaastal käivitatud aastaringne vastuvõtt on end taas tõestanud. „Mullu tuli aastaringse vastuvõtu kaudu TalTechi õppima üle kolmandiku kõikidest uutest tudengitest. Tänaseks on oma jaa-sõna tehnikaülikoolile öelnud 157 inimest ajal, mil paljude teiste Eesti ülikoolide vastuvõtt pole veel alanud,“ rõõmustas ta. 

Voll rääkis, et märkimisväärne avalduste arvu kasv juba juuni alguseks annab ülikoolile veelgi suurema kindluse, et ollakse õigel teel.

Näiteks on oma õppimise TalTechis kinnitanud koolipsühholoog Rainer Mere, kes soovib oma magistrikraadi täiendada tervishoiutehnoloogiate erialal. „Tahan juurde õppida, kuidas kasutada inimese vaimse tervise edendamisel tehnoloogilisi vahendeid. Varakult esitatud avaldus ja õppekoha saamine andis mulle kindlustunde, aga lisaks on see aidanud mul end eelhäälestada ning motiveerinud juba enne õpingute algust valdkonnaga tutvuma. Olen viinud end kurssi olulisemate erialaväljaannete, teadusuuringute ja -saavutustega,“ kinnitab Mere.

Populaarseimad õppeprogrammid pole eelmise aastaga võrreldes oluliselt muutunud. I astmesse on enim avaldusi esitatud IT süsteemide arenduse (345 avaldust), ärinduse (155 avaldust) ning ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise (101) kavadele.

Võrreldes eelmise aastaga on märkimisväärse hüppe teinud rakendusfüüsika, teedeehituse ja geodeesia ning rakendusliku majandusteaduse õppeprogrammide populaarsus. 

II astme programmidest paistavad suurte avalduste arvuga silma juhtimine ja turundus (98 avaldust), ärirahandus ja majandusarvestus (83 avaldust) ning hooned ja rajatised (39 avaldust).

Tallinna Tehnikaülikooli saab avaldusi esitada 32-le esimese astme (bakalaureuse, rakenduslikule ja integreeritud) õppeprogrammile ja 39-le magistrikavale. Avaldusi saab esitada 7. juuli kella 12:00-ni. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Kolmapäevast kasvab Tartu kesklinnas Pirogovi platsil ülikooli lõpetajate auks istutatud iluõunapuu. Von Bocki maja seinamaali ees saab aga pühenduspingil jalgu puhates meenutada õpinguaastaid ning nautida vaadet Pirogovi platsile ja iluõunapuule.

Kuna rahvarohkeid kogunemisi pole võimalik korraldada, toimus puu istutamine ja pingi avamine 10. juunil väikeses seltskonnas. Tervituskõne pidasid Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Lõpetajate nimel kõneles ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriõppe lõpetaja Karl Gustav Adamsoo.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser sõnas üritusel, et mälestus ülikooli lõpetamisest on inimese elus üks märgilisemaid ja on kahju, et selle aasta lõpetajad ei saa oma diplomit kätte aulas. „See kevad ei jäta kahtlustki, et me peame end järjekindlalt harima, et kohaneda ootamatute oludega. Kõrgharitud, oma teadmisi pidevalt täiendavad ühiskonnaliikmed on kui mastipuu just sellistel keerulistel aegadel nagu praegu,“ ütles rektor oma tervituskõnes.

Peale puu istutamise ja pingi paigaldamise on lõpetajate auks ehitud ülikooli peahoone ja Raekoja platsi suudlevate tudengite kujudele pannakse virtuaalsete lõpuaktuste nädalal pähe teklid.

Üliõpilaste pühenduskingitus on pakitud meeleolukasse videosse, mille iga lõpetaja saab lõpuaktuste nädalal kätte oma e-postkastist.

Tartu Ülikooli lõpuaktused toimuvad 15.–20. juunini veebis ja neid saab jälgida väljakuulutatud ajal UTTV vahendusel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus

Samal teemal:

• Tartu Ülikool jätkab järjekindlalt tõusuteed maailma ülikoolide edetabelis

Eelmise aastaga võrreldes on tulemus paranenud 16 koha võrra. Alates 2014. aastast on Tartu Ülikool tõusnud pingereas 176 kohta.

Edetabelit koostav rahvusvaheline konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) kasutab ülikoolide paremusjärjestusse seadmisel kuut näitajat: ülikooli maine akadeemiliste liidrite ja tööandjate seas (vastavalt 40% ja 10% koondhindest), akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarv (20%), teaduspublikatsioonide mõjukus ehk viidete arv akadeemilise töötaja kohta (20%) ning välisüliõpilaste ja -töötajate osakaal (kumbki 5% koondhindest).

QS-i edetabeli värskes väljaandes on Tartu Ülikool parandanud oma kohta kuuest kategooriast neljas. Eriti märkimisväärselt on paranenud ülikooli maine akadeemilises ringkonnas – selle näitaja järgi on tõus möödunud aastaga võrreldes 28 kohta (355. kohalt 327. kohale). Juba kolmandat aastat järjest parandab ülikool oma tulemust välistöötajate ja ‑üliõpilaste osakaalu arvestuses – selle poolest on tõus eelmise aastaga võrreldes vastavalt 6 ja 27 koha võrra. Paranenud on ka akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste suhtarvu näitaja (tõus 130. kohalt 122. kohale), mida QS kasutab õppekvaliteedi kaudse indikaatorina.

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil ütles, et ülikool on edetabelikoha stabiilse paranemisega väga rahul. „Ülikooli järgmise perioodi arengukava juhtmõte on liikuda maailma saja parima ülikooli suunas. Praegu edeneme ülikoolide rahvusvahelistes võrdlustes keskmiselt 20 koha võrra aastas, aga tajume hästi, kuidas iga järgmine tõus on eelmisest raskem. Sellise kasvutempo hoidmine näitab, et oleme saavutanud suurepärase rahvusvahelise nähtavuse, tegemata samal ajal järeleandmisi rahvusülikooli mitmekülgse rolli täitmisel – eestikeelse teaduse, kõrghariduse ja kultuuri arendamisel ning oma riigile ja ühiskonnale valitsemiseks tõenduspõhise toe pakkumisel,“ sõnas Vassil.

Edetabeli koostamisel võttis QS arvesse 1604 ülikooli, kellest reastati 1002. Võrreldes eelmise aastaga pole ülikoolide esikolmik muutunud – esikoht kuulub taas kord Massachusettsi Tehnoloogiaülikoolile, sellele järgnevad Stanfordi ja Harvardi ülikool.

Allikas: TÜ pressiteade

Haritud IT-spetsialistidest on suur puudus ning koostöös HITSA IT Akadeemia programmiga soovib Microsoft kui IT valdkonna üks suurimaid tööandjaid aidata kaasa uue põlvkonna IT-spetsialistide koolitamisele.

Microsoft’i välisõpingute magistristipendium on mõeldud ühe andeka magistrandi välisõpingute toetamiseks väljaspool Eestit loodus- ja täppisteaduste valdkonnas või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse infotehnoloogia valdkonnas. IKT valdkonna tuleviku suundasid teades soovitab Microsoft välisõpingutel valida õppimiseks Machine Learning, Big Data, Artificial Intelligence, Cloud Computing, Edge Computing, Quantum Computing valdkondadega seotud õppesuuna. Samas ei ole eelnimetatud suuna valik kohustuslik ning seda ei peeta stipendiumi jagamisel eelistuseks ega eelduseks. 

Stipendium on ette nähtud välisülikoolis õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks 2020/2021 õppeaastal. Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.  

Stipendiumi taotluse esitamise tähtaeg on 15. juuni 2020. Lisainfot saab HITSA kodulehelt. Stipendiumi taotlemise dokumendid esitatakse HITSA konkursiveebis.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus. 

Toimub otseülekanne ülikooli stuudiost. Keskendutakse vastuvõtule ja jagatakse kasulikke nõuandeid teadlikumaks eriala valimiseks. Tartu Ülikooli nõustamiskeskuse karjäärinõustajad pakuvad veebi vahendusel terve päeva kestel personaalset karjäärinõustamist, et aidata valida just see õige eriala. Üks seanss kestab 30 minutit ja selleks tuleb ette registreeruda. Toimuvad virtuaalsed tuurid ülikoolihoonetes. 

Vaata lähemalt ja registreeru Tartu Ülikooli kodulehel!

Samal teemal:

• Eesti kõrgkoolide vilistlased on lõpetatud õpingutega rahul ja töötavad õpitud erialal

The Guild on 2016. aastal loodud Euroopa tugevate teadusülikoolide võrgustik, mis tegutseb oma liikmesülikoolide hääle tugevdamise ning seeläbi Euroopa teadus- ja hariduspoliitika suunamise nimel. Võrgustiku liikmed on pühendunud uute tippteadmiste loomisele ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Võrgustiku büroo asub Brüsselis, et olla aktiivne kaasarääkija Eurooga Liidu institutsioonide poliitikakujundamises.

Toomas Asser sõnas Guildi juhatusse kandideerides, et tema soov on vähendada lõhet vana ja uue Euroopa vahel. Nii näiteks peaksid programmi „Horisont“ meetmed olema avatud võrdselt kõigile Euroopa teadusasutustele, olenemata nende positsioonist ja suurusest. Samuti rõhutas Asser teadusasutuste vajadust valmistuda üleilmse pandeemia järgmiseks laineks ja teha seejuures valitsusasutustega koostööd kriiside teaduspõhisel lahendamisel. „Oleme Tartu Ülikoolis seadnud üheks oma strateegiliseks eesmärgiks olla avaliku sektori nõustamisel ja poliitikavalikute kujundamisel juhtrollis. Ka praeguses kriisis on Tartu Ülikool olnud Eesti valitsuse jaoks oluline partner tõenduspõhiste otsuste tegemisel,“ ütles Asser.

Lisaks Toomas Asserile kuuluvad võrgustiku juhatusse Vincent Blondel (esimees, Leuveni Ülikool), Svein Stølen (Oslo Ülikool) ja Rachel Sandison (Glasgow’ Ülikool). Juhatuse liikme volitused kestavad kolm aastat koos õigusega kandideerida uuesti juhatusse kahel korral üheks järgnevaks aastaks.

The Guildi asutajad on 14 tippülikooli Euroopa riikidest, sh ainsana Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Tartu Ülikool. Praeguseks kuulub võrgustikku 20 teadusülikooli, värskeima liikmena liitus võrgustikuga 1. juunil Rumeenia Babeș-Bolyai Ülikool. Rohkem infot leiab võrgustiku kodulehelt www.the-guild.eu.

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade

Tunnustust jagus nii IT-, majandus-, loodusteaduste, inseneeria kui ka mereakadeemia õppejõududele. 

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll rõõmustas kõrgelt hinnatud kursuste üle ning lisas, et see on lisaks õppejõududele tunnustus ka tehnikaülikoolis paar aastat läbi viidud e-õppe reformile. „Just see aitas meil kiiresti ning tõhusalt üle minna e-õppele, kui riigis kehtestati eriolukord,“ ütles Voll. 

Kõrgtasemelistest e-kursustes saavad osa ka tulevased tudengid, sest e-õppe arendustega jätkatakse ka edaspidi. Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulemiseks saab avaldusi esitada juba praegu ja seda kuni 7. juuli päeval kella 12ni. 

HITSA on kvaliteetsete e-kursuste autoritele andnud välja kvaliteedimärke alates 2008. aastast, tehnikaülikooli õppejõude on seda tunnustust antud välja rohkem kui poolesajal korral.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Kaks vabade kunstide professorit korraga on Tartu Ülikoolis esmakordne – seni on neid igal õppeaastal olnud üks.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart rõõmustas, et vabade kunstide professorid on juba palju aastaid toonud ülikooli mitmesuguseid kunste. „Animatsioon on selles reas seni puudunud. On suur rõõm teatada, et maailmanimega multifilmitegijad Priit ja Olga Pärn täidavad nüüd selle lünga,“ sõnas Selart. „Kindlasti on huvitav ja õpetlik saada osa nii professorite teadmistest ja oskustest kui ka näha lähemalt kahe silmapaistva looja loomingulist koostööd,“ lisas dekaan Anti Selart.

Olga ja Priit Pärn annavad eeloleva õppeaasta kummalgi semestril ühe kursuse, mis kannab pealkirja „Animatsioon: seest ja väljast“. Selle käigus püüavad nad tuua animatsiooniga seotud küsimustesse selgust, aga kuna animamaailm ei ole mustvalge, vaid keeruline ja raskesti kirjeldatav, siis võib tulemus nende endi sõnul olla kahetine. „Tõenäoliselt on kursuse lõppedes koos selgusega saabunud ka suur segadus – eriti neis asjus, mis algul tundusid väga selgete ja mustvalgetena. Sellisel juhul ongi kursus õnnestunud,“ on Pärnad naljatamisi märkinud. 

Kursustel tutvustavad Olga ja Priit Pärn animatsiooni ajalugu endi kui praktikute subjektiivsest vaatenurgast. Samuti lubavad nad selgitada ja näidata, millistest osistest animafilm koosneb, milliseid vahendeid soovitud tulemuse saavutamiseks kasutatakse, mis toimub, kui liikuv pilt ja heli kokku pannakse, ning kuidas omandada filmitegemise osaoskused ja oskus saada osadest lõpptulemus – film.

Pärnad on tegelenud animatsiooniga kahepeale kokku 75 aastat ja õpetamiskogemust on neil kokku üle 40 aasta. „Selle aja jooksul on välja töötatud metoodikad ja tehnoloogiad, mis on kogu maailmas totaalselt unikaalsed – või isegi unikaalselt totaalsed,“ kommenteerisid nad. „Filmist rääkimine ilma filme näitamata ei ole vist sama mõttetu kui muusika kirjeldamine, aga sellegipoolest me näitame filme. Näitame, nii et vähe ei ole – see on nali, sest filme on alati vähe, st häid filme. Ja just häid filme me näitame – meie meelest häid,“ naljatlesid Pärnad, viidates lubadusele olla õpetamisel teadlikult subjektiivsed, mitte objektiivsed.  

Kursuse eesmärk on tekitada osalejates huvi animafilmi vastu, soodustada selle huvi rakendamist ja konkreetsesse vormi suunamist. Õppeaine filmiprogrammid on otseses seoses neile järgneva loenguga – olgu siis ajaloolises, sisulises või tehnoloogilises mõttes. Loengud, mis käsitlevad animafilmi loomiseks vajalikke oskusi ja nende õpetamist, annavad kuulajatele võimaluse aktiivselt osaleda. 

Sügissemestri filmiprogramm ja neile järgnevad loengud on avatud kõigile huvilistele. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursusel osaleda täiendusõppijana.

Priit Pärn on lõpetanud Tartu Ülikooli taimeökoloogina, kuid pärast kuut aastat erialast tööd Tallinna Botaanikaaias vahetas ta elukutset ning hakkas Tallinnfilmi (hilisema nimega Eesti Joonisfilm) stuudios tegema animafilme. Ta on tegutsenud nii karikaturisti, illustraatori kui ka vabagraafikuna ning alates 1980-ndate lõpust õppejõuna. 2006. aastal asutas ta Eesti Kunstiakadeemias animaosakonna, kus oli kuni 2019. aastani professor. Külalisena on Priit Pärn õpetanud peaaegu kõigis Euroopa riikides ning Jaapanis ja Austraalias. Oma filmidega on ta võitnud rahvusvahelistel animafestivalidel rohkem kui 80 auhinda, sealhulgas peaauhinna peaaegu kõigilt maailma tippfestivalidelt. Välismaal on Priit Pärnale antud kuus elutööauhinda ja 2019. aastal tunnustati teda ka Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiaga.  

Alates 2006. aastast on Priit Pärn teinud filme koos abikaasa Olga Pärnaga. 2000. aastal lõpetas Olga Pärn cum laude Valgevene Kunstiakadeemia graafikaosakonna sügavtrüki eriala. Ta on läbinud režissöörikoolituse Prantsusmaa animatsioonikoolis ning töötanud stuudio Belarusfilm animatsiooniosakonnas lavastaja ja animaatorina. Tema osalusel valminud filmid on võitnud samuti rahvusvahelistel filmifestivalidel arvukalt auhindu. Olga Pärn on omandanud erilise meisterlikkuse liivaanimatsiooni alal ja juhendanud maalitud animatsiooni töötubasid. Oma eriliseks kireks peab ta illustreerimist.  

Olga ja Priit Pärna ühiselt tehtud filmid on võitnud maailma tippfestivalidel 36 auhinda, sealhulgas 11 peaauhinda. 2014. aastal said Pärnad ühisfilmi „Lendurid koduteel“ eest riikliku kultuuripreemia.

Vabade kunstide professori ametikoht on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loodud selleks, et arendada mitmekülgselt Tartu Ülikooli liikmeskonna vaimsust ja loovust.

Allikas: TÜ pressiteade

Kolm neljandikku vilistlastest leiavad, et nende praegune töökoht on õpitud erialaga väga lähedalt või suurel määral seotud.

Läbitud õpe vastas kolmveerandi vilistlaste ootustele ning umbes kaks kolmandikku kasutavad õpingute käigus omandatud oskusi oma töös väga sageli.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna asejuhataja Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et vilistlased on Eestis omandatud kõrgharidusega rahul ning saavad tööturul hästi hakkama. „Samas tuleb tõdeda, et enda konkurentsivõimet tööturul hindavad madalamalt doktoriõppe vilistlased ning loodusteaduste, matemaatika ja statistika valdkonna lõpetanud,“ ütles Vaher. Ta lisas, et vilistlasuuringu tulemused kinnitavad üliõpilaskonna muutumist. „Kui kümme aastat tagasi töötas nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal alla poole üliõpilastest, siis nüüdseks on neid ligi kolm viiendikku,“ märkis Vaher. „Kui enamasti peetakse töötamist õpinguid takistavaks teguriks, siis uuringu andmed näitavad, et üha enam üliõpilasi töötab erialasel tööl ja seda juba enne õppima asumist. See osutab, et kõrgkoolid peavad olema valmis järjest enam vastama töötava üliõpilase ootustele.“

Õpingute ajal töötas üle kolme neljandiku vilistlastest, sealhulgas 80% Eesti ning 62% välisvilistlastest. Võrreldes varasemate uuringutega on oluliselt kasvanud nende tudengite osakaal, kes töötasid nii enne õpingute algust kui ka õpingute ajal, ulatudes 57 protsendini. 2009. aasta andmetel töötas nii enne õppima asumist kui ka õpingute ajal alla poole ehk 45% vilistlastest.

Lõpetamisjärgselt iseloomustab Eesti kõrgkoolide vilistlasi kõrge tööhõive määr – 89%. Välismaal töötab 7% kõigist ja 5% Eesti vilistlastest. Umbes pooled välismaal viibivatest Eesti vilistlastest plaanivad lähitulevikus Eestisse naasta. Välisvilistlastest umbes poole töötavad välismaal ja pooled Eestis. Eestis töötavatest välisvilistlastest 42% plaanivad jääda Eestisse vähemalt kümneks aastaks ning 19% kuni viieks aastaks.

Kolmel juhul neljast on tehtav töö ja õpitud eriala omavahel seotud. Õpingutele vastava töökohaga vilistlasi on kõige rohkem IKT, hariduse ning tervise ja heaolu valdkondade vilistlaste seas. Võrreldes 2015. aastaga on enim kasvanud erialast tööd tegevate doktoriõppe vilistlaste osakaal – 58% vs 73%.

Praeguse töökoha leidmise juures pidasid vilistlased kõige olulisemaks erialaseid teadmisi, oskust teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada ning eesti ja inglise keele oskust. Vähem oluliseks peeti karjääriteenuseid, välismaa kogemust ja lõputöö teemat.

Taustainfo

Uuringu viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi  Ernst & Young Baltic AS. 
Veebipõhine ankeetküsitlus tehti 2016.-2018. aastal Eestis kõrgharidusõpingud lõpetanud vilistlaste seas. Kokku analüüsiti viie tuhande vilistlase vastuseid. 
Uuringu eesmärk oli anda ülevaade vilistlaste õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega, samuti anda kõrgkoolidele tagasisidet õppetöö kvaliteedi kohta. 
Sarnaseid vilistlasuuringuid on tehtud Eestis iga kolme aasta järel, kõiki kõrgkoole hõlmava uuringuga alustati 2009. aastal. 

Allikas: HTMi pressiteade 

Eriolukorra ja teadmatuse tõttu riigieksamite korraldamise osas otsustas maaülikool tänavust vastuvõttu korraldada gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete alusel. Seega ei pea ülikooli astuda sooviv noor nüüd muretsema, kas tal on soovitud erialale kandideerides tehtud ikka õiged riigieksamid.

Maaülikooli erialad on seotud nii keskkonna, loomade kui ka toidutootmise ja -ohutusega. Ka insenerihariduse omandamiseks pole tarvis tingimata Tallinnasse sõita, vaid projekteerimis-, modelleerimis- ja ehituskunsti saab selgeks Tartus Tähtvere ülikoolilinnakus. Maaülikooli erialad on väga praktilised ning õpitut saab juba stuudiumi vältel rakendada ettevõtetes või praktikabaasides. Sisseastumiseks avatud õppekavade kohta leiab infot ülikooli veebilehelt.

Gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete arvestamine on ühtlasi unikaalseks võimaluseks neile õppimishuvilistele, kel pole senini riigieksamite nõude tõttu olnud võimalust tasemeõppes end erialaselt täiendada või ümber õppida. Ülikool on juba varasemate aastate sisseastumisperioodil täheldanud inimeste soovi teha tööalases karjääris kannapööre ja õppida uusi asju.

Kel on huvi ja soov oma silmaga üle vaadata koht, kuhu õppima tulla, siis 25. juunist kuni 6. juulini saab seda teha. Samal perioodil on võimalik ka avaldusi esitada ülikoolis kohapeal (Tartu, Kreutzwaldi 1a, ruum 104 tööpäeviti kell 9–15).

Vastuvõetute esmased nimekirjad avalikustatakse 14. juulil. Oma õppimatuleku peab üliõpilaskandidaat kinnitama 2 päeva jooksul alates enda vastuvõetuks määramisest SAISis.

Maailma ülikoole pingeritta seadva organisatsiooni QS Intelligence Unit andmetel tõusis Eesti Maaülikool mulluste tulemuste alusel oma peamistes vastutusvaldkondades – põllumajanduses ja metsanduses – rahvusvahelises edetabelis 48. kohale. Tegemist on Eesti ülikoolide läbi aegade kõrgeima valdkondliku kohaga maailma edetabelis.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Maaülikool asub oma valdkonnas Eesti ülikoolidest kõrgeimal kohal