Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.

Eestis on tuttpütt roostunud lahesoppide ja suuremate järvede tavaline haudelind. Kevadel saabuvad tuttpütid Eestisse aprillis kohe pärast jää sulamist, Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad nad oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama.

Lisaks tuttpütile elavad Eestis ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt – kõiki neid pütiliike tutvustab ornitoloogiaühing aasta linnu tegevuste käigus. Huviliste ja vabatahtlike abil kogutud andmetega saavad ornitoloogid täpsemaid teadmisi püttide leviku ja arvukuse kohta Eestis ning aitavad sellega kaasa püttide parema kaitse korraldamisele.

Tuttpüti aastal korraldab ornitoloogiaühing loodusõhtuid ning loodusretki aasta linnu elupaikadesse, digikultuuri aasta toob sügisel kaasa arvutijoonistuste võistluse. Tuttpütiaasta tegevustega saab end kursis hoida lehel www.eoy.ee/tuttpytt.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Aasta linnu projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
Tel 508 2244
margus.ots@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Juubeli eel sõnas raamatukogu direktor Tõnis Liibek, et teadusraamatukogude tulevik ja revolutsioon ei seisne robotites, kes toimetavad paberraamatuid lugejateni, vaid võimaluses kasutada nii uusi kui vanu tekste, st kogu olemasolevat kirjasõna digitaalselt.

Juba lähiaastatel muutub TalTechi raamatukogu kõige digitaalsemaks raamatukoguks Eestis. „Eesti ainukese teadusliku tehnikaraamatukoguna pole mõistlik erialakirjandusena soetada kiiresti aeguvaid paberraamatuid. Üha digitaalsem raamatukogu loob omakorda uusi võimalusi nii tärkava tehisintellekti rakendamiseks kui ka avab üha rikkalikumaid teadmiste varasalvi,“ ütles Liibek.

21. sajand on raputamas raamatukogude olemust. Läbi sajandite on raamatukogud püsinud küllaltki traditsioonilistena, eelkõige kohtadena, kus säilitatakse ja loetakse kirjasõna. Digiteeruvas maailmas pole aga enam kuigi haruldased raamatukogud, kus puuduvad paberraamatud ja raamatukogu vahendusel pakutavale digisisule pääseb ligi kõikjalt.

Niisiis pole teadusraamatukogud enam niivõrd raamatute laenutamise kohaks, vaid parim koht õppimiseks ja töötamiseks. Lähiajal on TalTechi raamatukogus plaanis luua juurde kaasaegseid ruume ja tööpindu, kus tudengid saaksid teha grupitöid, samuti võiks osa raamatukogust olla ööpäevaringselt avatud.  Elementaarseks on muutunud raamatuskännerid, lisaekraanid arvutitele, litsenseeritud tarkvara kasutamise võimalused, e-lugerid ja abivahendid vaegnägijatele. Just erinevate lisavõimaluste pakkumine on muutunud kõigi raamatukogude jaoks oluliseks uueks ülesandeks.

TalTechi raamatukogus on suurepärane kogu tehnika- ja majanduskirjandust, kuid siit leiab ka ilukirjandust. Raamatukogu on avatud gümnaasiumiõpilastele, tudengitele, teadlastele ja teadmistehuvilistele – raamatukogu on avatud kõigile.

Esimene raamat pandi TalTechi (tollal Tallinna Tehnikumi) raamatukogu riiulisse 11. detsembril 1919. Esimeseks raamatuks oli aurumasinate juhtimise õpik, mis on välja antud Venemaal.

TalTechi raamatukogus saab tutvuda ka teiste haruldaste teostega, mis on juubeliks hoidlatest välja toodud. Unikaalseid raamatuid on palju, üks kõige huvipakkuvamaid on raamat, mis on 1919. aastal hangitud raamatutest ainukesena TalTechi raamatukogus säilinud. Selleks on õpik geomeetria, mehaanika ja füüsika rakendustest ("Elementarbuch der Differential- und Integralrechnung mit zahlreichen Anwendungen aus der Analysis, Geometrie, Mechanik und Physik für Höhere Lehranstalten und den Selbstunterricht ", Leipzig, 1910). Samuti teadaolevalt vanim eestikeelne raamat TalTechi raamatukogus – 1867. aastal ilmunud õpik J. G. Schwartz. „Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“, mille oli „Tallinna keelde“ tõlkinud C. G. Reinthal.

Lisaks rariteetsete vanade raamatute hoidmisele annab TalTechi raamatukogu välja ka uut lugemisvara: juubeliks on valminud ajalootrükis „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919–2019“, mis võtab kokku organisatsiooni olulisemad arengud sõnas ja pildis. Samuti on antud välja „Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu ajaraamat 2015–2019“, mis on neljas raamatukogu ajaraamatute sarjas. Selle ajaraamatu ilmumisega saab dokumenteeritud raamatukogu sajandipikkune ajalugu.

FAKTE TALTECHI RAAMATUKOGUST

Esimene sissekanne tehti 11. detsembril 1919 raamatu kohta „Морские паровые машины: описательный курс паровых машин Морского Инженерного Училища Императора Николая I с приложением атласа чертежей“. Вып. 1-3. Raamat on välja antud Peterburis 1902–1904. Raamatu koostaja on Tallinnas sündinud eestlane professor Voldemar Heinrich Maddisov.

Ainukesena on TalTechi raamatukogus 100 aastat säilinud õpik "Elementarbuch der Differential- und Integralrechnung mit zahlreichen Anwendungen aus der Analysis, Geometrie, Mechanik und Physik für Höhere Lehranstalten und den Selbstunterricht ", Leipzig, 1910.

Vanim eestikeelne raamat on 1867. aastal ilmunud õpik J. G. Schwartz. „Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“, mille oli „Tallinna keelde“ tõlkinud C. G. Reinthal.

Täna on juurdepääs 92 andmebaasile, kus on üle 250 000 e-raamatu ning 82 000 ajakirja.

2018. aastal laaditi TalTechi raamatukogu e-kogudest alla 1 486 320 sisuüksust.

Allikas: Tallinna Ülikooli pressiteade.

Koos sellega lõppeb nõu andva ja ühiskonda siduva maaülikooli kuratooriumi tegevus ning ühiskonna esindajad saavad endale koha ülikooli otsustuskogus ehk nõukogus.

Reedel, 29. novembril kogunes Eesti Maaülikooli kuratoorium Tartus viimast korda. Ülikooli tegevusele hinnanguid andes leiti, et antav haridus on muutunud praktilisemaks ning seda suunda tuleb kindlasti jätkata. Kuratooriumi esimees, ettevõtja Madis Ajaots lausus, et ainsana Eestis suudab maaülikoolis antav haridus ja tehtav teadus katta kogu põllult lauale tootmistsükli.

Viimasel koosolekul avaldasid kuratooriumi liikmed arvamust, et doktorantide ja teadlaste motiveeritust saab tõsta läbi veelgi tihedama koostöö ettevõtetega. Praktilised kohe ühiskonda rakenduvad lahendused pakuksid võrreldes teoreetilise tööga suuremat rahulolutunnet. Positiivsena toodi esile asjaolu, et kliinilise veterinaarmeditsiini õppe krooniline alarahastatus on saanud vähemalt osaliselt lahenduse. Kokkuvõttes andis kuratoorium ülikooli tegevusele hindeks "hea".

Uuest aastast rakendub maaülikoolis kahetasandiline juhtimismudel, kus otsustav roll saab olema nõukogul ning eriti nõukogu esimehel ülikooli strateegilist juhtimist puudutavates küsimustes. Seitsmeliikmelisse nõukokku saab kolm liiget valida ülikooli senat ehk ülikoolipere õppe-, teadus- ja arendustegevust puudutavate küsimustega tegelev esinduskogu, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Sammul peab tähtsaks edendada kolledži teadustegevust, kasvatada projektitoetuste taotlemise võimekust ja arendada õppekvaliteeti.

Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Raul Eametsa sõnul on Marek Sammulil kolledži juhi kohusetäitjana olnud hea võimalus poole aasta jooksul sisse elada kolledži igapäevaellu ning viia ennast kurssi probleemide ja nende võimalike lahendustega. “Tema jätkamine on kolledži arengu ja inimeste seisukohalt ilmselt kõige parem lahendus, sest võimaldab kolledži stateegiliste arengu otsustega kiiresti edasi minna. Tänu oma kogemustele nii akadeemilise töötaja kui ka juhina on tal lisaks väga head taustteadmised ülikooli toimimisest,“ tõdes Eamets.

Sammuli hinnangul on kolledžil potentsiaali enamaks, kui praegusest tegevusest välja paistab. „Kolledžis on mitu uurimisrühma, mis ei ole seni saanud oma teaduspotentsiaali täielikult avada. Vajame õnnestumisi teadusgrantide taotlemisel, et saaksime võimaldada inimestel pühenduda õppetöö kõrval rohkem ka teadmiste arendamisele ja ühtlasi paremini kindlustada järelkasvu,“ selgitas ta.

Direktorina peab ta tähtsaks õpetamisoskuste arendamist ja aktiivõppe laialdasemat kasutamist. Tema sõnul on püsiv probleem Narva ja lähipiirkonna koolilõpetajate nõrk eesti keele oskus. „Meie õppejõud peavad pidevalt lõimima keele- ja aineõpet ning see eristab meid tugevalt teistest Tartu Ülikooli kolledžitest. Aga eks see ole ka üks osa meie sotsiaalsest rollist oma piirkonnas. Kolledž on ka praegu, 20 aastat pärast loomist, ikka sama suure tähtsusega eesti kultuuri kandja Narvas,“ on Sammul optimistlik.

Marek Sammul on õppinud Tartu Ülikoolis ökoloogiat ning omandanud siin 2003. aastal doktorikraadi taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal. Tal on arvestatav õppe- ja teadustöö kogemus nii Tartu Ülikooli kui ka Eesti Maaülikooli akadeemilise töötajana. Enne administratiivsetele ametikohtadele asumist töötas ta Tartu Ülikooli Euroopa kolledži sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses analüütikuna ning aastatel 2015–2016 ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loodusressursside õppetooli teadurina.

Aastatel 2016–2019 juhtis Sammul Tartu Ülikooli personaliarenduskeskust ja 2019. aasta juunis asus ametisse Narva kolledži direktori kohusetäitjana. Tema juhtimiskogemus ulatub ka väljapoole ülikooli: 1997.–2003. aastani oli ta Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige ja 2004.–2009. aastani Eesti Looduseuurijate Seltsi president.

Narva kolledži direktor valiti viieks aastaks, tema ametiaeg algab 1. jaanuaril 2020 ja lõpeb 31. detsembril 2024.

Allikas: TÜ pressiteade.

See kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu.

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani, rahvusülikooli juubeliürituste nõuandva kogu esimehe professor Margit Sutropi sõnul on ülikooliaeg määrava tähtsusega kõigi ülikoolis õppinute elus. „Vaimsusest tihe ülikoolilinna õhk, kokkupuude värvikate isiksuste ja pühendunud õppejõudude ja teadlastega ning ühised ettevõtmised eakaaslastega avaldavad mõju isiksuse kujunemisele. Tartu Ülikooli lõpetajad on alati olnud need, kes kujundavad Eesti tulevikku – mitte ainult teadlastena, vaid ka õpetajate, riigimeeste, ettevõtjate ja kogukonna eestvedajatena, mistõttu on ülikooli rolli Eesti arengus raske alahinnata,“ sõnas ta. Sutropi hinnangul avab Tartu Ülikooli muuseumi uus püsinäitus vaatajale just seda akadeemilist universitas’e vaimu, mis hoiab meie ühiskondlikku mõtet erksana.

Näitusel tõstetakse Tartu Ülikooli lugu esile kolme algusega: ülikooli asutamisega 1632. aastal, taasasutamisega 1802. aastal ning emakeelse ülikooli asutamisega 1919. aastal. Külastajale tutvustatakse ülikooli valdkondi ja Tartu teadusloo mõju meie  tänapäevale. Samuti kajastatakse ülikooli kultuurikontakte kolmel viimasel sajandil. Näitus heidab pilgu ka sellele, kuidas on ülikool oma hoonetega kujundanud Tartu linnaruumi. Suur osa näitusest on pühendatud üliõpilastele ja üliõpilaselule.

„Panna ühte ruumi Tartu Ülikooli nelja sajandi pikkune lugu tundub pea võimatu eesmärk. Saame näitusel välja tuua vaid selle suure loo üksikuid fragmente. Lõime keskkonna, kus inimesed saavad ise mõelda ja arutleda ülikooli tähenduse üle,“ ütles näituse peakuraator, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma. „Proovisime näituse koostamisel ühendada kaks poolt: alma materi erilisuse ja 19. sajandi raamatukogu õhustiku. Tartu Ülikooli ajaloo uue püsinäituse üks suurimaid väärtusi on ehedus – sajandeid ülikooli sümboolseks südameks olnud raamatukogu koha vaim, mida siin on näha ja tunda. Kindlasti leiab näituselt tehnoloogilisi lahendusi, kuid loodetavasti oleme suutnud need ära peita, et valitsema jääks ikkagi ruumi eriline õhustik,“ lisas ta.

Näituse tarbeks korraldati suur ülikooliga seotud mälestuste kogumise kampaania. Selle käigus kogunenud lugudest on nii mitmedki nüüd esmakordselt väljas. Samuti koondati esimest korda album academicum’i andmed, s.t loodi kõiki Tartu Ülikooli immatrikuleeritute või selle lõpetanute nimesid sisaldav andmebaas alates ülikooli rajamisest kuni tänapäevani – kokku 180 000 nime.

Uuel ülikooli ajaloo näitusel on mitmeid põnevaid ja erilisi eksponaate, näiteks Gustav II Adolfi täisportree 17. sajandist, legendaarsetele õppejõududele kuulunud esemed ja markantsed tudengielu iseloomustavad asjad. Samuti on vaatamiseks väljas ülimalt detailsed tudengikorterite maketid ja asutamisürikute koopiad, mis on valminud meisterliku käsitööna.

Näitusel on mõeldud ka laste peale, kel on võimalik tutvuda salaraamatukoguga, mis koosneb Tartu Ülikooli töötajate poolt muuseumile annetatud lasteraamatutest. Kindlasti üllatab külastajaid saalis hõljuv Karl Morgensterni „vaim“.

Näituse kuraatorid on Mariann Raisma, Lea Leppik, Kristiina Tiideberg, Terje Lõbu, Janet Laidla, Ken Ird, Kaija-Liisa Koovit, Virge Lell, Karoliina Kalda, Paula Põder ja Külli Lupkin Tartu Ülikooli muuseumist. Näituse kujundas Mari Kurismaa ja graafilise lahenduse tegi Mari Kaljuste.

Saali renoveerimist ja näituse valmimist toetasid Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium, Epp Tsirk-Jüriado Eesti Ameerika Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond, Moodne Valgustus ja Joonstuudio.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennus.

Samal teemal:

• Mõisakoolide näitus jõudis uudistamiseks Kiltsi mõisakooli

Esimese nelja päevaga on väljakutse vastu võtnud juba pea 1200 inimest. 

„On selgelt näha, et eestlastele läheb korda tehisintellekt ja selle ümber keerlevad küsimused ning müüdid,“ kiitis Elements of AI Eesti projektijuht Regina Erlenheim. Ta selgitas, et kursuse eesmärk on kasvatada ühiskonna teadlikkust tehisintellekti teemadel ja selle üha kasvavast olulisusest igapäevaelus. 

„Eriti rõõmu valmistab see, et tänaks on kursuse partneriks juba üle 40 ettevõtte ja organisatsiooni, kes on esitanud kursusel osalemise väljakutse ka oma töötajatele,“ rääkis Erlenheim.  

Coop Eesti juhi Alo Ivaski sõnul on ettevõtte esimesed katsetused tehisintellekti omadustega süsteemi kasutamisel on olnud piisavalt julgustavad, et minna kaasa teiste sarnaste algatustega. “See on ka üks peamisi põhjuseid, miks Coop võttis vastu väljakutse ning kutsub ka oma töötajaid AI kursusel osalema,” ütles Ivask. “Kui meie ligi 6000 töötajast kasvõi üks protsent kursusel osaleb, on see juba suur hulk kolleege, kes end tulevikutehnoloogia teemal on harinud ja oskavad edaspidistes Coopi arendusprojektides arvestada ka tehisintellekti võimalustega,” lisas ta.

Eestikeelse kursuse eesmärk on levitada tehisintellekti alaseid teadmisi ja oskuseid võimalikult suurele osale ühiskonnast erinevatest valdkondadest, kaasates vähemalt ühe protsendi Eesti elanikest. Kursusel osalema on oodatud kõik hoolimata vanusest, soost, haridustasemest või elukohast. Eelnevad teadmised programmeerimisest või tehnoloogiast pole vajalikud. 

Elements of AI veebikursuse leiab aadressilt www.elementsofai.ee. Osalemiseks tuleb luua konto ning asuda ülesandeid lahendama. Kursuse läbimiseks ajapiirangut ei ole, lõpetajad saavad ka sertifikaadi ning taotleda 2 EAPd.

Kursuse töötasid välja 2018. aastal tehnoloogiaettevõte Reaktor ja Helsingi Ülikool ning praeguseks on osalejaid juba rohkem kui 220 000 inimest 110 riigist. Kursuse Eesti patroon on president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti kursuse partneriteks on Eesti Energia, Omniva, Tehnopol, Coop, Nordecon, Fujitsu, Restate Property Advisors, Silberauto, Estonian World, Geenius, North Star AI, Datel, ITL, Ericsson, Tallink, Rimi, Estravel, SEB, Ülemiste, Haigekassa, Apollo, Playtech, E-Riigi Akadeemia (eGA), Kredex, Kohtla-Järve riigigümnaasium, Juunika Koolitus, HITSA, Tallinna Ülikool, Primend, Levikom, TRINITI, Evocon, SK ID Solutions. IT Koolitus (Äripäev), Grex IT, Swedbank, ADM Cloudtech, ADM Interactive, Telia, Vapiano, Magnusson ja Diginobe podcast.

Võta ka Sina vastu #AIväljakutse!

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade.
 
 
 

Rahvusvahelise üliõpilaskonverentsi „Tervis meie kätes“ peakorraldaja Anna-Liisa Tamm tõdes, et konverentsil kanti ette väga olulisi uurimusi erinevate tervishoiuvaldkondade esindajatelt. Ta lisas, et rohkelt oli ettekandeid nutiseadmete seostest ülekaalulisuse ja vaimse tervisega, need teemad pakuvad huvi paljudele spetsialistidele sõltumata riigist. Mitmes uurimistöös pööratakse tähelepanu ka valuravile ja kasvajatele.
  
„Konverentsi tugevuseks pean ma nii paljude erinevate tervishoiuspetsialistide osalust -  ettekandeid teevad nii tulevased õed, ämmaemandad, füsioterapeudid, arstid, radioloogiatehnikud, bioanalüütikud, massöörid ja mitmete teiste valdkondade esindajad,“ sõnas Tamm. Ta lisas, et võrreldes 2017. aastal peetud esimese üliõpilaskonverentsiga on  suurenenud ettekannete arv ja osalevate üliõpilaste uuringud on muutunud sisulisemaks.
  
Rahvusvahelisel üliõpilaskonverentsil „Tervis meie kätes“ oli ligi paarsada osalejat 15st riigist. 

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info. 

Koit Kaskel töötas aastatel 2018-2019 Keskkonnainvesteeringute Keskuses toetuste üksuse juhina ning aastatel 2013-2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis nõunikuna. 1998.-2013. aastal töötas Kaskel Lennuametis erinevatel ametikohtadel, olles viimased kümme aastat peadirektor.

Koit Kaskel on lõpetanud Estonian Business Schooli avaliku halduse erialal ning kaitsnud samas ärijuhtimise magistrikraadi.

Rektorit valis valimiskogu, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Eesti Lennuakadeemia nõunike kogu ja nõukogu esindajad ning tööandjate esindaja.

Uus rektor asub ametisse tõenäoliselt jaanuaris, ametiaeg kestab viis aastat.

Eesti Lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele.

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas rektori konkursi välja septembris. Kandidaate rektori ametikohale oli üksteist, kellest valimiskogu ette kutsuti kuus.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Mario Kadastik on pärit maakoolist, kus tundis, et see jääb talle väheseks, misjärel kolis ta Tallinnasse. Aktiivsus ja sihikindlus on viinud selleni, et nüüd on ta teadlane, professor ning ettevõtja, kes paljudes valdkondades tegelenud ja tegeleb siiani. Mario on ka suur raamatuhuviline lugedes aastas 50–100 raamatut.

Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Kohtumissarjaga soovib raamatukogu oma valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle/õppima asudes täita.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Registreerimine: paepealse@tln.lib.ee ja 632 7463.

Loomehäki keskmes on digitaalse heaolu tuleviku teema ja see, kuidas võtta digikäitumisharjumused taas kontrolli alla. Pakume sulle sissevaateid teemasse Loomehäki tehnoloogiapartneritelt, kogenud mentoreid tiimitööd nõustama, inspireerivat seltskonna ja auhindu, mille abil saad häkitud ideid edasi arendada. 

Kaheksandal loomehäkil võtame meeskondadega küber- ja digitaalse heaolu teemad ette, et:

-        paremini tasakaalustada oma digitaalset ja päriselu,

-        kaitsta lapsi vaimsete ja füüsiliste ohtude eest, mis kaasnevad nutiseadmete kasutusega,

-        leida toimivaid viise, kuidas püsida igapäevaselt digitaalselt kaine,

-        õppida efektiivselt haldama sisu, millega meie nutiseadmed meid igapäevaselt pommitavad,

-        maandada riske, mis kaasnevad kasvava digisisu tarbimisega.

Loomehäkk  on sinu jaoks, kui sul on:

-        teadmiseid ja kogemusi digitaalse heaoluga tegelemisega,

-        realistlik idee töötavateks lahendusteks (ei ole kohustuslik, kohapeal võib ühineda meeskonnaga, kellel  on idee),

-        siiras huvi tegelda tehnoloogia- ja ühiskonna kokkupuutekohtadega,

-        valmisolek terve päev kestvaks intensiivseks ajurünnakuks.

Loomehäkil ei ole vaja tehnilisi häkkimisoskusi, seal tuleb osaleda ja anda oma panus aruteludesse ja lahendustesse, ideid esitada ja koostööd teha. 

Osalemine loomehäkil on õppuritele tudengipileti ettenäitamisel tasuta. Töökeeled on inglise ja eesti keel. 

Detailsem teave ja registreerimisinfo.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by nihon graphy on Unsplash 

Samal teemal:

• Tudengite neljas Loomehäkk keskendub loovale ruumile