Algatuse eesmärk on äratada lastes ja noortes huvi tehnikaerialade ja teaduse vastu, lisaks soovib Robotex võita Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul maailma suurima robootikavõistluse tiitli.

Robotexi projektijuhi Mart Laulu sõnul saavad oma robotisoovi saata kõik Eestimaa haridusasutused, kes on valmis iga roboti kohta panema võistlusel välja viieliikmelise meeskonna 5 kuni 12 aastasi lapsi ja noori. "Kuna Eestis on roboteid vähem kui huvilisi siis loodame, et 100 uue Edisoni roboti kinkimine koolidele toob robootika ja Robotexi juurde rohkem lapsi ja noori. Osalejate arvu suurenedes saaksime taotleda riigi 100. sünnipäevaks ka maailma suurima robootikavõistluse tiitlit, mis oleks meie poolt Eestile ilus kingitus," lisas Laul.

Roboti saamiseks tuleb koolidel täita Robotexi kodulehel www.robotex.ee/ev100robot vastav vorm, mida saab teha alates 26. juulist. Robotid jagatakse välja septembris toimuvatel infopäevadel. Infopäevi toimub Eesti erinevates piirkondades kokku kaheksa ja sinna on oodatud kõik, kes tänavuse Robotexi kohta rohkem teada soovivad saada. Infopäevadele registreerumine toimub aadressil www.robotex.ee/infopaevad

Robotex on tänavu 16. korda toimuv robootikavõistlus. 2.-4. detsembrini toimuv sündmus võimaldab korraldada erineva raskusastmega võistlusi ja tuua kokku kõik robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilised. Robotexile oodatakse sellel aastal rekordiliselt 15 000 külastajat, 3000 töötubades osalejat, 2000 võistlejat, 1000 võistlevat robotit, 100 tehnoloogianäituse eksponaati ja väliskülalisi enam kui 30 riigist. Robotexi koordineerib Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Allikas: TTÜ pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv, Robotex 2015.

Samal teemal:

• Suurima kooliõpilaste robootika finaalvõistluse parim esindab Eestit rahvusvahelisel turneel
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Robotexil toimunud Küberpähkli mäng oli üle ootuste menukas
•  

EHISe andmetel töötas 2015/16. õppeaastal Eesti üldhariduskoolides kokku 830 tugispetsialisti ja õpetajaid 14 409 (arvud näitavad isikuid, mitte töökoormust). See tähendab, et tugispetsialiste on umbes 17 korda vähem: iga 17 õpetaja kohta on koolides üks psühholoog või üks eripedagoog või üks logopeed või üks sotsiaalpedagoog. Seega igas koolis ei pruugi kohalikule omavalitsusele pandud kohustusest hoolimata olla kõiki hariduse tugiteenuseid kohapeal saada. Meie väikeste koolide puhul on see ka mõneti mõistetav. Väikeses koolis ei oleks logopeedil või eripedagoogil ju täiskoormusel töökohta, kuna parasjagu tuge vajavaid lapsi ei ole selles koolis korraga nii palju.

Kuidas leida väikse koormusega tugispetsialist maapiirkonda?

Üheks võimalikuks lahenduseks on lähemate valdade peale tugispetsialiste jagada – näitlikult töötaks tugispetsialist siis ühes koolis kaks päeva, teises kaks ja reedel veel lasteaias. Mõnel juhul on aga tugispetsialistil põhitöökoht juba mujal olemas, kuid korra nädalas käiks meeleldi lapsi aitamas ja hoiaks nii ka ühtlasi oma kvalifikatsiooni. Sestap ongi kõik maapiirkondade tugispetsilisti teenused custom-made.

Et väikekoolidele seda bürokraatiat ja asjaajamist natukenegi vähendada ning leida ka võimalus katta mitme kooli vahel sõitva tugispetsialisti sõidukulud, pakub SA Innove koolidele ja lasteaedadele võimalust tugispetsialisti teenust tellida vajalikus mahus. Innove otsib tugispetsialistid ning aitab tööd ja sõidud kokku sobitada.

Koolid ja lasteaiad on selleks aastaks oma tellimused juba esitanud, neid tuli kokku 9 maakonnast ja 36 haridusasutusest. Hetkel on käimas konkurss tugispetsialistide leidmiseks, et leida õppenõustamise võimalus igale lapsele igas koolis.

Kui oled ise või tead kedagi, kes otsib just sellist väljakutset, siis vaata pakkumist lähemalt http://www.innove.ee/et/organisatsioonist/hanked. 

Loo autor on Janne Jaagant SA Innovest.

Konkurss  „Lugude meri“ koosneb kahest kategooriast –  jutukonkursist ja raamatuillustratsioonikonkursist. Jutukonkursile on oodatud tööd erinevates žanrites, näiteks koomiks, luule, näidend või proosa.

Raamatuillustratsioonikonkursil osalejad võivad kasutada mereteemaliste illustratsioonide loomisel erinevaid stiile ning saata konkursile näiteks joonistusi, maale jne.

Konkursile on oodatud on nii varem valminud kui spetsiaalselt konkursiks „Lugude meri“ loodud tööd. Tööde esitamise tähtaeg on 15. november 2016. Võistlustõid hinnatakse kahes vanusegrupis: kuni 13-aastased ja vanemad.

Konkursi teemad on valitud mereteemaliste luuletuste hulgast:

1) Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind! (Viktor Oxford)

2) Merele läks korstnate aurus hiiglaslik laev kui dinosaurus (Ivar Grünthal)

3) Akna taga õhtu eel, paat on mere poole teel (Enn Vetemaa)

4) Ju lapsena igatsesin merd ääretut mina (Friedebert Tuglas)

Konkursile laekunud parimetest töödest koostatakse näitus Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) ja harukogudes ning virtuaalnäitus „Lugude meri“, mida saab vaadata keskraamatukogu veebilehel.

Näituse avamine ja parimate autasustamine toimub detsembris Tallinna Keskraamatukogus.

Loe lähemalt Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt!

Samal teemal:

• Lugemisprogrammi raames loeti läbi 13 349 raamatut
• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm

Narva ootab uusi meistreid õppima 32 erialale, põhivastuvõtt kutsekeskharidusele lõpeb 5. augustil ja kutseõppele 12. augustil. Traditsiooniliselt on populaarne koka eriala, silmapaistvalt palju on motiveeritud kandidaate sõiduautotehniku või mehhatrooniku õppesse.    

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul avardab alates septembrist maakonna kolme kutsekooli ühendamine Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuseks tulevaste meistrite õppimisvõimalusi Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.

“Narvas saab põhihariduse baasil koos ameti õppimisega omandada keskhariduse või õppida vaid ametit põhihariduse või keskhariduse baasil. Lisaks on erinevas vanuses õppidasoovijatel, kellel on põhikool lõpetamata jäänud, võimalus omandada amet, ” ütles Veidenbaum. „Oleme aastaid sihikindlalt panustanud õppekavade arendamisele, töötajate täiendamisele ja õpilastele välispraktikate kogemuste loomisele. Tehtut on märgatud ja piirkonnas on huvi kutsehariduse vastu kõrge. Suvisel vastuvõtul tutvustame õppidasoovijatele lisaks Narva erialadele ka ühendatava kooli Jõhvi ja Sillamäe võimalusi.”

Narva Kutseõppekeskuses on kõikidel õppekavadel võimalus õppida ka õpipoisi ehk töökohapõhises õppes, tööandjatega on koostööd tehtud alates 2008. aastast ja lõppenud õppeaastast on positiivsed kogemused Euroopa Liidu rahastatava programmi PRÕM rakendamisest.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitluse värskete tulemuste põhjal on enam kui pooled ettevõtetest huvitatud oma organisatsioonis õpipoisiõppe pakkumisest, kuna näevad selles võimalust uue tööjõu saamiseks ning olemasolevate töötajate koolitamiseks.

“Oleme nüüdseks üle kaheksa aasta töötanud selle nimel, et levitada töökohapõhise õppe populaarsust nii õppida soovijate kui tööandjate seas ning saavutanud häid tulemusi. Kõik osapooled mõistavad selle õppevormi häid külgi,” ütles Veidenbaum. “Võtame Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusse kaasa väga väärtuslikke kogemusi, millest on kasu terve piirkonna arendamisel.”

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast, mis 2016. aasta juuniks said EKKA välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada “Narva meistrid”.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016 

Allikas: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutseharidusstandardi muudatused aitavad kaasa kutseõppe katkestamise vähendamisele
• Narva Kutseõppekeskuse 214 meistrit said lõputunnistuse
• Narva Kutseõppekeskuse õpirändeprojekt sai kõrge hinnangu

Rahvusvahelist matemaatikaolümpiaadi peetakse rahvusvaheliste olümpiaadide hulgas üheks prestiižsemaks. Võistlusest võttis rekordiliselt osa 602 õpilast 108 riigist. Mitteametlikus riikide arvestuses jäi Eesti võistkond 108 riigi seas 61. kohale. Teist aastat järjest võitis USA, teisele kohale tuli Lõuna-Korea, jättes kolmandaks kauaaegse valitseja Hiina.

Igast riigist võib osaleda kuni kuus õpilast. Eestit esindasid Richard Luhtaru ja Hendrik Vija Miina Härma Gümnaasiumist, Oliver Nisumaa, Kaarel Hänni ja Andres Unt Tallinna Reaalkoolist ning Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Hariduskolleegiumist.

Kahe päeva vältel pidid olümpiaadil osalejad lahendama kuus matemaatikaülesannet, mille peamine raskus seisnes matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Iga ülesande eest võis saada 7 punkti.

Tänavu saavutas maksimumtulemuse kuus õpilast Lõuna-Koreast, USA-st ja Hiinast. Eesti parimana kogus 16 punkti ning saavutas sellega pronksmedali Oliver Nisumaa. Talle järgnesid 14 punktiga Richard Luhtaru ja Joonas Jürgen Kisel. Hendrik Vija kogus 11 punkti ja 9 punkti Kaarel Hänni.

Richardile, Joonas Jürgenile ja Kaarlile omistati aukirjad, mis antakse neile, kes ei võida medalit, kuid lahendavad vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele.

Võistkonna juhendajatena osalesid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Oleg Košik ja Cambridge’i ülikooli doktorant Heiki Niglas. Vaatlejana käis kaasas Ksenia Niglas.

Oleg Košiku sõnul võib Eesti õpilaste tulemustega rahule jääda, sest võideti medal ning alles 9. klassi lõpetanud Richard Luhtaru kahekordistas oma mullust punktiskoori: „Suurepärase tulemuse tegi debütandina alles 14-aastane Hendrik Vija.“

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Täna teevad abituriendid matemaatika riigieksamit
• PlussMiinus matemaatikavõistlus 2.-7. klassi õpilastele

Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil said nädalaks kokku ligi 90 riigi viis parimat ainetundjat. Eestit esindasid lisaks ülalnimetatutele veel võistluselt aukirja saanud Paul Kerner Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Airon Johannes Oravas Tallinna Reaalkoolist.

Ülesandeid lahendati kahel päeval: esimesel päeval eksperimendivooru ja teise teooriavooru ülesandeid. Ülesanded puudutasid näiteks füüsikaseadusi pöörlevas kosmoselaevas, kaasaegseid elektroonikakomponente ning osakestefüüsikat. Võistkonna ühe juhendaja, füüsikadoktorant Mihkel Kree sõnul oli mõneti ootuspärane, et just Šveitsis toimunud olümpiaadil anti õpilastele ülesandeks relatiivsusteooriast lähtuvalt osakeste uurimine ja tuvastamine CERNi kiirendite ja detektorite põhimõttel.

Taavet Kalda võitis lisaks pronksmedalile eriauhinna kõige loovama lahenduse eest eksperimendiülesandes. „Eriauhind oli meile suureks üllatuseks. Sisuliselt ehitas Taavet Kalda harilikust pliiatsist analoogsignaalide võimendi võnkumiste uurimiseks,“ selgitas Kree.

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad toimus 10.–17. juulini 2016. Olümpiaadi üldvõit läks Hiinasse.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena füüsikadoktorandid Mihkel Heidelberg ja Mihkel Kree. Õpilasi aitasid treeninglaagris olümpiaadiks ette valmistada ka Jaan Kalda ja Jaan Toots.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ teaduskool.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad oli Eesti noortele medaliterohke
• Füüsika eile, täna ja homme Tartu Tamme gümnaasiumi näitel

Õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg on esmaspäev, 18. juuli. Sealt edasi täidetakse vabu kohti 19. augustini.

Tänaseks on avalduse esitanud üliõpilaskandidaadid saanud esimese tagasiside Tartu Ülikooli sissepääsemise osas. Kõigile, kes ületasid lävendi, on õppekoht garanteeritud.

Viimastel aastatel on vähemalt pooled gümnaasiumi medaliga lõpetanud noortest valinud edasiõppimiseks Tartu Ülikooli. Täna avaldatud nimekirjast leiab 49.6% ehk 350 kõigist sel aastal medaliga lõpetanud isikutest, kes pärast õppimatuleku kinnitamist on TÜ tudengid. Üheskoos varasemate lõpetajatega nimetati vastuvõetuks 425 medaliga lõpetanud isikut.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles, et TÜ jätkab sügisel üheskoos Eesti tugevaimate üliõpilastega. „Ülikool pingutab kogu aeg selle nimel, et pakkuda oma üliõpilaste arengule võimalikult head tuge. Vastuvõetute nimekirju vaadates on väga hea meel näha noorte usku Tartu Ülikooli maailmatasemel õppekvaliteeti. Eesti kõige andekamate noorte õppimisvalikutes oleme ju kõrvuti suurte Euroopa ja maailma tippülikoolidega.“

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo lisas, et õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg on 18. juuli, millest tuleb kindlasti kinni pidada. „18. juulist alates täidame vabu kohti kuni 19. augustini ehk tegelikult selle ajani säilib ka pingereas olevale kandidaadile võimalus sisse saada. Pärast 18. juulit hakatakse pingeridu täitma jooksvalt ning õppimatuleku kinnitamiseks on aega kaks päeva.“

TÜ sisseastumisperioodil esitati pärast andmete lõplikku kontrolli eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kokku 11 201 avaldust, mis on 272 avaldust rohkem kui möödunud aastal.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud www.sais.ee.

Olulisemad kuupäevad

15. juuli – avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini.

18. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

29. august – õppeaasta avaaktus.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tallinna Ülikool avalikustab vastuvõetute nimekirjad
• Sisseastujad tunnevad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastu suurt huvi

IT Kolledži päeva- ja õhtuõppe eestikeelsetele õppekavadele esitati 528 sisseastumisavaldust. Populaarseim õppekava oli IT süsteemide arendus, kuhu soovib õppima asuda 282 huvilist ehk üle poole sisseastujatest. Käesoleva nädala algul toimus IT Kolledžis IT-alast (töö)kogemust eeldav IT-alaste pädevuste test, mida käis sooritamas ligi kolmandik sisseastujatest. IT Kolledži ingliskeelsele õppekavale esitati 155 sisseastumisavaldust.

Päeva- ja õhtuõpe

„IT Kolledži päeva- ja õhtuõppe õppekavadele on selleks aastaks vastuvõtt lõppenud ja kokku esitati eestikeelsetele õppekavadele 528 sisseastumisavaldust,“ ütles IT Kolledži õppetöö spetsialist Dagmar Tamme ja lisas, et eelneva aastaga võrreldes laekus avaldusi 30% vähem (2015. a esitati 756 sisseastumisavaldust). „Rohkem kui pooled sisseastujatest soovivad asuda õppima õppekaval IT süsteemide arendus ja neljandik õppekaval Infosüsteemide analüüs,“ märkis Tamme. „Positiivne on see, et 26% kõigist sisseastumisavalduse esitanutest olid naisterahvad, mida võib lugeda võrdlemisi heaks tulemuseks. Hetkel on naiste osakaal IT Kolledži 744 õppuri seas ligi 30%.“

Sisseastumist mõjutasid ettevalmistused TTÜ ja IT Kolledži ühinemiseks

„Sisseastumisavalduste järsu vähenemise taga võib tõenäoliselt olla HTMi, TTÜ ja ITLi vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine toetamaks ettevalmistusi Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ühinemiseks, ja sellega kaasnenud meediakajastus IT Kolledži vastuvõtuperioodil, rõhuasetusega nagu oleks liitumise osas kõik juba otsustatud,“ ütles IT Kolledži õppeosakonna juhataja Inga Vau. „Hetkel pole ükski otsustusorgan (k.a Vabariigi Valitsus) ühinemist heaks kiitnud. Memorandumiga on kokku lepitud tingimused ja eesmärgid, mille täitmisel ja ühinemislepingus fikseerimisel tehakse lõplikud otsused, kas ühinemisega liigutakse edasi või mitte," selgitas Vau.

Ingliskeelne õppekava

„IT Kolledži ingliskeelsele õppekavale Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad) esitati 155 sisseastumisavaldust,“ ütles IT Kolledži rahvusvahelise õppe spetsialist Martina Tsänkmann ja lisas, et sellel aastal oli huvi suurem ja avaldusi esitati kaks ja pool korda rohkem kui eelneval aastal. „Dokumentide vastuvõtt Euroopa Liidu välistele kandidaatidele lõppes käesoleva aasta 1. mail ja täiendavate vestluste tulemusena on ingliskeelsele õppekavale õppima asumise kinnituse saanud 15 riigi kandidaadid - Bangladesh, Brasiilia, Gruusia, Holland, Iraan, Itaalia, Jaapan, Keenia, Kuuba, Läti, Nigeeria, Pakistan, Türgi, Ukraina, Venemaa.“

IT Kolledži päeva- ja õhtuõppesse võetakse vastu 210 uut tudengit (120 päevaõppesse, 60 õhtuõppesse ja 30 ingliskeelsele õppekavale). Sissesaanud tudengite nimekiri avaldatakse 13. juulil 2016 sisseastumise infosüsteemis (www.sais.ee). Vastuvõetud kandidaadid peavad oma õppimissoovi kinnitama SAIS-is.

IT Kolledži 17. õppeaasta avaaktus toimub 24. augustil kell 12.00.

Lisaks päeva- ja õhtuõppele on võimalik õppima asuda ka IT Kolledži kaugõppes, kuhu võetakse vastu 120 uut tudengit. Dokumentide vastuvõtt kaugõppe õppekavadele (IT süsteemide administreerimine ja IT süsteemide arendus) toimub 1. - 7. septembrini. 1. - 2. september 2016 kandideerimisavalduste esitamine ainult SAIS-is; 3. - 7. september 2016 (k.a pühapäeval) kandideerimisavalduste esitamine SAIS-is ja IT Kolledžis kohapeal.

IT Kolledžis saab kolme aastaga omandada praktilise rakendusliku IT-alase kõrghariduse. IT Kolledžisse kandideerimise eelduseks on Eestis omandatud keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus.

Täiskoormusega õppe valinud sisseastujad kandideerivad riigifinantseeritavale (TASUTA) õppekohale, v.a kandidaadid, kes on eelnevalt rakenduskõrgharidusõppes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest tasuta õppinud. Osakoormusega õpe ja ingliskeelsel õppekaval õppimine on tasuline.

IT Kolledž on edukalt läbinud institutsionaalse akrediteerimise ja õppekavade kvaliteedihindamise, saades rahvusvahelistelt hindamisekspertidelt positiivse hinnangu mõlemas hindamisprotsessis.

Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduskõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). IT Kolledžis saab omandada rakendusliku kõrghariduse õppekavadel IT süsteemide administreerimine, IT süsteemide arendus, Infosüsteemide analüüs ja ingliskeelsel õppekaval Cyber Security Engineering (Küberturbe tehnoloogiad).

Foto: HITSA.

Samal teemal:

• Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektori kohusetäitjana asus tööle Peeter Lorents
• Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT Kolledži ühinemist

"Vastuvõtt kulges edukalt. Rõõmu teeb, et järjest enam on väga motiveeritud ja kutseteadlikke kandideerijaid,“ sõnas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse koordinaator Ele Hansen.

Sel nädalal peavad õe, bioanalüütiku, ämmaemanda, radioloogiatehniku ja tervisekaitse spetsialisti õppekavale kandideerijad läbima vastuvõtukatse. „See omakorda aitab kõrgkoolil leida tervishoiu valdkonna jaoks sobivaimad üliõpilased, kes lõpetamise järgselt leiavad tervishoiusüsteemis parimat rakendust,“ ütles Hansen.

Kokku võtab Tartu Tervishoiu Kõrgkool vastu rakenduskõrghariduse õppekavadele 330 ja kutseõppesse 72 uut õppijat. Sisseastumisavaldusi esitati kokku 1821.

Tudengikandidaatidel tuleb õppima tulek kinnitada hiljemalt 25. juuliks, vastuvõetute nimekirjad avaldatakse infosüsteemis SAIS 8. augustiks.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool otsib tulevasi tervishoiutöötajaid
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektoriks valiti Ulla Preeden

Skype’i välisõpingute stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Stipendiumiga tahame aidata andekatel noortel uusi teadmisi omandada, silmaringi laiendada ning kohtuda uute inimestega, et seda kõike hiljem Eestis rakendada ja erialainimestega jagada. Toetades noori nende eesmärkide saavutamisel ja ühiskonnale millegi kasuliku loomisel, soovime omal moel tõsta Eesti üldist haridustaset,“ ütles Skype’i vanemtootejuht Filipp Seljanko. „Igal aastal tuleb konkursile järjest enam tugevaid kandidaate ja nende kõrge tase hämmastab mind ikka ja jälle.“

Ksenia Niglas on lõpetanud matemaatika magistrantuuri Tartu Ülikoolis ja Cambride’i Ülikoolis, Skype’i stipendiumi abil jätkab neiu õpinguid Michigani Ülikoolis USA-s. Niglase uurimisvaldkonnaks on matemaatiline haridus, keskendudes tõestuste õpetamise metoodikale koolis. Tõestamine on matemaatika põhiline tööriist ning paljud uuringud on näidanud, et tõestuste õppimine mõjub positiivselt õpilaste edukusele matemaatika mõistmisel – sellele vaatamata Eesti koolides tõestusi hetkel ei õpetata. Ksenia Niglase suur eesmärk on tuua tõestused Eesti koolidesse, et seeläbi tõsta õpilaste matemaatikapädevust.

Ants Remm jätkab Skype’i stipendiumi toel magistriõpinguid ETH Zürichis, tegeledes edasi eksperimentaalse kvantinfotöötlusega. Remm uurib koostöös professor Andreas Wallraffiga ülijuhtidest kvantbittide süsteeme. Eesmärgiks on täiendada katseseadmeid, mida kasutatakse Rydbergi aatomite ja ülijuhtivate kvantbittide hübriidsüsteemide uurimiseks. Alates 2011. aastast on Ants Remm Eesti füüsikaolümpiaadi žürii liige ning aitab Eesti koolinoorte esindusmeeskonnal valmistuda iga-aastasteks rahvusvahelisteks füüsikaolümpiaadideks.

„Mõlemal stipendiaadil on tugev huvi oma valdkonna vastu, suur soov saada tipptegijaks oma valdkonnas ning imetlusväärne missioonitunne panustada pikas perspektiivis tagasi Eesti ühiskonda,“ ütles HITSA projektijuht Marily Hendrikson.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 12 Eesti noort. Stipendiumide maksmist koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi vahenditest finantseeritakse õppekvaliteedi parandamise meetmeid, makstakse tudengitele stipendiume ning viiakse läbi rahvusvahelist turundustegevust. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Fotod: HITSA.

Samal teemal:

• HITSA ja LHV premeerivad parimaid IKT erialade lõputööde autoreid
• IT-tudengid lõid rahvusvahelise töörände edendamiseks võiduka platvormi
• IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega