Loo ja fotod saatis Koolielule Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja Jüri Mäemat.

Olümpiaadi lõppvoor koosnes kolmest osast:

1. Teooriavoor, kus oli vaja teada ja tunda kunstilugu, lahendada õppekavast lähtuvalt mitmeid teoreetilis-praktilisi ülesandeid.

2. Esitada hindamiseks oma kodune loovtöö.
Gümnaasiumiastme teemaks oli „Üksi ja koos“. Põhikooli II kooliastme loovtöö lähtus merekultuuri aastast, teemaks „Meri ja inimene“.

3. Teostada kohapealne loovtöö.
Teemaks põhikoolile oli „See olen MINA“. Gümnaasiumiastme loovtöö teemaks „Kaasaegne kangelane või kangelanna“.

Nii kodune kui ka kohapeal tehtud loovtööd näitasid žüriile üllatavalt kõrget taset. Teemad olid käsitletud huvitavalt ja vaimukalt, tehniliselt kasutati põnevaid lahendusi.

Olümpiaadi päeva teisel poolel oli võimalik kõikidel osalejatel koos juhendajatega osaleda Kumu näitusi tutvustavates programmides.

Pidulik lõpetamine toimus Kumu auditooriumis, kus žürii andis tagasisidet päevale ja tehtule, parimad said auhinnad.

Põhikool
I koht ja parim teooriatundja ning parim kohapealne loovtöö:  Liisamari Viik, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, juhendas õpetaja Ave Ojaberg.
II koht ja parim kodune loovtöö: Sandra Serena Sulin, Saku Gümnaasium, juhendas õpetaja Eda Piisang.
III koht Eliise Talts, Paikuse Põhikool, juhendas õpetaja Monika Vaher.
KÜ preemia koduse loovtöö eest: Mia Rulli, Kehra Gümnaasium, õpetaja Anne Tanne.
KÜ preemia kohapealse loovtöö eest: Anna-Liisa Sääsk, Suure-Jaani Kool, õpetaja Reeda Sadam.

Gümnaasium
I koht ja parim teooriatundja: Saamuel Rammo, Tallinna Reaalkool, juhendas õpetaja Maarja Kell.
II koht ja parim kodune loovtöö: Anna Karakjan, Kuressaare Gümnaasium, juhendas õpetaja Anne Mets.
III koht ja KÜ preemia kohapealse loovtöö eest: Eneli Rõigas, Viljandi Gümnaasium, juhendas õpetaja Ene Runing.
KÜ preemia koduse loovtöö eest: Madis Peterson, Saku Gümnaasium, õpetaja Eda Piisang.
Parim kohapealne loovtöö: Arina Zarkova, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, õpetaja Olga Link.

Vaata fotosid olümpiaadilt.

Olümpiaadipäeva kajastav film (autor Indrek Raudsepp).
 

Samal teemal:

• Tallinna kooliõpilased joonistasid oma kodulinna ja kodulinlasi
• GPS-kunsti projekti tulemus
• Ainekuud: kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb!

Teisipäeval, 3. mail toimub Tallinna Majanduskoolis kutsemeistrivõistlus Äripäevad 2016, kus parima ärinduse spetsialisti tiitli nimel võistlevad seitse neljaliikmelist võistkonda Eesti kutseõppasutustest ja rakenduskõrgkoolidest.

„Tugeva majanduse üheks oluliseks alustalaks on tegutsevad ning toimivad ettevõtted. Just ärinduse õppevaldkonnas koolitatakse tegusaid noori inimesi, kes edaspidises tööelus suudavad luua ja toetada ettevõtte juhtimist,“ kirjeldas ärinduse erialade rolli majanduse arengus Tallinna Majanduskooli ärijuhtimise osakonna juhataja Heli Rannik.

Kutsevõistlus koosneb kahest etapist – esimeses osas pannakse viktoriinil proovile kutseõppurite teoreetilised teadmised ärinduses olulistes valdkondades, nagu näiteks majandus- ja õigusõpetus, majandusarvestus, turundus, organisatsiooni juhtimine jpm.

Teises osas tuleb võistkondadel lahendada ASi RagnSells poolt antud ülesanne jäätmekäitluse ja keskkonnahoiu problemaatikaalal. Lahendus tuleb žüriile esitada viie-minutilise ettekande jooksul ning seejuures hinnatakse ülesande lahenduskäiku, aktuaalsust, innovaatilisust, teostatavust, tasuvust. 

Kutsevõistlusel on esindatud Tallinna Majanduskool, Narva Kutseõppekeskus, Kuressaare Ametikool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kutsehariduskeskus ja Järvamaa Kutsehariduskeskus.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Majanduskooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Neljapäeval ja reedel, 5.-6. mail toimub Tartu Kutsehariduskeskuses juuksuri eriala kutsemeistrivõistlus, kus kutseõppurite oskused pannakse proovile kahes kategoorias.

Parima noore juuksuri tiitel antakse välja kategoorias, kus võistlejail tuleb sooritada kolm võistlustööd – naiste juukselõikus ja soeng, meeste juukselõikus ja soeng ning pidulik soeng pikkadest juustest. Lisaks antakse välja auhindu trendisoengu kategoorias, kus võistlejatel on lubatud näidata loomingulisust new vitange stiilis soengu loomisel. Kõik tööd teostatakse modellidel.

„Lisaks töö tehnikale, viimistluse professionaalsusele ja vahendite käsitsemise oskusele hinnatakse võistlusel ka õppurite nõustamisoskust. Professionaalne juuksur peab oskama kliendile nõu anda, tundma kliendi juukseid ning olema suuteline andma näpunäiteid koduseks juuksehoolduseks,“ kommenteeris võistluse hindamiskriteeriume Kertti Viru, Juuksurite Ühenduse juhatuse liige ja võistlusülesande üks autoreid.

Võistlusel osaleb kokku 15 õppurit Tallinna Tööstushariduskeskusest, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Juuksurite Ühenduse ja Tartu Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Keskkonnatehnika lukksepad paigaldavad kutsevõistlusel radiaatoreid ja kanalisatsioonisüsteeme
• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik

Muuhulgas õpetavad tänavu rahastatud projektid näiteks lasteaialastele robootikat, toovad teadusteemasid ringhäälingusse ja viivad teadlased ning teadusteatrid suurtest keskustest eemal elavate noorteni. 

Toetatud projektide seas on juba varasemast tuttavaid ettevõtmisi ("Rändav bioklass", raadiosaade "Puust ja punaseks") kui ka uusi algatusi (nt Vana-Egiptuse muumiate hauakambri näitusekeskkonna ja interaktiivsete õppevahendite ettevalmistus Tartu Ülikooli kunstimuuseumis). Toetame Eesti eri piirkondades toimuvaid õpilaskonverentse (nt IKT õpilaskonverentsid ja Saaremaa miniteaduspäevad) ja koolitunde rikastavaid tegevusi. Ilmumist jätkab õpilaste teadusajakiri Akadeemiake. Õpilastele tutvustatakse illustratiivsete materjalide abil EstCube-2 kosmosetehnoloogiat. Tuge saavad teaduse populariseerimiseks ka ülikoolid. Näiteks jätkab Tallinna Ülikool „Ühe minuti loengute“ videosarjaga. 

„Toetuse abil populaarteadusliku ajakirja Horisont varasemate aastakäikude digiteerimine ja veebis kättesaadavaks muutmine on oluline verstapost kogu Eesti teadusloo tutvustamisel,“ ütles konkursi hindamiskomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Taivo Raud.

Konkursile laekus tähtajaks 144 taotlust kogusummas ligi 1,4 miljonit eurot. Raha sai 39 taotlust, neist osa said toetust vähendatud mahus. Konkursi eelarve oli 202 000 eurot. Seega oli taotluste maht pea seitse korda suurem kui rahastamisvõimalus. 

„Toetatud tegevused jõuavad paljudesse maakondadesse üle Eesti, kaetud on sihtgrupid alates lasteaialastest kuni üldauditooriumini. On rõõmustav, et teaduse populariseerimisega tegeleb lisaks ülikoolidele ja teadusasutustele järjest rohkem koole ja kodanikuühendusi,“ lisas Raud.

Konkursi  eesmärk on toetada ideid ja tegevusi, mis aitavad teadust laiemale avalikkusele tutvustada ning äratavad laste ja noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Eesti Teadusagentuur.

Konkursil edukate projektide loeteluga  saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

Samal teemal:

• Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“
• Täna selguvad Eesti parimad õpilaste teadustööde autorid

Riiklikud preemiad andis reedel, 29. aprillil toimunud autasustamisel Tallinnas Kultuurikatlas üle haridus-ja teadusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et tunnustust väärivad kõik õpilased, kes on julgenud oma teadustööga võistlustulle asuda. „Teaduskonkursil osalemine näitab noore sügavamat huvi teadmise vastu ja on loodetavasti tema samm teel teadlaskarjääri või üldisemalt targema ühiskonna ehitamise suunas. Selline järelkasv on targa ühiskonna ja nutika majanduse vältimatu eeldus,“ lisas minister Jürgen Ligi.

Konkursile esitatud 159 tööst valis teadlastest koosnev žürii lõppvooru 99 uurimistööd.

Žürii aseesimees, Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Heidi Meriste tõstis esile teadusfestivali inspireeriva keskkonna, mis pakatas noorte uurijate uudishimust ja kirglikust huvist oma teema vastu. „Märkasime rõõmuga, et paljud uurijad olid ette valmistanud põhjalikud ja hästi argumenteeritud ettekanded. Mitmed õpilaste uurimistööd tööd vastasid ülikooli bakalaureuse ja magistritööde tasemele.“

Välja anti 12 riiklikku preemiat põhikooli ja gümnaasiumiastmes, eripreemiad andsid üle enam kui 20 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, erinevad ülikoolid, muuseumid ja teadusharidust populariseerivad asutused.

Tänavu juba 15 korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis ajal uurima teemasid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. 15 aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1270 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused

Gümnaasiumiastmes

 I preemia (1100 eurot)

   *   Anton Konovalov, (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“ eest.
   *   Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt“ eest.

 II preemia (800 eurot)

   *   Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“ eest.
   *   Elis Tiivoja (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „CO2 signalisatsiooniraja olulisus hariliku müürlooga õhulõhede sulgumisel“ eest.

 III preemia (600 eurot)

   *   Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) töö „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“ eest.
   *   Kristin Kink (Viljandi Gümnaasium) töö „Viljandimaa Kõpu valla talunimed“ eest.

Põhikooliastmes

 I preemia (850 eurot)

   *   Art Villem Adojaan (Tartu Tamme Kool) töö „Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest“ eest.
   *   Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal“ eest.

 II preemia (550 eurot)

   *   Brigitta-Maria Vakaljuk (Tapa Gümnaasium) „Bensoe- ja sorbiinhappe määramine mõnedes mahlades ja karastusjookides kõrgrõhuvedelikkromatograafilisel meetodil“ eest.
   *   James Paul Arney (Miina Härma Gümnaasium) töö „Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring“ eest.

 III preemia (350 eurot)

   *   Mattias Laos (Kihnu Kool) töö „Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus“ eest.
   *   Ingvar Drikkit (Tartu Raatuse Kool) töö „Tehislihastel põhineva mikromanipulaatori valmistamine“ eest.

Eesti esindaja Intel International Science and Engineering Fair’il 2017:

   *   Eva-Maria Tõnson (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga “Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt”.

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Brüsselisl (september 2016):

   *   Anton Konovalov (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Haspin-selektiivse kõrgafiinse fluorestsentssondi sünteesistrateegiate arendamine“.
   *   Maris Sala (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Chikungunya viiruse replikonide paljunemisvõime mõjutamine antiviraalsete ühendite ja traditsioonilise taimse ürdiseguga Carmolis“.
   *   Kristjan Kongas (Tallinna Reaalkool) tööga „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“.

 Osalemine Swiss Talent Forum’il 2017:

   *   Liisa Sakerman (Tallinna Reaalkool) töö “Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses” eest.

 Osalemine International Wildlife Research Weekil Šveitsis:

   *   Mariin Pantelejev (Tallinna Inglise Kolledž) töö „Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes“ eest:

 Osalemine London International Youth Science Forumil 2016:

   *   Emili Õun (Vinni-Pajusti Gümnaasium) töö “Eduard Vilde nimelise kolhoosi esimehe August Lepasaare panus kohaliku elu edendamisse aastatel 1956-1968” eest.

 Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest premeeriti I preemia pälvinud tööde juhendajaid (a’ 725 eurot):

   *   Darja Lavõgina (Tartu Ülikool), Eha Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) Anton Konovalovi töö juhendamise eest.
   *   Kaupo Voormansik (Tartu Observatoorium), Eha Paabo (Hugo Treffneri Gümnaasium) Eva-Maria Tõnsoni töö juhendamise eest.
   *   Kalev Rattiste (Eesti Maaülikool) Art Villem Adojaani töö juhendamise eest.
   *   Inge Vahter (Saaremaa Ühisgümnaasium), Mati Martinson Martin Vesbergi töö juhendamise eest.

Publiku lemmikud algkooliõpilaste teadusprojektid ja teadustööd:

   *   Joosep Põllmaa; Jaagup Põllmaa (Kolga kool) Legoinstallaatsiooni eest filmi „1944“ ainetel.
   *   Gabriela Cetvergaite (Lasnamäe Gümnaasium) töö „Suhtumise representatsioon laste kloordioksiidiga ravimise kajastamisel ja sündmuste areng pärast esmaartikli ilmumist“ eest.

 Asutuste ja organisatsioonide eripreemiad

 Maaeluministeeriumi eripreemia

   *   Liisa Sakerman, Tallinna Reaalkool, "Suviodra umbrohtumus ja terasaak sõltuvalt mullaharimisviisist mahe- ja tavaviljeluses".
   *   Tauno-Taimar Tamm, Lähte Ühisgümnaasium, "Undi ja Savikoja paisjärvede kalastik 2010. ja 2015. aasta võrdluses".

 Kaitseministeeriumi eripreemia

   *   Johann Erik Kukk, Tartu Erakool, "Teise maailmasõja sündmuste kajastamine propagandas".
   *   Marie Tulik, Parksepa Keskkool, "Eesti Kaitsevägi ja Nõukogude armee. Iseloomustus läbi minu pere kogemuste".

 Siseministeeriumi eripreemia

   *   Maria-Helena Rahumets, Tallinna 32. Keskkool, "Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel".
   *   Mattias Laos, Kihnu Kool, "Tuletõrje ja tulekahjud Kihnus".

 Keskkonnaministeeriumi eripreemia

   *   Mariin Pantelejev, Tallinna Inglise Kolledž, 11. klass, "Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes", juhendaja Uudo Timm.

 Eesti Ajaloomuuseumi eripreemia

   *   Anna-Liis Post, Kadrina kool, „Kadrina kohtade hüüdnimed“.

Eesti Energia eripreemia

   *   Aksel Allas,  Hugo Treffneri Gümnaasium, „Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel“.

Eesti Kirjandusmuuseumi eripreemia

   *   Katri-Helena Janno, Hugo Treffneri Gümnaasium, „Eesti- ja venekeelsed numbreid sisaldavad vanasõnad ning nende omavahelised vasted gümnaasium“.

Ajakirja Horisont eripreemia

   *   Kristjan Kongas, Tallinna Reaalkool, „Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil“.

Ajakirja Eesti Loodus eripreemia

   *   Marie Mari Maasik, Tallinna Reaalkool, „Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010–2013“.

Eesti Loodusmuuseumi eripreemia

   *   Diana Alt ja Elo Nõmm, Saaremaa Ühisgümnaasium, Pisikesed teod Saaremaa rannaniitudel.

 Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemiad

   *   Art Villem Adojaan, Tartu Tamme Kool, "Kalakajaka noka ja jalgade värvuse ning linnu seisundi seostest".
   *   Martin Vesberg, Saaremaa Ühisgümnaasium, "Tutt-tiir: bioloogia, levik ja arvukus Saaremaal".
   *   Helena Pahtma, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, "Kuidas mõjutab rohevindi tervislik seisund tema motivatsiooni toituda tajutud kisklusriski tingimustes?".

 Eesti Psühholoogide Liidu eripreemia

   *   Auli Marta Humal, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Alzheimeri haige hooldaja koormatus ja seda mõjutavad tegurid".

 Eesti Tervishoiumuuseumi eripreemiad

   *   Kerstin Vestel, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Unehäired gümnaasiumiealistel noortel".
   *   Karl-Erik Lett, Tallinna Reaalkool, "Vereanalüüsi teostamist mõjutavad preanalüütilised tegurid".

 Eesti 2.0 eripreemia

   *   Priit Norak, Saue Gümnaasium, "Praktiline uurimistöö - ekstruuder".

 Energia Avastuskeskuse eripreemia

   *   Marie Mari Maasik, Tallinna Reaalkool, "Äikesesageduse võrdlus Eestis maakonniti ning meteoroloogilised põhjused aastatel 2010 – 2013".

 Keskkonnaameti eripreemiad

   *   Kaisa Orgusaar, Tallinna Ühisgümnaasium, "Eesti rannikuvee üldlämmastiku- ja fosforisisaldus".
   *   Katrina Kaasik, Saaremaa Ühisgümnaasium, "Karjatamise mõju Loode tammiku loopealsetele".

 ROBOTEXI eripreemia

   *   Joosep Põllmaa, Jaagup Põllmaa, Kolga Kool, "Legoinstallatsioon filmi „1944“ ainetel".

 Tallinna Loomaaia eripreemia

   *   Kristo Ambus ja Gerlin Dreimann, Rakvere Gümnaasium, "Loomade õppimisvõimet mõjutavad tegurid labürintkatsetes liivahiirte näitel".
   *   Mariin Pantelejev, Tallinna Inglise Kolledž, "Pisiimetajate püügivahendite võrdlus Eesti oludes".
   *   Anneliis Rea, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Inimolemuse käsitlemine ajaloos ja selle geneetilised alused".

 Tartu Observatooriumi eripreemiad

   *   Kristjan Kongas, Tallinna Reaalkool, "Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil".
   *   Markus Rene Pae, Gustav Adolfi Gümnaasium, "Elektrilist päikesepurje kasutavad tuleviku-kosmosereisid".
   *   Merlin-Eliise Salus, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Universumi tumeaine uurimine Eestis".
   *   Mihkel Talmar, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Supernoova SN 2014J tüübi määramine heleduskõvera abil".
   *   Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt".

 Teaduskeskus AHHAA eripreemiad

   *   Aksel Allas,  Hugo Treffneri Gümnaasium,  "Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel".
   *   Miina Solveig Muru, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Klaasi pinnakvaliteedi määramine interferomeetrilisel meetodil".
   *   Jasper Ristkok, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Lehtvedruamb".

 Tervise Arengu Instituudi eripreemiad

   *   Maria-Helena Rahumets, Tallinna 32. Keskkool, "Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel".
   *   James Paul Arney, Miina Härma Gümnaasiumi, "Miina Härma Gümnaasiumi 4., 6., ja 10. klasside õpilaste aususe uuring".

 Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad

   *   Aksel Allas,  Hugo Treffneri Gümnaasium, "Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel".
   *   Taimo Priinits, Andres Anissimov, Viljandi Gümnaasium, "Eesti kahepaiksete vanuse määramine skeletokronoloogilisel meetodil".
   *   Kerstin Vestel, Pärnu Sütevaka Gümnaasium, "Unehäired gümnaasiumiealistel noortel".

 Eesti Maaülikooli eripreemiad

   *   Raul Palk, Rakvere Gümnaasium, "Tuuleeneriga ja päikeseenergia tasuvusest eramajapidamises elektrienergia tootmiseks".
   *   Eve Raja, Raul Palgi juhendaja, Rakvere gümnaasiumi geograafiaõpetaja.

 Tallinna Ülikooli eripreemiad

   *   Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi eripreemia: Henri Olavi Suomalainen, Rakvere Gümnaasium, Teatri ja kooli vaheline koostöö.
   *   Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi eripreemia: Joan-Martin Astudnev, Tallinna Õismäe Gümnaasium, "Laulev revolutsioon ja I Noortefoorum".
   *   Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eripreemia: Kadi Rahu, Tallinna Prantsuse Lütseum, "Maanteekõrtside ajalugu Kuusalu kihelkonnas".
   *   Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi eripreemia: Karmen Mardik, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Küberkiusamine 9. klassides kolme Pärnu linna kooli näitel".
   *   Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi eripreemia: Saale Kaubi, Tallinna Prantsuse Lütseum, "Vahetusaasta mõju edasisele töö- ja elukäigule".
   *   Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi eripreemia: Ketriin Murrik, Liisa Puu, Viljandi Gümnaasium, "Viljandi järve ümbruse mullad ja allikate mõju nende kujunemisele".

 Tallinna Tehnikaülikooli eripreemia

   *   Kristjan Kongas, Tallinna Reaalkool, "Valgete kääbuste kokkupõrke simuleerimine kuubistiku meetodil - stabiilsusanalüüs difusioonikonstantide ja resolutsioonide varieerimise abil".

 Tartu Ülikooli eripreemiad

   *   Maria-Helena Rahumets, Tallinna 32. Keskkool, "Alkoholi tarvitamine kuritegevuse riskitegurina tähtpäevadel".
   *   Karmen Mardik, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Küberkiusamine 9. klassides kolme Pärnu linna kooli näitel".
   *   Anna-Liis Post, Kadrina Keskkool, "Kadrina kohtade hüüdnimed".
   *   Pille-Riin Langeproon, Tallinna Prantsuse Lütseum, "Kõnnu valla Langebraunide seos Tallinna portselanitöösturiga".
   *   Kerstin Vestel, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, "Unehäired gümnaasiumiealistel noortel".
   *   Hanna Keidong, Saaremaa Ühisgümnaasium, "Hambaprobleemide profülaktika Saaremaa Ühisgümnaasiumi 5.- 9. klasside õpilaste seas".
   *   Eva-Maria Tõnson, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt".
   *   Aksel Allas, Hugo Treffneri Gümnaasium, "Peegeldusspektroskoopia rakendamine põlevkivi kütteväärtuse määramisel".

 Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Olev Mihkelmaa; Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod

Lisaks ootavad õpilasi eripreemiad enam kui 20 organisatsiooni esindajatelt. Teiste seas valivad parimad teadustööd Eesti Teaduste Akadeemia, suurimad ülikoolid, ministeeriumid, teaduskeskused jne. Esmakordselt selgub ka publiku lemmik.

Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Juba 15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli 99 õpilast.

Lõppvooru jõudnud tööde puhul arvestati teema aktuaalsust, teaduslikku lähenemist – metoodika valikut, taustkirjandusega tutvumist, järelduste tegemise oskust jne. Võidule pretendeerivad need tööd, mille autorid on lisaks sisulisele kvaliteedile panustamisele oma teemast tõeliselt huvitatud ja tunnevad oma teemat piisavalt hästi, et žürii küsimustele vastamisel mitte hätta jääda.

Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab Tallinnas Kultuurikatlas 29. aprillil kl 14.15. Preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Eesti Teadusagentuuri korraldatava õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel. http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss/2016-a-teise-vooru-paasenud-tood/.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Krista Aru: „Teaduse tegemiseks on vaja rõõmu ja julgust!“
• Õpilased on loovad ka digimaailmas

Õpilaste teadustööde konkursi hindamiskomisjoni esimees Krista Aru  ütles noori uurijaid tervitades, et nemad on meie teaduse tulevik ning soovis neile rõõmsat meelt, püsivust ja julgust, sest teadustööks on vaja väga suurt rõõmu ja palju julgust.

28.-29. aprillini Tallinnas Kultuurikatlas toimuval Õpilaste teadusfestivalil tutvustatakse ja tunnustatakse kooliõpilaste uurimistöid. Õpilasteaduse aasta tähtsündmusele on tulemas enam kui 1500 külastajat. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud kõik huvilised.

Kultuurikatlas toimuval üritusel tutvustavad oma uurimistöid õpilaste teadustööde riikliku konkursi 99 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil riiklike preemiate ja eriauhindade saajad. Kirev festivaliprogramm pakub vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad algkooliõpilased. Külastajatelgi on võimalus sõna sekka öelda ja valida publikupreemia saajaks põnevaim riikliku konkursi töö ning kõige enam meeldinud algkooli projekt. Festivalipäevade juht on Marek Sadam.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestival avab kõigile võimaluse tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Uurimistööd peegeldavad küll õpilaste endi huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“ rääkis Terje Tuisk.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi võitjate autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Lisainfo: http://www.etag.ee/krista-aru-teaduse-tegemiseks-on-vaja-roomu-ja-julgust/.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Foto: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• Tehnoloogiapäev rõõmustas külastajate rohkuse ja tegevuste küllusega

Näiteks Surju Põhikooli 7. klassi õpilane Arti Oad tutvustas arvutimängu „EST Game“ (autorid Arti Oad, Reimo Tilk, Enriko Pajula, Henri Oad ja Germo Mäenurm). „Selles mängus käib mängija ringi erinevates Eesti maakondades. Kõikides maakondades on takistused, mis ta peab läbima. Lõpuks saab kokku Eesti kaardi. See aitab tundma õppida Eesti maakondi, geograafiat, ajalugu. Tore, et finaali jõudsime. Valisime loovtöö kategooriaks arvutimängu, sest olime eelnevalt tuttavad programmiga Kodu Game Lab. Tööd alustasime novembri alguses. Kuna töö on üsna mahukas, siis jäime natuke ajahätta. Õigeks ajaks jõudsime valmis kuus maakonda. Tööd plaanime jooksvalt jätkata.“

„EST Game“ sai HITSA õpilastele suunatud loovtööde konkursil arvutimängude kategoorias III kooliastme tööde seas III koha.

Viluste Põhikooli 7. klassi õpilane Uku Sõrmus tutvustas arvutimängu „Edasi Eesti“, mille ainuautor Uku on. „Tegu on 2D-platvormil valminud mänguga „Edasi Eesti“. Mängijaks on Eesti lipp, kes liigub kogu aeg edasi, peab hüppama platvormilt platvormile. Kui alla kukud, lähed mängu algusesse tagasi,“ rääkis Uku Sõrmus. „Põhimõtteliselt on kaks maailma. Üks, mis on valmis ehitatud ja lõpuga. Kui oled selle läbinud, pääsed maailma, mida suvaliselt genereeritakse juurde ja mis on lõputu. Seal on eesmärgiks saada võimalikult suur skoor. Tegin mängu täitsa üksi. Põhiline töö oli programmeerimine. Alustasin juulis, ja aega läks veebruari lõpuni. Kui juba alustatud, siis ei tohikski pooleli jätta. Mulle meeldib probleemide lahendamine. Programmeerimine võiks mingil määral olla minu tulevik, mind huvitab ettevõtlus ja investeerimine, unistus on luua IT-ettevõte.“

„Edasi Eesti“ saavutas  loovtööde konkursil "Maailmariik Eesti" arvutimängude kategoorias III kooliastme tööde seas esikoha.

Mirko Martjak Türi Põhikooli 6. klassist tutvustas mobiiliäppi „Türi aabits“ (autorid Mirko Martjak, Andreas Nurmsalu, Sten Saviir). Loovtöö eesmärgiks oli õppida programmeerimist äppide loomise keskkonnashttp://ai2.appinventor.mit.edu/ ja luua üks huvitav ja kasulik äpp, mis annab infot Türi linna ja valla ajaloo, vaatamisväärsuste ja inimeste kohta. Materjaliga alustati möödunud aasta septembris, lõpetati tänavu veebruaris.

Mirko Martjak selgitas, kuidas valiti äpi jaoks välja kohad ja inimesed, keda tutvustada. „Alustasime tähestikuga, ja siis hakkasime mõtlema märksõnu. Kõige keerulisem kogu töö juures oli skriptimine.“ (Skript on masinale antavate käskude jada. Skript on loodud kasutajatele süsteemi või rakenduse kasutamise lihtsustamiseks – toim.)

„Türi aabits“ saavutas õpilastööde võistluse mobiilse äpi  kategoorias II kooliastme tööde seas II koha.

„Huvitav Eesti“ on kakskeelne (eesti ja inglise) mobiiliäpp, mis tutvustab Eestit. „Seadet raputades tulevad ette järjest huvitavad faktid Eesti kohta,“ selgitas töö autor, Martna Põhikooli 8. klassi õpilane Kaari Kargu. „Tänase päevaga võin ma öelda, et minu äpp on valmis. Sain teada ja õppisin palju uut. Õppisin kasutama App Inventorit, millega ma polnud varem tegelenud. Weebly keskkond oli mulle võõras, nüüd olen selles keskkonnas juba päris hästi kodus. Sain veel Eesti kohta palju uusi teadmisi. Inglise keeleski sain targemaks. Õppisin oma probleemidele lahendusi leidma ja koostööd tegema.

Rakendust alustasin eelmise aasta lõpust ja selle aasta märtsis sain valmis. 100 fakti valisin välja nii, et lihtsalt hakkasin internetist otsima ja koondasin faktid ühte dokumenti. Lõpupoole läks raskes, et ikka 100 fakti kokku saada, paljud asjad hakkasid korduma. Kõige keerulisem oli välja mõelda, kuidas fakte kasutajale ette anda, kuidas need hakkavad ekraanile ilmuma.“

„Huvitav Eesti“ sai mobiilse äpi võistluskategoorias keskmises kooliastmes I koha.

Tänukirja ja meenega tunnustati 23. aprillili Tallinnas toimunud HITSA tehnoloogiapäeval ka kõiki finaali jõudnud tööde juhendajaid.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Selgusid HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ võidutööd
• Tehnoloogiapäev rõõmustas külastajate rohkuse ja tegevuste küllusega
   

„Üleriigiliste kutsemeistrivõistluste üks eesmärk on anda õppuritele võimalus oma teadmiste ja oskuste tõestamiseks. Kuid kindlasti annab võistlus ka kutsevalikut tegevale noorele suurepärase ülevaate kutseala väljakutsetest ja spetsiifikast,“ ütles Tallinna Kopli Ametikooli kinnisvarahoolduse eriala õppesuunajuht Ljudmilla Nesterova.

Keskkonnatehnika lukkseppade kutsemeistrivõistlus koosneb kolmest moodulist ja ülesannete täitmiseks on võistlejail aega vaid 10 tundi ja 30 minutit.

Esimesena tuleb võistlejatel näidata oma oskusi radiaatorite paigaldamisel ning teises ülesandes keevitatakse vasktorudest ruumiline kujund. Kolmas ülesanne eeldab võistlejatelt veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamise oskusi.

Võistlusest võtab osa kaheksa kutseõppurit Tartu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Kopli Ametikoolist, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

Kõik huvilised on oodatud võistlejaile kaasa elama ning kutsealaga tutvuma! Praktiliste ülesannete sooritamine toimub kolmapäeval, 27. aprillil kl 10-13.30 ja kl 14-17 ning neljapäeval, 28. aprillil kl 9-11 ja kl 11.30-13.30. Parimate keskkonnatehnika lukkseppade autasustamine toimub teisel võistluspäeval kl 15.30.

Keskkonnatehnika lukkseppade kutsemeistrivõistluse ülesande ja täpse ajakavaga saab tutvuda SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/keskkonnatehnika-lukksepp-2016.

Kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Kopli Ametikooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Feofanis OÜ, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused
• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik

Tingimused:

• HITSA sihtfinantseerib haridusasutusi 75% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast. Haridusasutuste omaosalus on 25%.
• Ühele haridusasutusele makstava toetuse ülempiir on koos kõikide maksudega 3750 €, millele lisandub haridusasutuse omaosalus 25%. Soovi korral võib haridusasutus omaosaluse protsenti suurendada.
• Taotlusvoorus ei hüvitata tasulist tarkvara ja litsentse, mis ei tule koos seadmega. 
• Sihtfinantseeringu saaja peab 6 kuu möödumisel alates seadmete kättesaamise kuupäevast (v.a juuni-august) esitama aruande, kuidas on taotluses esitatud tegevused realiseerunud (kus õppeaines ja kuidas seadmeid kasutatakse).
• Toetuse saamise alla ei kuulu laua-, süle- ja tahvelarvutid.

Taotlusi võetakse vastu 15. maini 2016. a (23:59).
Taotlusele tuleb juurde lisada seadmete hinnapakkumine ning juhul kui haridusasutuse õpetajad on läbinud tehnoloogiaharidusega seotud koolitusi ka nende tunnistused ja tõendid.

Hindamiskriteeriumid:

• Hindamisel lähtutakse taotluses kirjeldatud sisust, kuidas on põhjendatud seadmete vajadus, millised klassid on kaasatud, millistes õppeainetes ja kuidas plaanitakse seadmeid kasutada õppetöös.
• Seadmete kogus ja kaasatud õpilaste arv;
• Õpetajate kogemus seadmete kasutamisel ja tehnoloogiahariduse valdkonna koolitustel osalemine;
• Hindamisel vaadatakse eelmiste HITSA seadmete taotlusvoorude tulemusi, kes on varasemalt taotlusvoorudest toetust saanud. Korduvtaotlejate puhul hinnatakse, kas soetatud seadmed on haridusasutuses aktiivselt kasutuses õppetöös ja huvitegevuses ning kas varasemalt esitatud taotluses kirjeldatud tegevused on realiseeritud.

Loe lähemalt ja esita taotlus >>

Enne taotlusvooru tähtaega (15.05) toimuvad järgmised HITSA tehnoloogiahariduse koolitused:

• 27.-28. aprill Kohtla-Järvel „LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekt füüsika-, matemaatika-, tehnoloogiaõppes“
• 4. mai, HITSA Nutiklass (Tallinn) „Sissejuhatus Edisoni haridusroboti programmeerimisse Edware äpiga“
• 6. mai, Innovatsioonikeskus INNOKAS (Haapsalu) „LEGO WeDo 2.0 robootika ja LEGO Education harivad klotsid“
• 7. mai, Innovatsioonikeskus INNOKAS (Haapsalu) „Sissejuhatus LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekti programmeerimisse LEGO Programmer äpiga“ 
• 9. mai ja 25. mai, HITSA Nutiklass (Tallinn) „Targad elektroonilised (Makey Makey, LittleBits, Philips Hue) ja robootilised vidinad (Bee-Bot, Ozobot, Edison)“
• 30. mai, Tartu Ülikooli Narva Kolledž „Targad elektroonilised (Makey Makey, LittleBits, Philips Hue) ja robootilised vidinad (Bee-Bot, Ozobot, Edison)“.

Samal teemal:

• Tehnoloogiapäeval möllavad 3D Hullud
• Lääne-Virumaa robotihuvilised kohtusid Rakke robootikapäeval

Kahepäevasel individuaalsel võistlusel pannakse proovile nii õppurite erialased teadmised kui ka oskused. Kutsevõistlus Aprillivalgus toimub Viljandi Kutseõppekeskuses esimest korda ning ehitusõppeosakonna juhi Rein Kalda sõnul oli kutseõppekeskuse sooviks proovida võistlust korraldada lisaks müürsepatöö erialale ka elektriku erialal.

„Kutsemeistrivõistlustel avaneb õpilastel  hea võimalus oma oskusi võrrelda ning saada žüriilt otsest ja põhjalikku tagasisidet. Võistlus toob välja igaühe tugevused, aga ka nõrgad kohad, mille arendamisele oskab õpilane edaspidi rohkem rõhku panna,“ sõnas Kalda.

Võistlus koosneb kolmest osast – teoreetiliste teadmiste testist ning kahest praktilisest ülesandest. Esimesel päeval tuleb võistlejatel ehitada läbikäidava ruumi elektripaigaldis ning teisel päeval koostada ja paigaldada elektrimootori juhtimiskeem.

Aprillivalgusel osaleb kuus võistlejat Tartu Kutsehariduskeskusest, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Kopli Ametikoolist, Narva Kutseõppekeskusest ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

XXXXXXXXXX

21. aprillil võistlesid Tartus Maamessil noore aedniku tiitli nimel seitse võistkonda neljast Eesti kutseõppekeskusest. Noorte aednike auhinnad viisid koju Räpina Aianduskooli õpilased.

Maamessil toimunud aednike kutsemeistrivõistlusel tunnustati esikohaga Marian Põldmetsa ja Jaan Tanvelit Räpina Aianduskoolist. Teise koha väärilise tulemuse tegid Serena Bersin ja Anna-Liisa Urm Luua Metsanduskoolist. Kolmandale kohale tulid Reta Poolak ja Birgit Kahur samuti Räpina Aianduskoolist.

Noore aedniku tiitli pälvinud Marian Põldmetsa sõnul on emotsioonid pärast võitu ülevad. „Rõõmustan, et mitme aasta töö ja pingutus on vilja kandnud. Selle tundega on hea ka kooli lõpetada,“ ütles Põldmets ning avaldas tänu hea meeskonntöö eest ka oma paarilisele, Jaan Tanvelile.

„Võistlus oli tegelikult üsna pingeline. Päeva esimeses pooles oli ilm heitlik, sadas lörtsi ja puhus tugev tuul, mis tegi pookimisülesande üpris raskeks. Kuid päeva teises pooles muutus nii ilm kui ka meeleolu helgemaks,“ märkis Põldmets. Tulevikus soovib Põldmets jätkata õpinguid Eesti Maaülikoolis: „Tunnen, et erialane motivatsioon on hetkel laes. Soovin end võimalikult palju täiendada ja arendada“.

Viieosalisel kutsevõistlusel tuli osalejatel oma oskusi tõestada taimede tundmises, pookimises ja istutamises, ehitada tuli lilletorne ja kastmissüsteeme ning teha selleks vajalikke arvutusi. Viimasena pandi proovile õpilaste tehnika tundmine – trimmeri poolile tuli peale kerida jõhv.

Võistluse peakohtunik ja AS Sagro tootmisjuht Madis Kahu tõdes, et võistlejate tase oli tulenevalt eri koolitusastmetest erinev, kuid kõik osalejad tegid väga hea soorituse.
 
Võistlusel panid oma oskusi proovile kokku seitse võistkonda Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Hiiumaa Ametikoolist ning konkursiväliselt ka kaks võistkonda Saksamaalt ja Lätist.

XXXXXXXXXX

20.-21. aprillil toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsemeistrivõistlus, kus noored rätsepa eriala õppurid näitasid oma rätsepatöö ja rõivaõmblemise oskusi. Parima rätsepa tiitli pälvis Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilane.

Rätsepate kutsemeistrivõistluse parima soorituse tegid Tallinna Tööstushariduskeskuse õppurid – parima rätsepa tiitli pälvis Mari-Liis Tamm ning teise koha Mari-Helen Saarna. Kolmandale kohale tuli Merje-Liis Vaher Tartu Kutsehariduskeskusest.

Parimaks rätsepaks tituleeritud rätsepa eriala teise kursuse õpilase Tamme sõnul oli võistluse kõige suuremaks väljakutseks ülesande täitmine etteantud ajaga. Võistlusülesandeks oli valmistada 10 tunni ja 30 minuti jooksul naiste voodriga jakk moedisainer Piret Pupparti moejoonise järgi.

„Jaki lõige meeldis mulle väga, kuid õmblemine disaineri juuresolekuta oli pisut keeruline, sest me ei saanud täpsustada ega küsida, millist tulemust just tema sooviks näha. Valminud jakk on kindlasti minu visioon tema joonisest,“ kommenteeris Tamm ja lisas, et on võistluskogemusega väga rahul.
 
Kaubamärgi Uschanka looja, Eesti kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja ning kutsemeistrivõistluse moejoonise autori Piret Pupparti sõnul oli võistlejate tase esmapilgul väga hea. „Minu jaoks osutus kõige olulisemaks, et jaki paanid hoiaksid alaservas sümmeetriliselt. Ülejäänud jakk oli vormilt üsna minimalistlik ning seetõttu pöörasin tähelepanu sellele, et paanid hoiaksid võrdselt ja langeksid kohe ühte rütmi,“ lisas Puppart.

XXXXXXXXXX

20.-21. aprillil toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses kutsemeistrivõistlus, kus pandi proovile mehhatroonika eriala õppurite oskused. Noore meistri tiitli pälvisid Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilased.
Mehhatroonikute paarisvõistluse esikoha pälvisid Arnold Kuusklaid ja Madis Lehtsaar Tallinna Tööstushariduskeskusest. Teisele kohale tulid Vladimir Plešankov ja Aleksandr Saso Tallinna Mehaanikakoolist ning kolmandale kohale Andre Arvin Kirsi ja Taavi Leinasaar Tallinna Polütehnikumist.

Parimad noored mehhatroonikud, Kuusklaid ja Lehtsaar, õpivad mehhatroonika eriala esimesel kursusel ning valmistusid võistluseks enda sõnul ligi neli kuud. „Me harjutasime väga palju, hommikust õhtuni ning kõige kauem kella neljani hommikul. On hea teada, et meie maksimum oli parimat tulemust väärt. See on taevalik tunne!“ kommenteeris võistluseks valmistumist Kuusklaid ning lisas, et võitu poleks tulnud ilma juhendaja Urmo Lepiksoo pühendumiseta.

Tulevikus soovivad noormehed õpitud erialal tööle asuda. „Loodan, et õnnestub leida töökoht, kus on võimalik paralleelselt edasi õppida, oma teadmisi ja oskusi täiendada,“ lisas Lehtsaar.
 
Mehhatroonika eriala õppurid ehitasid võistlusel tootmisliini vastavalt juhendile, kasutades liini kokkupanemisel tööstuses pruugitavaid seadmeid ja komponente. Võistlusel osales viis võistkonda Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Kutsevõistluse žürii esimehe, Tallinna Tehnikaülikooli inseneri ja mehhatroonika rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste eksperdi Margus Müüri sõnul oli võistlejate tase võrreldes eelmise aastaga osaliselt parem. „Võis täheldada, et ülesanded ei olnud võistlejate jaoks nii lihtsad kui alguses arvati ning osa võistlejail jäi treeningust puudu,“ kommenteeris Müür.

Allikas: SA Innove.

Samal teemal:

• Noorel Meistril käis 11 000 kutsehariduse huvilist
• Graafilise disaineri tööpõld on lai
• Eestlane on Euroopa parim veebidisainer