Tervise Arengu Instituudi spetsialist Lembi Posti sõnul iseloomustab sel aastal projekte mitmekülgsus ning paljudes projektides olid samaaegselt hõlmatud erinevad tervisevaldkonnad. „Silma hakkasid projektid, mis lähenesid tervise teemale uuest küljest. Näiteks on uue teemana sisse toodud nägemise kontroll,“ ütles Posti. „Noored tunnetavad enda ja kogukonna vajadusi ja projektidesse oli kaasatud nii nooremaid koolikaaslasi kui ka tervet kogukonda.“ 

Parimaid projekte oli väga raske välja valida, kuna häid projekte oli palju. Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. „Lisaks projekti sisule peame oluliseks, et ka taotlus oleks põhjalikult ja selgelt täidetud. Kiitust väärivad need, kes olid projekti kirjutamisel juba uurinud, millise tervist puudutava tegevuse järgi oleks sihtrühmas vajadus,“ märkis Posti. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning tähtaegadest kinni pidamine ja projekti reaalne teostatavus.

Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks oma ideede elluviimiseks kuni 640 eurot. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind.

Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

I koht – “Kiiver on khuul!”, Paide Avatud Noortekeskus, projektijuht Rene Perzinski
II koht – “Seikle värskes õhus”, Tahkuranna Avatud Noortekeskuse Võiste Noortetuba, projektijuht Enel Lauter
III koht – "Tervise tasakaal", Kuressaare Noorte Huvikeskus, projektijuht Kirke Ly Hell Loomet

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):

I koht – Kunda Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Rudolf  Botško, Dmitri Fjodorov
II koht – „Tervis ja kohvik käsikäes“, Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Annette Tuiman ja Birgit Suurorg
III koht – „Mina ise oma tervise sepp“, Urvaste Kool, 9. klass, projektijuht Jekaterina Požarova

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel.

Konkurssi „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Samal teemal:

• Tervishoiumuuseum avas National Geographicu fotonäituse „Tuleviku toit“
• Teadlaste Öö Festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus tegevust kogu nädalaks

Sel õppeaastal toimub „Kuubik“ kahes vanuserühmas: 3.–6. klassi ja 7.–9. klassi õpilased. Hoolimata määratletud rühmadest, saavad võistlusest osa võtta nimetatud klassidest nii vanemad kui ka nooremad õpilased. 

Võistlus toimub neljas voorus. Igas voorus antakse õpilasele lahendada 8 ülesannet. Paremusjärjestus tuuakse eraldi välja iga vooru arvestuses ja kokkuvõttes. Võistluse formaat lubab liituda võistlusega mistahes voorust või osaleda vaid mõnes voorus. 

Võistlusel osalemiseks tuleb iga vooru jaoks täita pisike vorm ja sisestada ülesannete vastused.
NB! Ülesanded ja vorm pannakse sellele lehele iga vooru alguskuupäevaks.

"Kuubikust" osavõtt on tasuta! 

Lisainfo: http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/kuubik 

Allikas: TÜ Teaduskooli koduleht, Pildil võistluse logo
 

Konkurss "Minu klaas" sai alguse 2006. aastal Järvakandi Klaasimuuseumis eesmärgiga elavdada noorte klaasikunsti ja anda metoodilist materjali kunstiõpetajatele.

​Tänavune 230 eksponaadiga näitus oli suvel väljas Järvakandi​ Klaasiringi galeriis ja on nüüd tervikuna jõudnud Kullo Lastegaleriisse.

​Näitusel avaneb noorte ja laste klaasiloomingu õhuline ja eripalgeline maailm: klaasist skulptuurid, installatsioonid, vitraažid, graveeringud, klaasimaalid, ehted ja ​tarbeesemed. Lisaks klaasiteemalised joonistused-maalid,  jutud ja luuletused.

​​Konkursi töid hindas septembris Järvakandis Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Maie-Ann Rauni poolt kokku kutsutud  14-liikmeline professionaalidest žürii.

Töid hinnati kolmes vanuserühmas – algklassid, põhikool, gümnaasium.

​Tallinna publiku lemmiku leidmiseks on Kullo Lastegalerii näituse k​ülastajal  võimalus valida oma lemmiktöö.

"Minu klaas 2015"  pidulikul lõpetamisel 14. novembril kell 13.00 kuulutatakse välja Tallinna publiku lemmik ning antakse üle auhinnad neile, kes septembris Järvakanti ei jõudnud.

Näitusel osaleb 20 kooli või huvikooli üle Eestimaa:

Hagudi põhikool, Jacob Westholmi gümnaasium, Järvakandi gümnaasium, Järvakandi klaasistuudio, Klaasipealinna klaasiring, Kuressaare kunstikool, Käina kaunite kunstide kool, Laulasmaa kool, Misso kool, Mustamäe laste loomingu maja, Märjamaa muusika- ja kunstikool, Nabala kunstistuudio, Nõmme klaasi- ja keraamikastuudio (Tallinn), Nõmme noortemaja klaasiring (Tallinn), Siimusti avatud noortekeskuse loodusering, Sofi Aršase kunstistuudio (Tallinn), Suuremõisa lasteaed-põhikool (Hiiumaa), Tallinna kunstikool, Valgu põhikool, Vastseliina gümnaasium.

Konkurss-näituse korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Kunstiakadeemia ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli klaasikunsti osakonnad, Järvakandi vallavalitsus, MTÜ Järvakandi.

Allikas: Kullo Lastegalerii pressiteade.

Kõige rohkem on praeguseks võistlejaid registreerunud LEGO Sumo võistlusele, kus astub võistlustulle 143 robotit. Järgnevad Mini Sumo 109, robotikross Folkrace 80 ja Joonejärgmine 79 osalejaga.

Robotex 2015 projektijuhi ja TTÜ mehaanikateaduskonna doktorandi Marti Araku sõnul on Põhja-Euroopa suurimal robotivõistlusel sel aastal erakordselt rahvusvaheline haare. „Ligi veerand võistlejatest tuleb tänase seisuga üheksast välisriigist,“ lausus Arak. „Lisaks meie lähinaabritele Lätile, Leedule, Soomele ja Venemaale on esindatud Taani, Poola, Valgevene, Kreeka ja India robotiehitajad. Otsustasime pikendada registreerumistähtaega 15. novembrini, sest Euroopa suurima robotivõistluse rekordi löömine on käeulatuses.“

Järjekorras 15. Robotex toimub sel aastal 4.-6. detsembril TTÜ spordihoones ning kavas on ühtekokku 17 võistlusala. Tänavusel Robotexil on esimest korda kavas freestyle, linna läbimine, mikro sumo, joonejärgimine takistusega ja veeralli, neist kolm viimast üldse esmakordselt Eestis. Võistlejaks saab registreerida Robotexile veebilehel kuni 15. novembrini ning see on robotiehitajatele tasuta. 

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Robotex 2015 kuldsponsorid on ICD Industries ja Technobalt Group.

Robotex 2015 suursponsorid on Stoneridge, iRobot, Ensto, Tehnikarent, Oomipood, Festo, Interflux Eesti, Microsoft, Finest Steel, Ldiamon, Klotsipood ja Duroc Machine Tool.

Robotex 2015 partnerid on Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, EAS-Euroopa Sotsiaalfond, TTÜ mehaanikateaduskond, TTÜ üliõpilasesindus, TTÜ infotehnoloogia teaduskond, TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond, TTÜ matemaatika-loodusteaduskond, MTÜ Robootika, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, TTÜ Robotiklubi, TTÜ mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, Baltic Robot Sumo, Eesti Masinatöötuse Liit, Tallinna Ettevõtlusamet ja M.A. Group.

Robotex 2015 sponsorid on Tehnopol, Proekspert, Eesti Elecster, Toftan, Harju Elekter, 3K Group, Artec Design, Zone.ee, Metec, Baltflex, ELFA Distrelec, Metaprint, Hoiame Kokku Grupp, PKC Group, Televisioonimeedia, Megazone, Baltic Steel Center, ITT Group, Helmes, Techgroup, Robomiku, STV, Kuulsaal, Flir, Abplanalp Estee, Perel Eesti, YE International, Arrow Electronics Eesti, ETS Nord, Shaperize, Airborne Mechatronics, Horisont ja Norma.

Robotex 2015 toetajad on Balsnack, Merinvest, Elme Messer Gaas, OSHINO Electronics Estonia, Rantelon, Energiasääst.ee, Koopia Niini & Rauam, Auto Metall EST, Zelluloosi Spordiklubi, eKool, Energia Avastuskeskus, Parimpidu.ee, Red Bull, I&T Metall, E-Service, Tere, Zoo Seikluspark, Vendomar, PrintStart, Skypark, Academic Hostel, Atemix Tööstus-automaatika, Eesti Mööblitootjate Liit, Eliko, Rekato, Siidiussi, Iconprint ja Nortal.

Eelmise aasta Robotexil osales 882 robotiehitajat 367 robotiga, kes võtsid mõõtu 12 alal. Enim robotiehitajaid oli Eestist, kuid võistlejad oli ka Lätist, Leedust, Tšehhist, Poolast, Soomest, Venemaalt, Iraanist ja Peruust. Pealtvaatajate arv küündis kahel võistluspäeval kokku 11 000-ni.

Allikas: TTÜ pressiteade. Fotod: Robotex 2014, korraldajate fotod.

Rohkem pilte Robotexi FBs!

Samal teemal:

• Robootika - mitte ainult friikidele!
• Robotex - tehnoloogiafestival suurtele ja väikestele

Uute aladena on sel aastal kavas meisterdamiskonkurss teemal „Ökobot“ ning luuletuskonkurss teemadel „Roboti jõulud“ ja „Tehisintellekt“. Lisaks peetakse robotiteemaline joonistuskonkurss, digitaaljoonistuste konkurss, fotokonkurss ning videokonkurss. Osalejad alatest lasteaialastest kuni üliõpilasteni jagatakse vastavalt vanusele gruppidesse, autasustatakse iga vanuserühma kolme parimat.

Robotex 2015 projektijuhi ja TTÜ mehaanikateaduskonna doktorandi Marti Araku sõnul on loovate konkursside populaarsus aasta-aastalt kasvanud. „Kui 2013. aastal võttis loovatest konkurssidest osa üle 1100 lapse ja noore, siis eelmisel aastal oli neid rohkem kui 1700 ning sel aastal ootame juba 2500 osalejat,“ rääkis Arak. „Võitjate vahel läheb jagamisele auhindu 3000 euro väärtuses, lisaks eksponeeritakse parimad tööd ka Robotexi võistlusel kohapeal.“

Loovate konkursside reegleid saab vaadata Robotexi veebilehelt, veebilehel http://robotex.ee/2014/Loovad-konkursid saab tutvuda eelmiste aastate võidutöödega. Järjekorras 15. Robotex toimub sel aastal 4.-6. detsembrini TTÜ Spordihoones, üritus on kõigile robotiehitajatele ja pealtvaatajatele tasuta.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Eelmise aasta Robotexil osales 882 robotiehitajat 367 robotiga, kes võtsid mõõtu 12 alal. Enim robotiehitajaid oli Eestist, kuid võistlejad oli ka Lätist, Leedust, Tšehhist, Poolast, Soomest, Venemaalt, Peruust. Pealtvaatajate arv küündis kahel võistluspäeval kokku 11 000-ni.

2014. aasta Robotexi joonistuskonkursi võitjad
1. Parim lasteaialaste vanuserühma töö: Endel Pällin Kopli Lasteaiast.
2. Parim 1.-6. klassi töö: Melania Breganova Tallinna Vanalinna kunstikeskusest.
3. Parim töö 7. klass ja vanemad: Dmitri Tšistjakov Tallinna Humanitaargümnaasiumist.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Robootika – mitte ainult friikidele!
• Algavaks õppeaastaks valmivad uued ProgeTiigri koolitus- ja õppematerjalid

Võistlusest on võimalik osa võtta kuues linnas:

• Tartus (TÜ Chemicum, Ravila 14a, aud. 1020, algus kl 11),
• Tallinnas (Tallinna Tehnikaülikooli korpus VI (Ehitajate tee 5), aud. U06A-229, kl 11),
• Narvas (Narva Pähklimäe Gümnaasium, Pähklimäe 3, kl 10),
• Kohtla-Järvel (Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Altserva 6, kl 10)
• Kuressaares (Ülikoolide Keskus Saaremaal, Pargi 5, kell 10),
• Pärnus (TÜ Pärnu Kolledž, Ringi 35, kl 10).

Võistlus toimub kahes vanuserühmas: nooremas rühmas võistlevad  9. ja 10. klassi õpilased,  vanemas rühmas 11. ja 12. klassi õpilased. Nelja tunni jooksul tuleb lahendada kuus ülesannet, mis oma raskusastmelt vastavad keemiaolümpiaadi piirkonna- ja lõppvooru ülesannetele. Lahtise võistluse tulemusi arvestatakse keemiaolümpiaadi lõppvooru kutsumisel.

Võistluseks peab registreeruma hiljemalt 3. novembriks e‑posti aadressil olympiaad@ut.ee (subjekt: keemia lahtine) või telefonil 7 375 580.

Registreerumisel palume teatada:

• võistleja nimi ja kool (või osavõtjate arv ja kool)
• vanuserühm (noorem või vanem)
• keel, milles soovitakse ülesannete tekste (eesti või vene)
• linn, kus soovitakse võistelda.

NB! Vältimaks topeltregistreerumist, palume osalejad registreerida nimeliselt, mitte arvuliselt!

Varasemate võistluste ülesannete ja lahendustega on võimalik tutvuda Teaduskooli koduleheküljel http://www.teaduskool.ut.ee/et/ainevoistlused/keemia-lahtine.

Allikas: TÜ Teaduskool

Samal teemal:

Matemaatika lahtisel võistlusel osales rekordarv Eesti koolinoori

Eriti saab esile tõsta nelja tegijat, kes on Eestis õpilaste robootikahuvi kõige rohkem edasi viinud, kirjutab Õpetajate Leht.

• ProgeTiigri programmis, mida veab hariduse infotehnoloogia sihtasutus (HITSA), viidi 2014. aastal läbi 14 koolitust, kus osales 308 õpetajat, neist robootikakoolitusel 88. Tänavu on esimese poolaastaga robootikakoolitused lõpetanud juba 208 õpetajat. Taotlusvooru esitati 2014. aastal 180 taotlust, millest 136 puhul toetas HITSA 60% kaasosalusega mikrokontrollerite arendusplaatide, robootikakomplektide ning nende riistvaraliste lisade soetamist. ProgeTiiger annab õpetajatele ka tasuta robootikakoolitusi, töötab välja robootika õppematerjale, toetab koole robootikakomplektide, mikrokontrollerite arendusplaatide, elektroonika-mehaanika KIT-ide ja 3D-printer KIT-ide soetamisel). Taotlusi sai esitada 30. septembrini aadressil http://www.hitsa.ee/uritused/avatud-on-progetiigri-programmi-taotlusvoor-haridusasutustele.

• Robotex. Noorte huvi robotite ehitamise vastu on kahtlemata tiivustanud robotiehitajate võistlus Robotex, kuhu tänavu oodatakse 1200 robotiehitajat ning ligikaudu 15 000 pealtvaatajat. Läbi viiakse 17 robotivõistlust, üleval on tehnoloogianäitus, õpilased saavad osaleda eri vanusegruppide töötubades. Robotex viiakse läbi TTÜ koordineerimisel koostöös TÜ ja hariduse infotehnoloogia sihtasutusega.

• MTÜ Robootika on aastatel 2010–2014 läbi viinud 146 robotiteatrit ja 36 koolitust, kus on osalenud 830 õpetajat. 2013–2015 osales robootikavõistlustel Junior FIRST LEGO League ja FIRST LEGO League 71 haridusasutust ja huvikooli. MTÜ Robootika statistika järgi on koolirobootika projektiga moel või teisel hõivatud 40% Eesti koolidest.

• SA Vaata Maailma populariseerib IKT-oskusi, sh robootikat noorte seas nutilaborite kaudu. Vaata Maailma andmetel tegutses Eestis 2014/2015. õppeaastal 67 nutilaborit, robootika nutilaborites osales 1145 last, millest alus- ja algharidusele mõeldud LEGO WeDo nutilaboris 563.

Loe edasi Õpetajate Lehest.

Allikas: Õpetajate Leht.

Foto: Robotex.ee

Samal teemal:

• Koolivaheajal kutsub HITSA tahvli ja nuhvliga konkursitöid tegema
• Robotex – tehnoloogiafestival suurtele ja väikestele

Veebiseminaril tutvustame õpilaskonkursile „Maailmariik Eesti“ esitatavate digiloovtööde hindamismudelit. Hindamismudel on ühtlasi abiks konkursitöö koostamisel. Lähemalt tutvustame hindamiskriteeriume ning millele konkursitöö loomisel tähelepanu pöörata.

Registreerimine: http://bit.ly/veebiseminar30

Täpsem info, kuidas seminarile saab ja mis on salasõna, saadetakse registreeruja meilile automaatselt pärast vormi kinnitamist. Palun kontrollige sisestatud meiliaadressi korrektsust!

Samal teemal:

Koolivaheajal kutsub HITSA tahvli ja nuhvliga konkursitöid tegema

Iga maakonna 100 toredamat kunstiteost esitletakse Tallinnas juubeli näitusel.  

"Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile" on konkurss-näitus, kus läbi laste ja noorte kunsti tutvustada Eestimaa vaatamisväärsusi ja inimesi.

Lisainfo: https://ev100.ee/et/minu-kodukoha-100-kunstiteost-eestile 

Jüri Mäemat 
Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator 
MTÜ Kunstihariduse Ühing 

II koha võitis Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajate meeskond koosseisus Tiiu Maide, Anne Kaare, Ele Jaanimägi ja Diana Veskimägi tööga „Abimaterjal läbivate teemade käsitlemisel põhikooli õppekavas“. Tegemist on läbivaid teemasid toetavate testikogumikega, mis on koondatud kokku ühte kohta. Materjali tugevuseks pidas žürii õpetajate omavahelist koostööd ja autorite paljusust.

Fotol: Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetajad Tiiu Maide ja Anne Kaare ning HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla.

III koht läks samuti Pärnu Vanalinna Põhikooli: Mare Hallopi õppematerjal „Interaktiivne töövihik V klassile“. Eesti keele töövihik on mõeldud 5. klassile, seal on palju autori enda koostatud ülesandeid rõhuga õigekeelsusele, aga ka teistelt õpetajatelt kogutud ülesandeid. Žürii tõi esile ülesannete paljusust, materjali terviklikkust ja toetavat rolli iseseisval õppimisel.

Fotol: Pärnu Vanalinna Põhikooli õpetaja Mare Hallop, HITSA auhinna andis üle Ene Koitla.

Konkursil „Täna samm, homme teine“ osalesid kõik ajavahemikul  1. mai 2014 kuni 15. aprill 2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mis esitati autori või ainemoderaatori poolt konkursile 30. aprilliks 2015. a. Hindamiskomisjoni kuulusid Anneli Rumm Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor, Riin Saadjärv Puhja Gümnaasiumist, Helja Kirber  Tuglase Seltsist ja Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Võitjaid tunnustati eile Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsil „10 aastat tagasi ja edasi“, mille korraldasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool.

Virstu Kooli direktor ja 9. klassi eesti keele õpetaja Airi Aavik sõnas Koolielu küsimusele peale, kuidas direktori ja õppematerjalide tegija rollid kokku sobivad, et koolijuhina soovibki ta õpetajaid innustada. „Ma olen palju õppematerjale teinud, tahan näidata, et see pole midagi ülikeerulist, vaja on pealehakkamist ja tahtmist teha,“ sõnas Airi Aavik. Vaata võidutööd siit.

Fotol: Virtsu Kooli direktor ja 9. klassi eesti keele õpetaja Airi Aavik rõõmustab võidu üle.

Pärnu Vanalinna Kooli mõlema võidutöö autorid tõid esile, et nende kool on digipöörde keerises ja see annab juba praktilisi tulemusi. Töö „Abimaterjal läbivate teemade käsitlemisel põhikooli õppekavas“ juures olid tegevad kooli kõik õpetajad, Tiiu Maide, Anne Kaare, Ele Jaanimägi ja Diana Veskimägi olid n-ö juhtgrupp, koordinaatorid ja viimase lihvi andjad. Ka Mare Hallop rõhutas digipöörde mõju igapäevasele õppetööle. Elektrooniline töövihik sai alguse sellest, et õpetaja hakkas otsima materjale, mis sobiksid just tema klassile. Kui harjutusi sai piisavalt palju, kogus ta need kokku Padlet tahvile, ja sealt edasi sündis juba digitaalne õppematerjal „Interaktiivne töövihik V klassile“.

Konkursi „Täna samm, homme teine“ eesmärk on innustada õpetajaid looma elektroonseid õppematerjale, neid teistega jagama ning loomulikult tundides kasutama. Tänavune konkurss oli järjekorranumbrilt viies.

Fotol: IKT sügiskonverentsi põhiosa moodustasid töötoad. Neist ühes tutvustati ka digitaalsete õppematerjalide konkursi võidutöid.

Fotod: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Digitaalsete õppematerjalide konkursi kümme parimat on selgunud
• Digitaalse õppevara loomise konkurss: eesti keel teise keelena
• Kooliruum`16 kutsub tulevikukoole kavandama