Noored Kooli programm on juba mitu aastat püüdnud suurendada võimekate ja motiveeritud osalejate arvu, kes on valmis pühendama vähemalt kaks aastat oma elust õpetamisele just Ida-Virumaa piirkonnas. „Ma olen ise mitu aastat Ida-Virumaal töötanud – tegemist on väga elujõulise, aga hariduse osas teistest maakondadest maha jäänud piirkonnaga. Ida-Viru koolidesse uute inimeste tulek parandab kindlasti kohalike noorte tulevikuväljavaateid. Püüame sel aastal Noored Kooli programmiga anda piirkonnale omalt poolt suurema toe“.“ rääkis Noored Kooli nõukogu esimees ja Swedbank Balti panganguse juht Priit Perens uuest stipendiumist.

Noored Kooli programm püüab võimalusel osalejaid suunata piirkondadesse ja koolidesse, kus on abi enim vaja. PISA haridusuuringute statistika näitab, et Ida-Virumaal läheb võrreldes teiste Eesti maakondadega koolihariduses kõige tagasihoidlikumalt. „Eesti keskmisega võrreldes on Ida-Virumaa lapsed võtmevaldkondades nagu lugemine, matemaatika ja loodusteadused ligi aasta aega maas,“ avas Ida-Virumaa fookuse tausta Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi.

Noored Kooli programmi esimene osaleja Ida-Virumaal oli aastaid tagasi Helene Urva, kes praegu töötab Lennusadamas haridusprogrammide juhina. „Minul ei olnud kindlat plaani Ida-Virumaale minna, küll aga tahtsin ma oma 2 programmiaastat veeta kusagil maakoolis, linnast eemal. See, et ma sattusin Ida-Virumaale, oli tegelikult õnnelik juhus,“ rääkis oma Ida-Virusse sattumisest Helene Urva. „Ida-Virumaa on muu Eesti elanikele sageli avastamata imekaunis piirkond. Kaks aastat Maidla väikeses mõisakoolis olid minu jaoks väga tähenduslikud ja loodan, et jätsin mingi jälje ka oma õpilaste ja kooli elusse tervikuna,“ lisas Helene Urva.

Noored Kooli osaleja töötab kahe aasta jooksul koolis samadel tingimustel nagu teised alustavad õpetajad, saades õpetaja palka, mille alammäär Eestis on 900 eurot (bruto). Lisaks sellele saavad Noored Kooli osalejad programmiga liitumisel 800 eurot ühekordset stardiraha, mis katab osaliselt nende elamis-ja transpordikulud koolituste ajal. Alates järgmisest aastast saavad uued osalejad, kes asuvad tööle Ida-Virumaa eesti- või venekeelsetes koolides, eristipendiumi 1000 eurot aastas. Stipendiumi eesmärk on suurendada kandideerijate huvi Ida-Virumaale mineku vastu.

Allikas: SA Noored Kooli

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati Räpina Aianduskooli projekt ”1000 sõpra”
• Kümme tulevast koolijuhti alustavad järelkasvuprogrammi

Töid esitati 34 ülikoolist, esindatud on kõik Eesti suuremad ja avalik-õiguslikud ülikoolid ning 18 välisülikooli.

Kõige rohkem, 258 tööd esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 182, bio- ja keskkonnateadus 85 ning terviseuuringud 41 tööga.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul kinnitab aasta-aastalt suurenev konkursitööde arv selliste konkursside vajadust. „Järjepidev riiklik noorte teadlaste tunnustamise süsteem  motiveerib noori teadus ja arendusvaldkonnas tegutsema, pakkudes teadlaskonnale hädavajalikku järelkasvu,“ rõhutas Terje Tuisk.

Konkursi preemiafond on  61 980 eurot, mis jaguneb proportsionaalselt kolme taseme (rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõpe ning doktoriõpe) ning eelloetletud 4 valdkonna vahel. Lisaks antakse välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot. Tunnustust avaldatakse ka parimate tööde juhendajatele.

Konkursi töid hindab 16-liikmeline konkursikomisjon, mis koosneb eri valdkondade tunnustatud teadlastest ning Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajast.

Homme, 21. oktoobri koguneb konkursikomisjon esimesele koosolekule, konkursi tulemused avalikustatakse 17. detsembril, mil Haridus-ja teadusministeeriumi saalis antakse parimatele üle preemiad.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse järjepidevalt juba alates 1991. aastast. Konkursi peakorraldaja on Eesti Teadusagentuur, seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• UNESCO alustab kõrghariduse tunnustamise ülemaailmse konventsiooni väljatöötamist
• TTÜ võttis tänavu vastu üle 500 välistudengi

Koostöö poolakatega sai alguse möödunud aastal Tallinnas peetud õpetajate rahvusvahelises programmeerimise õpitoas. “Kirjutasime pühapäeval projekti 2-3 tunniga valmis ja siis hakkasimegi novembrist tööle,” ütles Kairi Mustjatse.

Martna ja Poola projekt on loodud eTwinning portaalis, kuhu saavad endale konto luua õpetajad üle Euroopa, et üksteisega suhelda, ennast täiendada ja algatada koostööprojekte neile huvipakkuvatel teemadel.

“eTwinningu kvaliteedimärgi pälvib projekt, mis on pedagoogiliselt uuenduslik ja  lõimib eri õppeaineid ning kus kasutatakse oskuslikult digivahendeid nii partnerite omavaheliseks suhtlemiseks kui ka projekti tegevusteks,” selgitas HITSA eTwinningu projektijuht Elo Allemann.

“Projektis “Across the Baltic Sea” ilmneb hästi õpilaste omavaheline koostöö, mida tehti veebi kaudu. Paistab silma ka see, et õpetajad olid  projektitöö väga hästi kavandanud, õpilased olid kaasatud juba projekti planeerimisel,” lisas ta.

“See projekt on hea näide uue õpikäsituse rakendamisest ning sellest, kuidas projektõppe kaudu saab lisaks ainealastele teadmistele  ja programmeerimisoskustele arendada ka õpilaste meeskonnatöö oskust, ettevõtlikkust, digitaalset kirjaoskus ning anda neile rahvusvahelise koostöö kogemus,” ütles Elo Allemann.

Allikas: Läänlane

Samal teemal:

• eTwinningu nädalad tutvustavad rahvusvahelise programmi võimalusi
• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi

„Eesti infotehnoloogilise võimekuse kasvatamiseks peame uusi tegijaid leidma juba tänaste koolilaste seast. Oluline on õpilasi harida, et nad oskaksid nende käsutuses olevate arvutite ja nutivahenditega ise midagi uut luua. See aitab tulevikuks paremini ette valmistada,“ selgitas konkursi korraldaja Inga Kõue. „HITSA õpilastööde konkurss on hea võimalus end proovile panna, arendada meeskonnatööoskusi ning õppida tehnoloogiat efektiivselt kasutama.“

Sel aastal on esmakordselt ühendatud üheks HITSA õpilastööde konkursiks kolm varasemalt eraldi toimunud võistlust – ProgeTiigri ja „Lahe asi“ õpilaskonkursid ning EENeti arvutijoonistuste võistlus, et lõimida erinevaid teemasid ja aineid. Nüüd saavad ühel konkursil kokku nii programmeeritava tikkimismasinaga loodud esemed käsitöö tunnist, joonestamistunnist tuttavad 3D-tehnoloogiaga tööd, muusikatunnis loodavad elektroonilised muusikapalad kui ka kunstiõpetuses arvuti abil tehtud joonistused. Lisaks saab esitada konkursile ka arvutianimatsioone ja –mänge, mobiiliäppe, videofilme ning digitaalseid õppematerjale.

„Jõukohase vahendi leiab konkursilt endale igaüks,“ lisas Inga Kõue. „Mitmel alal on vaja mingil määral programmeerimisoskusi, samas näiteks videofilmi tegemisel peab tundma monteerimisprogramme. Konkursiga julgustame ka õppetöös erinevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutama, et arendada lastes mitmekülgseid tehnoloogiapädevusi, mitte ainuüksi programmeerimisoskust.“

Sel aastal on õpilastööde konkursile oodatud 5-20aastased lapsed ja noored, osaleda saab nii individuaalselt kui ka meeskonnana. Arvutijoonistuste kategoorias saavad töid esitada igas vanuses joonistajad, seal vanusepiirangut pole. Konkursiks on aega valmistuda 10. novembrini, just siis peavad koolid esitama võistlustööd maakondlikesse eelvoorudesse, samuti on see arvutijoonistuste esitamise tähtaeg. „Kuigi eelvoorudes osalemine ei ole kohustuslik ega ka takistuseks, et esitada konkursitöö alles lõpptähtajaks 2016. aasta 29. veebruariks, soovitame väga eelvoorus osaleda. Eelvoorud annavad õpilastele võimaluse esitleda oma konkursitöö ideid ja plaane ning saada ekspertidelt tagasisidet oma töö edasiarendamiseks,“ sõnas Inga Kõue. HITSA maakondlike eelvoorude ajakava leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/konkursid/konkursid-opilastele/digiloovtoode-voistlus/maakondlikud-eelvoorud.

Sel aastal on HITSA õpilastööde konkursi teema „Maailmariik Eesti“. Aastal 2018 tähistab Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva, õpilastööde konkursiga kutsume üles juba täna välja pakkuma ideid, mis iseloomustavad Eestit maailmariigina.

Loe konkursitingimustest HITSA kodulehelt: konkurss.hitsa.ee.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega, ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Samal teemal:

• HITSA kutsub õpilastööde konkursile „Maailmariik Eesti“!
• European Schoolneti raport kaardistab programmeerimisõpet Euroopa koolides

Programmi teeb eriliseks see, et võistlema asub üheskoos terve klass. Kogu meeskonna etteotsa asub õpetaja, kes registreerib klassi oma piirkonna haruraamatukogus. Õpilased loevad raamatuid ja koostavad iga loetud raamatu põhjal A4 formaadis lehe. Võib kirjutada lühikokkuvõtte või luuletuse, teha raamatule reklaami, joonistada või läheneda muul looval viisil. Lehtedest hakkab igal klassil tekkima „Oma raamat“, mis õppeaasta lõpul raamatukogu poolt ka päriselt raamatuks köidetakse.

Võitjateks on need klassid, kelle „Oma raamatus“ on programmi lõppemise ajaks kõige rohkem lehekülgi. Võitjaklasse ootab elamusrohke ja aktiivne peaauhind!

Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu““ sai 2013. aastal alguse Pääsküla raamatukogust ja toimub ülelinnalisena juba teist korda. Programmi eesmärgiks on tähtsustada lugemist kui silmaringi ja sõnavara arendavat tegevust ning mõnusat vaba aja veetmise vormi.

Lisainfo ja täpsemad juhised veebiaadressil www.keskraamatukogu.ee/lasteleht (rubriik: Kutsume), e-posti aadressil laste@tln.lib.ee või telefonil 683 0914.

Mõnusat lugemist ja aktiivset osavõttu! 

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” meetme „Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt" raames arendada riikliku õppekava rakendamist toetavat digitaalset õppevara. Selle ülesande täitmiseks koostatakse esimese sammuna ekspertide poolt ülevaade koolides kasutatavatest eri vormis õppematerjalidest, et välja selgitada digitaalse õppevara vajadus eri ainevaldkondades ja kooliastmetes. Õppevara kaardistamine kestab kuni neli kuud alates töövõtulepingu allkirjastamisest.

Õppevara kaardistamise eesmärkideks on saada ülevaade põhikooli (sh lihtsustatud riikliku õppekava) ja gümnaasiumi riikliku õppekava rakendamist toetavast õppevarast ning tuvastada õppevara vajadus, samuti teha ettepanekud õppevara arendamise (sh olemasoleva õppevara kohandamise, kättesaadavaks tegemise ja ajakohastamise) ning soetamise osas.

Tutvu konkursitingimustega lähemalt SIIN. 

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

Digitaalse õppevara loomise konkurss: eesti keel teise keelena

Robotexi 2015 projektijuhi ja TTÜ mehaanikateaduskonna doktorandi Marti Araku sõnul toimub võitlus sel aastal kolmel päeval ning võistlusalade arv on kasvanud 12-lt 17-le. „Ootame tänavusele Robotexile 1200 võistlejat 500 robotiga ning 15 000 pealtvaatajat,“ rääkis Arak. „See tähendab Põhja-Euroopa suurimat robotivõistlust, kuid aastaks 2020 on meie eesmärk kasvada Euroopa suurimaks mõõduvõtmiseks sel alal.“

Tänavusel Robotexil on esimest korda kavas freestyle, linna läbimine, mikrosumo, joonejärgimine takistusega ja veeralli, neist kolm viimast üldse esmakordselt Eestis. Veeralli on oma olemuselt sarnane robotikrossile (Folkrace), kuid võistlus toimub vees, mis eeldab uut tüüpi robotite ehitamist. Joonejärgimine takistusega on võistlus, kus tavapärasele joonejärgimise rajale on paigutatud erineva pikkusega katkestusi, mõned seinad, kiiged, mägi ja rajasõlm. Linna läbimisel tuleb robotil jälgida valgusfoore ja liiklusmärke ning parkida parkimiskohale. Mikrosumos osalevad väikseimad võistlusrobotid, mille mass on kuni 100 grammi ning mõõtmed maksimaalselt 5 sentimeetrit. Freestyle´i võistlusreegliteks on, et reegleid ei ole: hinnatakse robotiehitajate loovust ja innovaatilisust.

Muudetud on ka suurima auhinnafondiga ICD Grand Challange’i võistlusülesannet, kus tuleb asuda päästemissioonile ning toimetada 30 sekundi jooksul viis hädalist uppuvalt laevalt läbi takistuste kodualale.

Tänavusele Robotexile saab võistlejaks registreerida veebilehel www.robotex.ee kuni 1. novembrini ning see on robotiehitajatele tasuta. Järjekorras 15. Robotex toimub sel aastal 4.-6. detsembrini TTÜ Spordihoones.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Eelmise aasta Robotexil osales 882 robotiehitajat 367 robotiga, kes võtsid mõõtu 12 alal. Enim robotiehitajaid oli Eestist, kuid võistlejad oli ka Lätist, Leedust, Tšehhist, Poolast, Soomest, Venemaalt, Iraanist ja Peruust. Pealtvaatajate arv küündis kahel võistluspäeval kokku 11 000-ni.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Foto: Robotex.ee

Samal teemal:

HITSA kutsub õpilastööde konkursile „Maailmariik Eesti“!

Noorte esseevormis arvamuslugusid ootab MISA e-posti aadressile essee@meis.ee 12.–28. oktoobrini 2015.

MISA arenduskeskuse valdkonnajuhi Toivo Siku arvates annab käesoleva aasta esseekonkursi teema hea võimaluse erinevates vanustes noorel kaasa mõelda, kuidas ja millistes valdkondades saaksid just nemad Eesti elu edendamisse panustada. „Loodame õpilaste arvamuslugudes näha valdkondi, mille edendamise või muutmise vajadust nad hetkel kõige olulisemaks peavad, alates külakogukondade probleemidest kuni vabariigi ja rahvusvaheliste küsimusteni välja. Samuti usume, et tänu teema üle mõtisklemise, enese jaoks lahti kirjutamise saavad noored indu ka tegutsemiseks ning meil on juba lähitulevikus võimalus neid muutusi ka näha,“ kommenteeris Sikk.

Kahel esseekonkursil auhinnatud tööde autori, Saku Gümnaasiumi õpilase Hanna-Katrin Krestinovi sõnul on esseekonkursil osalemine suurepärane võimalus enese proovile panekuks. „Kirjutamine ergutab mõttetegevust ja etteantud teemade üle juurdlemine paneb mõtlema küsimuste üle, millest mõnikord elus lihtsalt mööda vaatad ning mida enese jaoks tähtsaks ei pea. Omi mõtteid paberile pannes õpib ka ennast ja ümbritsevat paremini tundma.“

MISA on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilastele suunatud esseekonkursi korraldamas juba viiendat korda. Konkursil osalev arvamuslugu peab olema kuni 2 lehekülge pikk (3600 tähemärki). Essee tuleb saata e-posti aadressile essee@meis.ee, hiljemalt 28. oktoobril 2015. Esseele tuleb märkida oma nimi, kooli nimetus ja ka klassi või rühma number, samuti lisada oma kontakttelefoni number ning e-posti aadress.

Esseekonkursile laekunud tööde hindamine toimub alates sellest aastast kolmes kategoorias. Eraldi hinnatakse 7.–9. klassi õpilaste, 10.–12. klassi õpilaste ja kutseõppeasutuste õpilaste töid. Kõikides kategooriates antakse välja 1 esikoht, 2 teist ja 2 kolmandat kohta ning ergutusauhinnad. Varasemale neljale konkursile on kokku laekunud ligi 400 esseed. Käesoleva aasta parimaid esseede kirjutajaid tunnustatakse 21. jaanuaril 2016 Mustpeade Majas toimuval esseekonkursi ja kodanikupäeva viktoriinide parimate austamisüritusel. Kõigi auhinnatud õpilaste esseed avaldatakse ka trükises „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale“.

Allikas: MISA arenduskeskus

Samal teemal:

HITSA kutsub õpilastööde konkursile „Maailmariik Eesti“!

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-õppega seotud protsesse ja taset. Kvaliteedimärgiga tunnustatakse e-kursuse autorit ja tema töö suurepäraseid tulemusi. Alates 2008. aastast on kvaliteedimärgi pälvinud 194 e-kursust.

Kuidas saate oma e-kursusele kvaliteedimärki taotleda? 

Kvaliteedimärgi taotlemiseks esitage oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon. Kvaliteedimärgi taotlusprotsessiga saab lähemalt tutvuda: http://www.e-ope.ee/kvaliteet. Juba esitatud dokumente saate vajadusel muuta kvaliteedimärgi taotluste esitamise tähtajani, 11. jaanuarini 2016 (k.a).

Kuidas e-kursusi hinnatakse?

E-kursusi hindab e-õppe ekspertidest koosnev meeskond, kursuste hindamiseks väljatöötatud vorm põhineb kvaliteetse e-kursuse loomise juhendil.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Kõikidele taotlusvoorus osalenud e-kursuste autoritele edastatakse tagasiside kursuse parendamiseks.

Parimaid kursuseid premeeritakse aasta e-kursuse tiitliga

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena nimetatakse ka „aasta e-kursuse“ stipendiumi kandidaadid. Aasta e-kursuse tiitliga tunnustatakse e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus kõige enam silmapaistnud e-kursuste autoreid. Auhinnafond on 6000 eurot.

Samal teemal:

• Tule digiõppe päeva veebiseminarile "Miks küsib Google mu telefoninumbrit?"
• Osale e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus!
• Hea e-kursus nõuab aega ja pühendumist

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on õpilased ise väljendanud soovi kasutada tunnis rohkem digitehnoloogia võimalusi, et õppimine oleks põnevam ja tulemuslikum. „Digitaalne õppevara aitab õpetajatel enam kasutada kaasaegseid keeleõppemeetodeid ning arvestada õpilaste individuaalsete vajadusega,“ sõnas Käosaar.

Loodav õppevara peab olema sobiv nii keelekümblusklassidele kui ka vene ja eesti õppekeelega koolidele. See aitab õpetajal õppetööd diferentseerida ja õpilasi motiveerida. Õppevara peab olema õpilasele huvitav ja eakohane ning võimaldama iseseisvat õppimist. 

Ideekonkursi eelarve on 130 000 eurot ning õppevara peab olema valmis koolides kasutamiseks järgmise aasta sügisel. Konkursil saavad osaleda õpetajad, kirjastused ja teised õppevara loojad.

Ideekonkurssi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“. Meetmega toetatakse kaasaegse, õppijast lähtuva õpikäsituse rakendamist digikultuuri õppeprotsessi integreerimise abil.

Täpsem info riigihangete registrist

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

Nutiseadmega nutiõpetajaks