Haridus- ja teadusminister Jaak Aab märkis, et konkursile oodatakse nii väikseid kui suuri keeletegusid. „Me kõik saame eesti keele kestmisele kaasa aidata mitut moodi, alates keele kasutamisest kuni arendamise ja kaitsmiseni,“ ütles Aab. „Igal aastal toome paljude keeletegude hulgast välja need, mis enim silma paistsid ja keele arengule head mõju avaldasid. Loodan, et konkursile esitatakse selgi korral tegusid alates eeskujulikust keelekasutusest kuni põnevate keeleuuringuteni.“

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada kuni 15. jaanuarini ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020, e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:

keeleteo nimetus ametlikuks kasutamiseks sobival kujul; 
keeleteo tegija andmed, kellele auhinda taotletakse (isiku nimi või töörühma juhi ja liikmete nimed; isiku või töörühma juhi e-posti- või postiaadress(id) ja telefoninumber või -numbrid); 
keeleteo kirjeldus vabas vormis (500–1000 tähemärki koos tühikutega); 
esitaja nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja/või e-postiaadress). 

Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

Laureaadid kuulutatakse välja 2021. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja juba viieteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Element5 Digital on Unsplash

Haridus- ja Noorteameti õppekava ja õppevara osakonna juhataja Kristjan Oadi sõnul pälvis lasteaed Päikseke auhinna „Keelekümblusasutus 2020“ just hea koostöö eest huvirühmade ja partneritega. „Päiksekese keelekümblusõpetajaid tuleb eriti tunnustada selle eest, et nad pidevalt näitavad, et koos jõuab rohkem. Samuti on nad eeskujuks oma kogemuste jagamisel nii kolleegide vahel kui väljapoole oma lasteaeda. On muljetavaldav, kuidas Päikseke kasutab kõiki võimalusi, et laste õpet rikkamaks teha, nagu näiteks erinevad õppekäigud ja koostööüritused nii lasteaias kohapeal kui partnerite juures,“ tunnustab Oad lasteaia tegevust.

Sillamäe lasteaed Päikseke liitus keelekümblusprogrammiga 2008. aastal ja 2020/21. õppeaastal tegutseb lasteaias kuus keelekümblusrühma.

Virtuaalkonverentsil kuulutati välja ka neli valdkonna spetsialisti, kes pälvisid tiitli „Keelekümblusprogrammi sõber 2020“. Keelekümblusprogrammi sõbra aunimetus antakse iga-aastase austusavalduse ja erilise tunnustusena keelekümblusprogrammi arengu otsustava mõjutamise eest.

Sel aastal said auhinna:

Natalja Mjalitsina - kauaaegne keelekümbluse eestvedaja, inimeste ühendaja, hoidja ja innustaja.
Virve Laube ja Marga Napp - Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna spetsialistid, kes on keelekümblusprogrammi edendajad Pärnus ja aktiivsed kaasalööjad üleriigilises võrgustikus.
Anne Roos - on olnud pikka aega Tapa valla haridusspetsialist ning novembrist Harno mitmekeelse büroo töötaja. Anne on keelekümblusprogrammi edendaja Tapal, aktiivne kaasalööja üleriigilises võrgustikus ning olnud kahesuunalise keelekümbluse juurutaja alates 2016. a Tapa Lasteaias Vikerkaar ja septembrist 2020 Tapa Vene Põhikoolis.

Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi silmapaistva panuse eest keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse. Kvaliteediauhinda antakse välja alates 2012. aastast, seda on senini pälvinud 13 lasteaeda ja 13 kooli. Alates 2013. aastast koordineerib keelekümblustegevusi Haridus- ja Noorteamet (kuni 01.08.20 SA Innove).

Allikas: HARNO pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Luuletaja Ott Arder on endalt küsinud, mis on kõige ilusam asi, ja leidnud, et see on pesa: “Olgu ilusaim asi siis pesa, ja see, et on ema ja isa.”

Pesasoojuse turvalisust ja arengutuge võivad pakkuda ka lasteaed ja kool, ehkki seal pole kohal ema ja isa.

Aastal 2004 algatas Eesti Lugemisühing Lugemispesa projekti. Sadade[MP1]  kaupa lasteaia- ja kooliõpetajaid koolitati nii eesti kui ka vene keeles, et neil oleks südikust ja teadmisi rajada oma asutustes lugemispesi ja seda ideed ka levitada.

Lugemispesa kui õpikeskkonna elemendi mõte on selles, et lugemis ja kirjutamisoskuse areng eeldab mitmekesist vaba ja loovat tegevust – ja seega keskkonda, mis pakub mitmekesist tegutsemisvõimalust: kõnearendusvahendid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi – käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, muidugi eri liiki ja eri laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Lasteaia lugemispesa sisaldab kindla peale lugemismänge, silbikaarte, tähestikku, tähetäringuid, jutukuubikuid,jututooli, laste huvidele vastavaid ajakirju – kalastamisest, sõidukitest, loodusest; flanellograafi, tahvlit-kriite, magnettahvlit ja –tähti, miks mitte ka vanast ajast alles hoitud kirjutusmasinat… Kõik sobib, mis kirjutamise ja lugemise põnevaks ja vaheldusrikkaks teeb.

Lugemispesa saab kasutada õpetaja suunamisel õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht laste endi algatuseks, vaba aja mänguks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

Lugemispesa olulisemad tunnused on on raamatud ja muud trükised ning vahendid, mis on paigutatud nii, et lapsel on ülevaade, kust ta midagi leiab. Ta õpib asju hoidma oma kohtadel ja kasutama sihipäraselt. Raamatud on esitatud nii, et on hõlbus leida endale meelepärast ja hingelähedast. Istumiseks on mõnusaid pehmeid paiku – madalad toolid, tumbad, padjad, vaibad…

Tänavu tõdesime, et projekti algusest on nii palju mööda läinud, et on tekkinud palju uusi õpetajaid, kes ei ole oma koolituste käigus lugemispesa emotsionaalse ja didaktilise tähenduseni jõudnud, ja seega tuleb teema jällegi värvikalt esile tuua.

Suve lõpul kuulutasime välja lugemispesade konkursi. Saime hulgaliselt toredaid pilte ja kirjeldusi sellest, kuidas õpetajad koos lastega on lugemispesasid loonud ja mis tööd nad nende abil teevad. 

Meie tänavuse võistluse mõte pole koostada edetabelit, - tänukirja ja kingipaki said kõik kirjasaatjad, - vaid jagada tegijate kogemust.

Toome siinkohal mõne kirka näite. Peetri lasteaias on üle maja kujundatud esteetilised eriilmelised pesad. Kohtla-Järve Karukese lasteaias on mitu pesa, kus toimuvad erinevad sündmused, näitused, keelekümbluse tegevused, leidub raamatuid eri keeltes. Nagu Tõrva lasteaias Mürakarud on ehk ka paljudes teistes lasteaedades just lugemispesa see, kus toimub nii hommikuring kui ka erinevaid kõnearendustegevusi kogu päeva jooksul. Mõneski kohas, nagu Tallinna Virmalise lasteaias, on õpetajad hästi leidlikult kasutanud ära seni unaruses olnud ruumiosa, et luua lastele hubane pesapaik.

Padise lasteaia õpetajad räägivad oma pesast nii: … leidsime, et selleks et toetada lapse lugemishuvi, peaks ta eelkõige kuulma oma häälimist ja sõnade kokkuveerimist. Aga nii vaikset nurka ei suuda me kahes rühmaruumis kuidagi tagada.

Kuid ühel hetkel läks meil nö „lamp põlema“. Meie garderoobis on eraldi niššinurk, kus seisavad meie õppevahendite kapid ning nende kõrval veel 5 lasteriiete kappi. Läks vaja natukene ümberkorraldamist ja meie mõte hakkaski ilmet võtma.

Meie lugemispesa on täpselt 3 päeva vana, kuid sellele vaatamata juba väga hästi omaks võetud.  Vahepeal varjusurmas olnud raamatute vaatamine on uue hoo sisse saanud. Lugemispesas on lausa järjekord, kuna tegime kokkuleppe, et üle kolme lapse korraga lugemispesas ei ole. Ja meilegi üllatusena suudavad lapsed omavahel jagada, kes pesast ära tuleb, et uus laps saaks sinna minna.

Karukese lasteaia õpetajad on põhjendanud, miks nad lugemispesa rajasid: märkasime, et lapsed ei oska keskenduda. Nad käituvad raamatutega halvasti – sodivad pilte, voldivad lehenurki, rebivad lehti. Lugemispesa sisseseadmine tõstab raamatud aukohale. Lugemispesa arendusse on kaasatud lapsevanemad: seal on näitus lapsevanemate lemmikraamatutest, lapsevanemad on oma kirjutatud juttudest kogumiku teinud kui ka õmmelnud lastele nukke.

Peale selle, et pesa valmis tehakse, on vaja seda ka nii-öelda elus hoida, osiseid värskendada ja late uudishimule toitu anda.

Padise Õnnetriinude õpetajad Evelyn, Jaanika ja Hille soovitavad selleks

·         olla ise aktiivseks osapooleks, kes lapsi sinna lugema ja raamatuid vaatama kutsub

·         vahetada tihti seal olevaid raamatuid

·         teha teemanädalatega seotud lugemislehti

·         lubada lastel kodust kaasa võtta omi raamatuid, mida nad saavad seal teistele tutvustada

·         vaadata raamatuid koos lastega ja lugeda neid neile ette

·         tutvustada lastele oma lapsepõlve lemmikraamatuid

·         korraldada lemmikraamatu valimise konkurss

Kopli lasteaia Tuultepesa õpetajad Kerli, Silja ja Aire rõhutavad, et lugemispesa arendust saab toredasti teha just lastega koostöös. Lapsed said ülesandeks joonistada olemasolevat lugemispesa ja lisada sellele huvitavaid tegevusvõimalusi: laste soovid, mõtted ja unistused. Neid arutati lastega koos ja otsustati, mida saavad lapsed ise teha, milleks on vaja kaasata lapsevanemaid ja milleks hoopiski veel remondimeest. Selgus, et pesasse oli vaja taime, rahuliku mängu lauda, lampe, valgusvanikut, aabitsatega riiulit.

Väga armas, kui ka koolis leitakse võimalusi lugemispesa sisseadmiseks. Kastist välja mõtlemise võimalusi on siin piiramatult: Võsul on pesa ehitatud kappi, Elva õpetaja Anne on klassi lasknud tuua nii palju patju, et lapsed võivad endale klassi mitugi pesa ehitada. Koristamise ajaks pannakse padjad panipaika. Laste loovtööd, posterid, soovitusnimestikud – kõik see teeb lugemispesa omaseks kohaks.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma kogemusi jagasid ja jagame neid omakorda edasi Nordplus Horizontal, Briti Nõukogu P2P ja Tallinna Linnavalitsuse Kodurahu projekti toel.

Loomisel on Lugemispesade pildipank ja metoodikavideod ning interaktiivne kaart, kuhu tehtud Lugemispesi registreerida saab. Jälgige Lugemisühingu kodulehekülge ja Lugemispesa FB lehte.

Niisamuti on valmimas mitmekeelne kogumik, mis lugemispesade tarkust vahendab,

Uuel aastal käivitame taas lugemispesa koolitused.

Mõtteid ja plaane Lugemispesade liikumise laienemiseks Eestis ja kaugemalegi on veel palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides võivad juba praegu endast märku anda, projektijuht Meeli Pandis on koostööle avatud – meeli.pandis@gmail.com

Ettepanekuid võivad esitada kõik juriidilised isikud, mille põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaadid. Kandidaate saab esitada kuni 11. jaanuarini Haridus- ja Teadusministeeriumi e-postiaadressile hm@hm.ee.

Riiklik F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega.

Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal, riiklikuks muutus auhind 2004. aastal.

Wiedemanni auhinnasaajate hulgas on ka president Lennart Meri, akadeemik Juhan Peegel ja kirjanik Leelo Tungal. Kõiki varasemaid Wiedemanni auhinnasaajaid näeb siit. 

F. J. Wiedemann (1805-1887) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija, akadeemik, polüglott.

Allikas: HTMi pressiteade

Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist. 

„See on imevahva, et lapsed on nii terased ümbritseva suhtes ja nii leidlikud muredele ning probleemidele lahenduste pakkumisel,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. „Selle aasta leiutuste seas on palju koroonaviirusega seotud leiutisi – erinevaid desifintseerimisvõimalusi, maske, kindaid ja distantsihoidmise vahendeid. Kuid tähelepanu all on ka keskkonnaprobleemide, liiklusohtlikele olukordade ning kooli ja õppimisega seotud teemad. Selle aasta tööde puhul saame küll öelda, et saavutatud on konkursi laiem eesmärk – arendada noorte oskust märgata probleeme enda ümber ja neile lahendusi otsida.  Lisaks lastele väärivad kiitust ja tunnustust õpetajad ja lapsevanemad, kes noortele leiutajatele toeks on olnud. Edaspidi loodame konkursil näha ka rohkem huviringides sündinud leiutisi.“ 

6–7aastaste laste ja 1. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Ruudi Seppel Pärnu Vanalinna Põhikooli 3. klassist kahe leiutise eest: küülikukaka koguja kasutamiseks peenarde ökoväetamiseks ja anduriga sokk, mis aitab valida parajaid jalanõusid. 

2. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Imre Kirikal Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5. klassist pisiloomade puuri paigaldatava karvapüüdja leiutamise eest. 

3. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Vormsi Lasteaed-Põhikooli 8. klassi õpilane Marvin Palotu, kes leiutas viisi, kuidas teha Eesti vetes kasvavast rohevetikast nori lehti.            

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias said esimese preemia Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassist. Nemad leiutasid turbamatid, mida saab kasutada nii vee- kui ka kuivast keskkonnast õlireostuse korjeks.  

Parima kooli preemia pälvis Märjamaa Gümnaasium.

Samuti said preemiad esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajad.

Lisaks andsid kokku 12 asutust ja organisatsiooni välja oma eriauhinnad 18 tööle.

Konkursil osales 728 noort leiutajat 642 ideega. Osalejaid oli üle Eesti kokku 12 maakonnast ning 69 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. 

Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: korraldajate info. Foto: Leemet Samel

Konkursile pani tootmisjääkidega õla alla 9 ettevõtet ja 1 eraisik. Viiruse leviku tõttu lükkusid konkursiga seotud tegevused sügisesse ning kolmapäeval selguseid konkursi parimad.

Kolmapäeval astus Zoomi vahendusel žürii ette 51 meeskonda, kes olid erinevatest tootmisjääkidest loonud põnevaid tooteid. Meeskondade hindamine toimus kooliastmete kaupa, samuti anti välja palju eriauhindu.

Tulemused on nähtavad siin: https://parnumaa.ee/uudis/taaskasutuse-teemalise-opilaskonkursi-make-it-new-parimad-on-selgunud/

Toodete fotod on nähtavad SIIN, kaust täieneb jooksvalt.

Toodetest on plaanis korraldada 2021. aasta alguses näitus.

Konkursile andsid tootmisjääke alltoodud ettevõtted ja eraisikud:

ECOBIRCH AS – liimpuitkilp
EDELSTEIN OÜ – graniitkivi
ETS NORD AS – metall, soojustusmaterjal, plastik, kumm
Hansaprint OÜ – paber
Metsä Wood Eesti OÜ – vineer
NOTE Pärnu OÜ – trükiplaadi ääred
Pambu OÜ – kangad, niidid, nööbid, lukud
Pomarfin OÜ – nahajäägid
Tiina Peet – hõberebase nahajäägid
Valmos OÜ – spoon

Žürii liikmed

Errit Kuldkepp, OÜ Positively Inspiring
Merle Laidro, OÜ EDELSTEIN
Irja Närep, AS ETS NORD
Marko Visnapuu, OÜ Valmos
Meelis Sarv, TÜ Pärnu kolledž
Mayri Tiido, Accelerate Estonia

2020. aasta konkursi korraldajad: Pärnu Rääma Põhikool, Pärnu-Jaagupi Põhikool, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnumaa käsitöö- ja tööõpetuse aineühendused, Pärnu Linnavalitsus ja Pärnumaa Arenduskeskus.

Analoogne konkurss toimus ka 2016. aastal, eestvedajateks neli koolinoort koos Pärnumaa Arenduskeskusega. Sellest ajast pärineb nelja noore poolt välja mõeldud konkursi nimi. Konkurss osutus väga populaarseks ning see otsustati taaselustada.

Viivika Vilja, noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht, SA Pärnumaa Arenduskeskus

Kokku osales nutiviktoriinil 2020. aasta sügisel üle 3500 võistkonna.

Võitjad on toodud võistlusgruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. koht: Gryffindor (Miina Härma Gümnaasium)
2. koht: vici (Lagedi Kool)
3. koht: tõrumõru (Rakvere Reaalgümnaasium)

4. - 6. KLASS
1. koht: JJL (Tartu Erakool)
2. koht: kanam0u (Rakvere Reaalgümnaasium)
3. koht: Liisa Kunnus (Vastseliina Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: keegi teine (Kuuste Kool)
2. koht: Hapukurgid (Pelgulinna Gümnaasium)
3. koht: Nutt tuleb peale (Kadrina Keskkool)

10. - 12. KLASS
1. koht: viinerijuhe (Gustav Adolfi Gümnaasium)
2. koht: Akatsuki (Luunja Keskkool)
3. koht: TRUE (Põlva Gümnaasium)

ELUKOOL
1. koht: Nutipluti
2. koht: Klotho
3. koht: TaeblaÕps

ERIAUHINNAD
Smart Brains (Kilingi-Nõmme Gümnaasium)
Lõbus ***** (Rakvere Reaalgümnaasium)

Võitjatega (koolid/üksikisikud) võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 
Auhindadega on sel korral nutiviktoriini Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay, Goldmerk OÜ. 

Kohtume kevadel 2021!
Rääma Nutiajud

Photo by Tim Bennett on Unsplash

Samal teemal:

• Rääma Nutiajud kabeturniiride parimad on selgunud

Konkursi eesmärk on teadvustada sõna MATIK sisu. Konkursile ootame laste tehtud animatsioone, kus väljenduvad MATIK oskused või video õpiloost, kus on näha, kuidas õppetegevuses rakendatakse MATIK oskuseid. Konkurss kestab 10.11-10.12 2020.

MATIK tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk  matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ning kunstide edukat ühendamist.

Vaata lähemalt ja registreeru! 

Allikas. korraldajate info

Samal teemal:

• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet

Arendusnädalavahetuse käigus lõid osalevad meeskonnad 48 tunniga ideest prototüübi, mis toetaksid distantsõpet ja haakuksid Eesti kontekstiga, kuid oleksid laiendatavad ka mujale. Välja anti üheksa auhinda, sh rahalised preemiad, otsepääse Ajujahi 100 parema hulka ja järelmentorluse programm, et innustada meeskondi idee ja prototüübiga jätkama pärast toimunud üritust.

Peaauhinna 5000 eurot, mille pani välja Haridus- ja Noorteamet (Harno), pälvis meeskond Taut. Nende lahendus on uudne tagasiside andmise vahend kirjalikele töödele, mis toetab distantsõpet ja võimaldab lisaks õpetaja soovitustele anda tagasisidet õpilaste endi vahel. Harno teise auhinna 3000 eurot võitis õpetajatest meeskond KG, mis arendab platvormi koolidele ja õpetajatele, et aidata leida nende ootustele vastavad digilahendused. Võrdlev tööriist koondab kokku üle-maailma loodud erinevad digitaalsed õpikeskkonnad ja -platvormid, töölehed, veebitahvlid jms ning aitab võrrelda, mis antud valikutest sobib õpetaja konkreetse vajadusega. Tunnustuse pälvisid veel Academics, SmartBites, Rich Kid ja TEMU nimelised ideed ja meeskonnad.

„Haridusmaastikul domineerivad üha enam globaalse ambitsiooniga ettevõtted ning tuleviku lahendused võiksid meie arvates sündida ja esimese arenguhüppe teha just Eestis, et siis maailma vallutama minna,“ julgustab Harno projektijuht ning sündmuse kaaskorraldaja Aivar Hiio. „Häkatonil osalemine on vaid esimene samm teekonnal. Loodame, et osalejate loodud lahendused saavad osaks laiemast hariduslahenduste ökosüsteemist, millele tuginedes saame tulevikus luua ka personaalseid õpiteid igale Eesti õpilasele.”

Häkatoni korraldaja ja Startup Estonia haridustehnoloogia valdkonna projektijuht Inga Kõue sõnul on olulisim see, et meeskonnad tegeleksid oma tootega edasi, olenemata sellest, kuidas nendel möödunud häkatonil läks. „Meil olid ainult mõned väljakukkujad, mis on häkatoni kui väga intensiivse koostöö formaadi kontekstis märkimisväärne tulemus. Suur osa ideedest olid hästi läbimõeldud ja jooksvalt olid osalejatele toeks 13 mentorit hariduse, äriarenduse, (teenuse)disaini ja tehnoloogia valdkonnast. Tulemuseks eel-valideeritud uued hariduse väljakutseid lahendavad prototüübid finantsharidusest, iseseisva õppimise toetamise ja tervise teemadeni välja.”

Eelfaasis esitati osalemiseks 36 ideed, millest 30 kutsuti edasi häkatonile. Avaüritusel esitles oma ideed 23 tiimi, kellest häkatoni lõpetas 21. Igas tiimis oli keskmiselt viis liiget ja suur osa nendest asusid Tallinnas, aga ka Tartus, teistes väiksemates Eesti linnades, Riias ja mujal välismaal. Meeskondade seas oli nii õpetajaid, teisi hariduseksperte, äriarendajaid, programmeerijaid kui ka disainereid. Kõikide osalejate jaoks toimus üritus – nagu ajastule kohane – virtuaalselt.

Allikas: korraldajate info. Foto: Maido Parv

Samal teemal:

• Noorte kriisihäkatoni parimad ideed on selgunud