Programmeerimisnädala raames kutsub HITSA üles kõiki, kel soov ja huvi edendada tehnoloogiaharidust Eestis, korraldama programmeerimisalaseid üritusi nii õpilastele kui ka õpetajatele ning miks mitte ka lapsevanematele!

EU Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mis sai alguse 2013. aastal Neelie Kroesi noorte nõustajate algatusel. Aastaks 2015 kasvas initsiatiivist juba ülemaailmne ettevõtmine, millest võttis osa 46 riiki. Eesti koolides toimus eelmisel programmeerimisnädalal kokku 81 üritust, millest sai osa tuhandeid õpilasi ja täiskasvanuid.

Code Weeki korraldavad vabatahtlikud ning igas riigis koordineerivad tegevusi programmeerimisnädala saadikud. Programmeerimisalaseid üritusi saab korraldada aga igaüks ise! Üle maailma toimuvad üritused on koondatud kõik ühele kaardile. Et Eesti paistaks programmeerimisnädala kaardil silma, kutsume kõiki, kes on tegevad IT valdkonnas, korraldama programmeerimisnädalal programmeerima innustavaid üritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Üritused lisage kindlasti ka Code Week kaardile: http://events.codeweek.eu.

KUIDAS OSALEDA PROGRAMMEERIMISNÄDAL?

Oodatud on nii lapsed, teismelised kui ka täiskasvanud!

Programmeerijad saavad korraldada õpikodasid endale lähimates koolides, häkkerite hobilaborites ja rahvamajades.

Õpetajad, kes oskavad programmeerida, saavad anda programmeerimistunde, jagada tunnikavasid ja korraldada õpikodasid kolleegidele või õpilastele.

Õpetajad, kes ise ei oska veel programmeerida, on oodatud seminare korraldama või kutsuma lapsevanemaid ja õpilasi üksteisele programmeerimist õpetama.

Lapsevanemad saavad innustada oma lapsi programmeerimise õpikodades osalema.

Ettevõtjad ja mittetulundusühingud on oodatud pakkuma oma ruume õpikodade korraldamiseks, pakkuma oma töötajaid õpetajateks, organiseerima õpilastele lõbusaid programmeerimisvõistlusi või sponsoreerima programmeerimisüritusi.

Igaüks, kes tegeleb programmeerimisega, võiks jagada oma kogemusi ja inspireerida teisi!

Kui teil tekib küsimusi või mõtteid programmeerimisnädala kohta, võtke aga julgelt ühendust!

Tänavuse programmeerimisnädala saadikud Eestis on ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets ning HITSA kommunikatsioonispetsialist Laura Vetik.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid

«Räägime tervise ja laste arenguga seotud murekohtadest. Samuti sellest, kuidas saada aru, et internetikasutusega on liiale mindud ja millisel juhul saab juba rääkida sõltuvusest,» kirjeldas kursust õppejõud Kätlin Konstabel.

Kursusel räägitakse ka sellest, millal peaks lastele digividinaid ostma ja mida tuleks selle juures silmas pidada. «IKT võimaluste levik ja populaarsus just laste ja noorte seas on andnud põhjust rääkida vahel nn digitaalsest lõhest,» ütles Konstabel. Lapsed ja vanemad ongi väga erinevad ja elavad justkui eri maailmades.

Loe edasi ajakirjast Universitas Tartuensis.

Allikas: Universitas Tartuensis

Samal teemal:

• eTwinningu suvekool projektitöös osalenud õpetajatele
• Suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku ja IT-õiguse tipud

See näitab, et vanemate harjumused nutitelefoni kasutuses peegeldavad laste harjumusi ning nende muutmiseks peaks lapsevanemad näitama eeskuju.
 
eMarketer´i andmetel on käesolevaks aastaks ennustatud, et nutitelefonide kasutajate ülemaailmne arv on umbes 2,16 miljardit inimest. Uurimustöö autor Rine Pent on arvamusel, et kuna nutitelefonide areng on olnud kiire, nende soetamine järjest odavam ning lapsevanemad soovivad lastega kiiresti kontakti saada, siis mobiiltelefonide soetamise iga muutub järjest nooremaks.
 
See omakorda tähendab, et üha nooremad lapsed veedavad aina enam nn ekraaniaega nutitelefonis. Pent kirjeldas, et Ameerika lastearstide assotsiatsioon soovitas aastaid tagasi üle kahe aasta vanadele lastele ekraaniaega 1-2 tundi päevas, alla 2-aastased ei tohtinud aga üldse ekraani ees aega veeta. Tänapäeva kiire tehnoloogia ja rakenduste areng on soovitusi aga muutnud, sest täielik ekraaniaja välistamine ei ole enam võimalik.
 
Tähelepanu soovitatakse pöörata hoopis ekraaniaja õigele kasutusele ja lapsevanemate suuremale rollile näidata nutitelefonide kasutamisega eeskuju.
 
Uurimaks, kuidas Eesti lapsevanemad ja lapsed nutitelefone kasutavad ja sellesse suhtuvad, kaasas Pent uuringusse 244 Eesti inimest, sh 122 2. klassi last neljast erinevast koolist vanuses 8-10 ning 122 lapsevanemat vanuses 25-59. Laste ja nende vanemate sõnul kasutavad nad nutitelefone peamiselt suhtluse eesmärgil. Kui lapsed kinnitasid, et vanemate peamiseks tegevuseks nutitelefonis on suhtlus, siis vanemate hinnangul on laste peamiseks tegevuseks aga mängimine.
 
Andmete analüüsist selgus, et lapsevanemate nutiseadme kasutus on seotud laste nutiseadme kasutamisega ehk laste nutiseadme kasutamine sõltub suurel määral lapsevanema eeskujust.
 
Töö tulemused peegeldavad, et kuigi on ka erandeid, ei ole Eesti lapsevanemad oma lastele nutitelefonide kasutamise osas oluliselt positiivseks eeskujuks. Eesti lapsevanemate poolne juhendamine ja piirangute või reeglite kehtestamine on pigem passiivne. „Seda on näha sellest, kui vähe veedetakse ühist aega ekraaniseadme taga või kui vähese loovusega on lähenetud lapse nutiseadme taga veedetava aja reguleerimisele,“ tõdes Pent.
 
Uuringu autor ütles, et kõige tähtsam on lastega näost-näkku suhtlus ja osalus nende tegevustes: „Tähtsam kui aja piiramine on tegevuse sisu jälgimine. Selle asemel, et piirata aega, mis laps seadme taga veedab, tuleks hoopis mõelda selle peale, mida laps selle ajaga teeb. On ju palju suunavaid tegevusi, nagu näiteks huviringid, kohustused või ühised lõbusad ja mängulised tegevused, mis lapse tähelepanu teistel asjadel hoiavad.”

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama
• Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Lapsed kasutavad digitehnoloogiat ja meediat järjest nooremas vanuses ning üha pikemal ajaperioodil, kirjutab Yuhyun Park World Economic Forumis. Nad veedavad keskmiselt seitse tundi päevast ekraanide ees – televiisoritest ja arvutitest kuni mobiiltelefonide ja teiste digiseadmeteni välja. See on rohkem, kui vanematega või koolis veedetud aeg. Millist digitaalset sisu nad tarbivad, keda nad internetis kohtavad ning kui palju aega veedavad ekraani taga – kõik need faktorid mõjutavad laste üldist arengut.

Digitaalne maailm pakub võimalusi nii õppimiseks kui ka meelelahutuseks. Samas varitseb digitaalses maailmas ka riske – näiteks küberkiusamine, sõltuvus, ebasobiv ja vägivaldne sisu, andmete vargus, petuskeemid. Lisaks sellele on digitaalne lõhe, mistõttu ei pruugi lapsevanemad ja haridustöötajad alati päris täpselt aru saada, millised riskid ja ohud lapsi internetis varitsevad. See võib aga põhjustada olukorra, kus täiskasvanud ei pruugi osata lapsi turvalise ja mõistliku digitehnoloogia kasutamise osas juhendada.

Kuidas oleks sellises olukorras kõige mõistlikum lapsi digiajastuks ette valmistada? Pole kahtlustki, et üks olulisemaid aspekte on digitaalne intelligentsus. Digitaalne intelligentsus on sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete võimete kogum, mis aitab inimesel hakkama saada digitaalse maailma väljakutsete ja nõudmistega. Need oskused saab laias laastus jaotada kaheksasse valdkonda:

Digitaalne identiteet – võime luua ja hallata oma veebiidentiteeti ja mainet.

Digitaalne kasutamine – oskus kasutada digivahendeid ja keskkondi, sealhulgas oskus luua tervislik tasakaal internetis viibimise ja muu elu vahele.

Digitaalne turvalisus – oskus tegutseda internetiohtude (küberkiusamine jm) ja probleemse sisu korral (vägivald jm), aga ka oskus neid riske vältida ja vähendada.

Digitaalne kaitse – oskus avastada küberohtusid (häkkimine, petuskeemid jm), aga ka sobilike töövahendite kasutamine oma andemete kaitsmiseks.

Digitaalne emotsionaalne intelligentsus – oskus olla empaatiline ja luua häid suhteid ka internetis.

Digitaalne kommunikatsioon – oskus kommunikeerida ja teistega koostööd teha digiseadmeid ja erinevaid keskkondi kasutades.

Digitaalne kirjaoskus – oskus leida, hinnata, kasutada, jagada ja luua sisu. Siia hulka kuulub ka algoritmiline mõtlemine (computational thinking).

Digitaalsed õigused – võime aru saada ja toetada seaduslikke õigusi, sealhulgas õigus privaatsusele, intellektuaalsele omandile, sõnavabadusele ja kaitsele vihakõne eest.

Ennekõike peaksid need oskused olema seotud selliste väärtustega nagu austus, empaatia ja taktitunne, mis aitavad arendada ka vastutustundlikku ning tarka tehnoloogia kasutamist. Digitaalse intelligentsuse arendamine on oluline, sest lapsed peaksid õppima tehnoloogiat juhtima ja enda kasuks tööle panema, mitte laskma tehnoloogial ennast juhtida.

Refereeritud: https://www.weforum.org/agenda/2016/06/8-digital-skills-we-must-teach-our-children/

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• Mikk Tarros: mida ootab noortelt tööandja?
• Eksperdid leppisid kokku, millised peavad olema õpilaste digioskused

Selleks kasutatakse Innove eksamite infosüsteemi EIS. 

Innove hariduse agentuuri juhi Tanel Oppi sõnul on mitmes linnas e-sisseastumiseksami läbiviimine oluline samm. "Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa kandidaadid ei pea enam ülikooli sisseastumistestiks Tallinnasse sõitma. See säästab nii kandidaatide aega, kui ka raha," sõnas Oppi.

Tallinna Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Merit Paist sõnas, et kandidaadid on pakutava võimalusega rahul. "Kuigi Tallinnas on kõige rohkem huvilisi, on nii Tartus kui ka Jõhvis pakutavale ajale registreerunuid. See tähendab, et kandidaadid on uue võimaluse hästi vastu võtnud ja soovivad seda kasutada," lisas ta.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi haldus- ja ärikorralduse või riigiteaduste erialale õppima asumiseks tuleb kandidaatidel täita vastuvõtu soorituspunktis asuvas arvutis elektrooniline vastuvõtu test. 45-minutilises testis kontrollitakse teadmisi ja võõrkeelse teksti funktsionaalse lugemise oskust. See moodustab 75% kogu sisseastumise hindest (25% hindest moodustab eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam).

Testi läbiviimiseks kasutatakse Innove ekspertide abi ja eksamite infosüsteemi EIS e-keskkonda, mis võimaldab elektroonseid teste koostada ja läbi viia. Kandidaat saab valida avalduse esitamisel endale sobiva sisseastumiseksami soorituskoha.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Akadeemilise testi tulemusena pääseb eritingimustel õppima üle 30 sisseastuja
• Tallinna Ülikooli õppima asumiseks esitati 7892 avaldust

Sõber Karu mobiiliäpp on kui ideepank, kuhu saab kirja panna oma mõtted ja plaanid ühiseks ajaveetmiseks ja kust saab häid ideid ka otsida. 

Sõber Karu äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpist leiab praktilisi nippe, kuidas seda teha. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Miks Sõber Karu? See on “Kiusamisest vabaks!” metoodikast tuntud  sümbol, muhe lillakat tooni karumõmm. Et programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ on liitunud 439 lasteaeda ja 106 kooli, siis peaks karuke päris paljudele lastele tuttav ette tulema. Ja kui lapsed suunavad vanemaid karu-kujutisega äppi kasutama, siis tutvuvad vanemad ühtlasi lähemalt  „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga.  

Marie Tammsaar, Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ koordinaator:  

Äpi idee tuligi programmist „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ ja metoodikast „Kiusamisest vabaks“. See on kiusamise ennetamise metoodika, mis on suunatud kolmele sihtgrupile: spetsialistidele (valdavalt õpetajatele), lastele ja lastevanematele. Lastevanemaid soovimegi äpi kaudu kõnetada ja kaasata. Mitte sellepärast, et lapsevanemad kiusavad lapsi, vaid nende kaudu on võimalik seda metoodikat laste jaoks veelgi tõhusamalt rakendada. Et võrgustik, mis laste ümber on, oleks ühtse teadlikkusega. 

Helika Saar, Lastekaitse Liidu juhatuse liige ja laste õiguste programmi koordinaator: 

Kõik meie tegevused Lastekaitse Liidus lähtuvad laste õiguste konventsiooni neljast printsiibist, ja üks printsiipidest on lapse õigus arengule. Laste ja lastevanemate ühist tegevust oleme igas võtmes alati propageerinud. Ideed ja praktilised nõuanded sisukaks ajaveetmiseks koos lastega on Sõber Karu äpi abil väga hästi digiajastu vanematele kättesaadavaks tehtud. 

Testime äppi - mida arvab lapsevanem?

Kerli (39) on kahe lapse ema, 10-aastane tütar on koolilaps ja 4-aastane poeg käib lasteaias. Kerli töö on digimaailmaga igapäevaselt seotud ja nutitelefoni ning tahvelarvuti kasutamine on loomulik nii tööl kui kodus. Aga kindlasti ei ole Kerli see inimene, kes kogu aeg ninapidi nutiseadmes oleks või lapsi ainult telefoni teel kasvataks. Palusingi temal uut äppi katsetada.

Kerli arvamus uuest äpist oli esialgu kõhklev - äpp, mis tuletab lapsi meelde?! Aga sisusse süüvides, videoid vaadates, artikleid lugedes jäi kõhklus väikesemaks. "Sain aru, et minusuguste jaoks see äpp tehtud ongi. Ikka ju mõtled, et peaks lapsele muinasjuttu jutustama või et täna õhtul loeme koos raamatut, aga mõtteks see liiga sageli jääbki. Kui paned selle tegevuse äpi ajaplaneerijasse kirja, siis äpp tuletab sulle sinu lubadust meelde ja sa plaanidki õhtu nii, et sinna mahub muinasjutu lugemine," rääkis Kerli. Veel meeldis talle, et seal on palju lihtsaid ideid ja näiteid, kuidas lastega koos aega veeta. Tavapärane on ju, et joonistame midagi või laome klotse kokku, aga isegi köögiaknast välja vaatamise saab teha põnevaks ja lapsele arendavaks. 

Kas Kerli äpi igapäevaselt kasutusse võtab, ta esialgu veel ei teadnud, aga mobiilis on see lapsevanemal nüüd olemas. 

Mis eristab Sõber Karu äppi teistest sarnastest, kus on samuti ajaplaneerimise ja mängude võimalus?

Marie Tammsaar:  Meie äpis on suur osa teadlikkuse tõstmisel. Seal on spetsiaalselt toodetud lühikesed videod „Kiusamisest vabaks!“ metoodika võtmes, aga suuremat pilti avavad. Siis on lugemisviited, otseselt metoodikat ja Lastekaitse Liitu tutvustavad videod. Selle kõrval on ühise sisuka aja veetmise osa. Tegevused on välja toodud, tegevuse juures on omakorda kirjeldused, mida see lapse jaoks annab, kuidas see last arendab. Selgitame, miks just see tegevus on valikus, veidi ka suuname vanemaid mõtlema, miks nad midagi teevad, mis mõju sellel on. Seda äppi tuleb tervikuna vaadata ja kasutada kõiki funktsioone, siis on tema kasu ja mõju kõige suurem. 

Helika Saar: Äpp toetab kindlasti üht meie lähenemisnurka, mis on positiivne vanemlus. Lastekaitse Liit on tegutsenud 27 aastat, meile helistavad ja kirjutavad väga paljud lapsevanemad. Eks see tuleb ka rohujuure tasandilt, miks sellist äppi tegime. 

2015. aastal viis Lastekaitse Liit läbi uuringu „Lapse osalemine pereelus“. See oli kordusuuring, mille aluseks oli 2008. aastal läbi viidud arvamusküsitlus. Kuivõrd andis uuring äpile sisu või sisendit?

Helika Saar: Lastekaitse Liit on viimasel kolmel aastal läbi viinud uuringuid, mis on seotud osalemise ja kaasamisega. Eesmärk on lapse häält kuuldavamaks teha. Kui me igapäevaselt rõhutame laste osaluse ja kaasatuse tähtsust, siis ilmselgelt on vaja teada, mida lapsed tahavad. Uuringu „Lapse osalemine pereelus“ üheks küsimuseks oli, mida lapsed teevad vanematega koos ja mida nad sooviksid koos rohkem teha. Võrreldes 2008. aasta andmetega võib öelda, et vanematega koos tehtav on suhteliselt sarnaseks jäänud. TOP 3 on sugulaste ja tuttavate külastamine, TV vaatamine ning ühine hommiku- ja lõunasöögi söömine. Lisandunud on poodlemine, pered veedavad ühiselt aega kaubanduskeskustes. Nüüd jõuame selleni, et mida lapsed tegelikult tahaksid. Poeskäik, hommikusöök  on igapäevased tegevused, mis vanema aktiivsust ei eelda. Lapsed tahaksid just rohkem aktiivseid tegevusi, näiteks koos reisida. Mis on 2008. aastaga võrreldes tugevalt tõusnud, on laste soov vanematega koos sportida. Kookuvõttes tuli 2015. aasta uuringust välja, et vanemad teevad lastega koos küll rohkem asju kui 2008. aastal, aga aktiivne osa on natuke nihkes. See oli aluseks ka äpi loomisel: pakkuda aktiivsemaid tegevusi. 

Kas Lastekaitse Liidu uus äpp on teatud mõttes paratamatus? See teenib head eesmärki, aga ikkagi tuleb nutimaailmaga asja siduda?

Marie Tammsaar: Me peame „Kiusamisest vabaks!“ metoodikas olema tänapäevaga kaasas, me ei saa ega tahagi piirduda ainult spetsialistide koolitamisega ega jääda lootma ainult sellele, et lastevanemate kõnetamine jääb nende tööks. Tahame ise ka Lastekaitse Liidu poolt poolt kaasa aidata. Ja kui seda on kõige parem teha nutivahendite kaudu, siis nii teemegi.

Helika Saar: Uuringust „Laste osalemine pereelus“ tuli välja, et lapsed tajuvad karistusviisina väga raskelt ignoreerimist ja ükskõiksust vanemate poolt. Samas on ka näha, et suurenenud on tendents lapsed ühistegevustest kõrvale jätta. Lapsevanem üksinda tunde nutiseadmes surfamas – see on lapsele tajutav ignoreerimisena. See veelgi rõhutab, kui oluline on koos tegutsemine. Kui ta juba kaks tundi nutiseadmesse süüvib, siis parem tulgu talle meie äpilt teavitus, mis tuletab meelde, et ta lubas lapsega koos seda või teist teha. See äpp on loodud ikka selleks, et täiskasvanud nutimaailmast välja kiskuda. 

Marie Tammsaar: Meie äpp pakub ka nutimaailmas koos tegutsemise võimalusi, seal on mänguosa, see on puhtalt lapsega koos tegutsemise koht. Ja veel ühest uuringust. Viisime läbi „Kiusamisest vabaks!“ metoodika uuringu lasteaedades ja koolides kahe aasta jooksul. Uuring näitab, et see on hea ja toimiv metoodika meie lasteaedades ja koolides, aga  lapsevanemad ootavad, et spetsialistid kaasaksid neid rohkem ja annaksid metoodika kohta infot. See äpp aitab ka seda teha. Kindlasti saab selgemaks, kes on see lillat tooni karuke, kes lasteaedades-koolides toimetab ja miks ta seda seal teeb. 

Samal teemal:

• Õpetajad usuvad varasemast rohkem, et nende võimuses on kiusamist ennetada
• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste sotsiaalset tõrjutust tuleb jõulisemalt ennetada

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (KMTK) koostöös Eesti NATO Ühinguga korraldas Euroopa kübervõistluse eelvooru novembris Saksamaal toimuva “European Cyber Security Challenge 2016” võistluse osalejate valimiseks.

„Meeskonnad  ehitasid üles IT-süsteemid, mida nad voorude jooksul kaitsesid ning samal ajal ründasid vastasmeeskondade omi. Võistlus toimus virtuaalselt,“ iseloomustas ettevõtmist Triin Muulmann, Kehtna MTK kutseõpetaja ja võistluste korraldaja. Virtuaalvõistlus toimus Kehtna serverites ning organiseerijate sõnul saadi esimese võistluse läbiviimise kogemus ning testiti tehniliselt Euroopa Regionaalarengu Fondi toel saadud IT-süsteemide võimekust.

Eesti eelvoorust pääses edasi viis meeskonda: Self-Signed Certificate (Tartu Kutsehariduskeskus), VIKK (Viljandi Kutseõppekeskus), Localhost (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Polüka kamp (Tallinna Polütehnikum) ja  OR ´1´=´1´ (Hugo Treffneri Gümnaasium). Edasipääsejatele korraldatakse järgneva nelja kuu jooksul mitmeid koolitusi ja võistlusi, leidmaks kümme osavaimat noort Eestit esindama.

Tehnilise poole eestvedaja, KMTK kutseõpetaja Erko Pärna sõnul oli kohtunike ülesanne monitoorida teenuste toimimist ning suhelda võistkondadega. Kohtunikena osalesid Kehtna MTK IKT-valdkonna õpilased, European Union Agency for Network and Information Security kui Tallinna Tehnikaülikooli esindajad.

Projekti läbiviijad on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ning Eesti NATO Ühing.
Projekti toetajad on Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Microsoft Estonia OÜ,  Dell/ MAX 1.2.3.
Projekti koostööpartnerid on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Riigi Infosüsteemide Amet, Kaitseliidu küberkaitseüksus ja Põltsamaa Ühisgümnaasium, SA Innove, Tartu Kutsehariduskeskus

Võistluse koduleht: http://virtuaal.kehtnamtk.tk/.
Info Saksamaal toimuva lõppvõistluse kohta: http://www.europeancybersecuritychallenge.eu/.

Allikas: Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Foto illustartiivne.

Samal teemal:

• Turvalisus, privaatsus ja identiteet õppetööks keskkonda valides – võimalus või turvarisk?
• Küberpähkli võistluse võitsid Tartu noored

Seminaril käsitletakse olulisi küberkaitse ja -turvalisusega seotud teemasid, tutvustatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumis eelmisel sügisel avatud küberkaitse õppesuunda ning rahvusvahelist kübervõistlus, kuhu sel aastal on plaanis ka Eesti meeskond saata. Seminarile on oodatud nii koolide direktorid, õppealajuhatajad, IT õpetajad kui ka kohalike omavalitsuste haridustöötajad.

Registreerimine on avatud kuni 10. juunini, registreeruda saab SIIN. Osalejate piirarv on 50.

Päevakavaga saab tutvuda siin: .

Allikas: Eesti NATO Ühing

Samal teemal:

• Üle-eestiline kübervõistlus noortele
• Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased õpivad küberkaitset

Finaalis võistlesid eelvoorude parimad, kelle seast pälvis teise koha Kuusalu Keskkool, kolmanda koha Elva Gümnaasium ning neljanda koha Ilmatsalu Põhikool.

Iga kooli võistkonda kuulus kuni kuus 6.-7. klasside õpilast, kes olid eelnevalt läbinud nii piirkondliku voor kui ka poolfinaali. Finaalis tuli õpilastel tutvustada oma kooli ja võistlusmängu käigus õpitut ning näidata oma teadmisi internetist ja nutivahenditest "Kuldvillaku" stiilis viktoriinis. Lisaks olid kõik finaalis osalenud meeskonnad läbi viinud ulatusliku veebiküsitluse, kus uuriti kaasõpilaste aktiivsust Facebooki keskkonnas, nutiturvalisuse strateegiaid, nende teadlikkust targaltinternetis.ee ja Lasteabi telefoni olemasolust jne.

Võistlusmängu peamine eesmärk oli innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks.

"Targalt internetis" teavitustöö koordinaator ja võistlusmängu juht Kerli Kuusk selgitas, et lisaks teadmistele, kuidas nutiseadmeid ja nende rakendusi turvaliselt kasutada, on oluline, et lapsed saaksid infot ja õpiksid ka ise looma kasulikke veebilehti, videoid ja rakendusi, mida nende eakaaslased saavad õppimiseks või meelelahutuseks kasutada. „Võistlusmängus osalenud õpilased said sellega suurepäraselt hakkama,“ kiidab Kuusk võistlejaid.

„Meie meeskonna koostöö kogu võistlusmängu vältel sujus väga hästi ja meie tiimi jaoks oli oluline, et alati oleks lõbus. Õppisin ka seda, et kui midagi läheb halvasti, ei tohi pead norgu lasta,“ sõnas võidutiimi liige Kristjan Mäetalu ning lisas, et võistlusmängud andsid hea võimaluse saada tuttavaks ka teiste koolide õpilastega.

Kristiine Gümnaasiumi meeskonna juhendaja Anu Rannuse sõnul tulid võistlusmängude jooksul välja laste endi sisemised tugevused. Samuti õpetas meeskonnatöö noori omavahel koostööd tegema. „Grupi areng kogu võistlusmängu jooksul oli märgatav,“ tähendas Rannus.

Võistlusmängu finaali žüriisse kuulusid Lastekaitse Liidu, HITSA Innovatsioonikeskusese ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Žürii hinnangul olid kõik finaali pääsenud võistkonnad väga tublid, finaaliks hästi valmistunud ning võistlus kujunes väga tasavägiseks.

Suur tänu kõikidele võistlusmängul osalenud koolidele: Tallinna Kristiine Gümnaasium, Elva Gümnaasium, Ilmatsalu Põhikool, Kuusalu Keskkool, Tartu Veeriku Kool, Lähte Ühisgümnaasium, Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Pelgulinna Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Tamsalu Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Pärnu Rääma Põhikool, Avinurme Gümnaasium, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Virtsu Kool, Tallinna Laagna Gümnaasium, Jüri Gümnaasium, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool, Pärnu Vanalinna Põhikool, Kiili Gümnaasium, Emmaste Põhikool, Tallinna Kunstigümnaasium, Järva-Jaani Gümnaasium, Varstu Keskkool, Esku-Kamari Kool, Mustvee Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Konguta Kool ja Lustivere Põhikool.

Võistlusmäng oli korraldatud projekti „Targalt internetis“ raames, mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit,, Politsei- ja Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti tegevusi finantseerib 50% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Connecting Europe Facility“.

Kõik võistlusmängude jooksul loodud materjalid ning võistluste tulemused on leitavad www.targaltinternetis.ee. 

Allikas ja foto: Lastekaitse Liidu pressiteade.

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Blogida või mitte blogida – selles on küsimus
• Tallinna koolides on nutikuu

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor arvutimängude disaini erialajuhi Kristi Ramoti sõnul on globaalse mängutööstuse aastane käive kasvanud ligi 100 miljardi dollarini, mistõttu on oluline, et valdkonnas tegutsemisest huvitatud Eesti noored teeksid oma esimesed sammud võimalikult varakult. “Abiturientidele suunatud konkursi eesmärk ongi innustada Eesti noori mängude ideid välja mõtlema ja edasi arendama, anda neile väärtuslikku tagasisidet ja juhised, kuidas potentsiaalsete mänguideedega on võimalik edasi minna,” selgitas Ramot ja lisas, et globaalse turu suurust arvestades võib just mõnest sellisest ideest kasvada välja kauaotsitud “Eesti Nokia”.

Parimate ideede esitajatele on välja pandud mängudisaini kiirkursus ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja magusad auhinnad PlayStation Eesti ja Sony Centeri poolt.

Konkursil osalemiseks tuleb kuni 3-liikmelisel 16-19-aastastest koosneval tiimil esitada oma idee 12. juuniks. Erialaekspertidest koosnev žürii hindab mänguideede juures nende terviklikkust, uudsust ning potentsiaali mängutööstuses läbi lüüa ning kuulutab juba juuni keskel välja parimad.

Konkursitöö tuleb esitada eesti või inglise keeles, kirjeldades täpsemalt mängu ideed, toimimist, keskkonda ja platvormi, lisades näidisvisuaale ja 1-3 minuti pikkuse video, milles meeskond kirjeldab mängu oma sõnadega. Kui on juba olemas mängu demo, võib ka selle hindamisele esitada. Tööde esitamine, reeglid ja lisainfo leiab aadressilt eek.ee/mangud.

Allikas: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Foto: Flickr, kasutaja Penn State, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Selgusid HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ võidutööd
• Õpilased on loovad ka digimaailmas