Ehk kui varem räägiti internetis varitsevatest ohtudest ja netis ringiluusijatest, kellest tuli kiiresti teada anda kuhu vaja, siis nüüd oleme jõudnud kapitalismi. „Ostetakse, müüakse, vahetatakse - kes on kõige tugevam ja targem, saab mängu lõpus kõige rikkamaks,“ sõnastas oma mõtte CERT Eesti infoturbespetsialist Anto Veldre.

Vasakul veebikonstaabel Andero Sepp, paremal infoturbe spetsialist Anto Veldre konverentsil "Nutikalt netis - hoia ennast ja oma raha!"

Ta tõi näite elust enesest: isa ostis pojale tahvelarvuti ja maksis selle eest oma krediitkaardiga. Hiljem ostis pojale arvutisse põneva mängu ka. Kui isa krediitkaardilt hakkas suuremaid summasid kaduma, selgus tõsiasi, et poeg on mängu tarvis oste teinud, tegemata vahet mängus käibel oleval rahal ja euromärgiga päris rahal. Ja kuna isa krediitkaart oli poisi mängukontoga seotuks jäänud (õigemini ununenud), läksidki summad kaardilt maha.

Mobiilrevolutsioon on toimunud

Anto Veldre ettekande teema oli „Äppide varjatud küljed“. Ta keskendus Android telefonidele, kuna need on kasutajate seas populaarseimad. „Ma usun, arvan ja loodan, et mobiilrevolutsioon Eestis on juba toimunud, aga see on toimunud vargsi. Ja pulgaperiood sai läbi. On saabunud "nutifööni" periood, kõige populaarsem on Androidi-põhine telefon. Androidi pahavara hulk maailmas on kordades suurem ja viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud võrreldes teiste mobiiliplatvormidega,“ sõnas Anto Veldre. Ehk siis nutitelefoni tuleb pahavara eest kaitsta samamoodi nagu laua- ja sülearvutit, aga sellele kasutajad sageli ei mõtle.

Vaade konverentsisaali.

„Kui puutun internetis kokku viirusega või saan Nigeeriast rämpsposti, siis kes on mul tegelikult teisel pool vastas?“ viskas kõneleja kuulajate sekka küsimuse. Ta tõi näite Petri tassist, kus bakterid paljunevad kaootiliselt, ja hundikarjast, kelle tegevus on siiski eesmärgistatud ja koordineeritud. Häkkeridki võivad tegutseda nagu Petri tass või nii, et keegi on viirused teadlikult valmis teinud ja levitab neid teadlikult. „Kõige suurem vastane olete endale ise, kui eirate turvanõudeid,“ sõnas Anto Veldre. Olgu siis nutiseadmes või lauaarvutis.

Kust tulevad äpid?

Google Playst. Ja konverentsil osalenud said koduse ülesande: pange oma nutiseadmele viirusetõrje peale, laadige alla vastav äpp. 

„Android kaitseb end võõraste äppide eest, süsteem annab märku, kui äpp ei ole pärit Google Playst. Turvariske unustades on võimalik sellest mööda hiilida, kiusatus on suurem kui mina,“ kõneles Anto Veldre äppide allalaadimisest. „Miks peaks tahtma keegi installeerida äppi, mis tuleb teab kus kohast? Mul on seda vaja, saate aru!“ tõi ta välja väga inimliku põhjenduse.

Veel peatus Anto Veldre oma ettekandes äppide uuendamisel. „Seda nimetatakse värskendamiseks, jättes kasutajale mulje, et natuke midagi tehakse, tegelikult saab äpp uue sisu,“ rääkis esineja.

Kas uuendada või mitte, on kasutaja enda otsus. Uuendamata jätmine võib tähendada turvariske (turvaauke), automaatset uuendamist Anto Veldre siiski ei soovitanud, sest tuleb kontrollida, mida üks või teine äpp sinu telefonis tegelikult teeb. Näiteks Facebooki rakendus nõuab väga suuri õigusi - muu hulgas ligipääsu ka kasutaja sõnumitele - SMSidele ja MMSidele (vaata Facebooki põhjendusi siit). Samuti tasub tähelepanu pöörata sellele, et värskendusi tehakse turvalises võrgus, mitte näiteks mõnes ebaturvalises wifi-võrgus.

Vasakult: AS Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihl, "Targalt internetis" teavitustöö projektijuht Triin Kangur, konverentsi moderaator ja tehnoloogiaajakirjanik Mart Parve. 

11-aastane ei ole digiküps

Veel rääkis ettekandja digiküpsusest. Seda mõistet saab rakendada nii indiviidi kui ühiskonna kohta. Esimene tase on algaja, kes alles avastab internetti (Explorer). Seejärel õppija, kes tahab teada, kuidas asjad internetis töötavad, kes tahab ise teha (Learner). Edasi tase, mis võimaldab ühiskonnas enam-vähem hakkama saada ehk praktiku tase (Practitioner). „Maailmas on levinud eksiarvamus, et 11. eluaastaks kujuneb lapsel välja praktiline oskus digimaailmas iseseisvalt toimetada. Tegelikult on tal tehnilisi oskusi sedavõrd, et petab täiskasvanu ära ning lapsevanem arvabki, et laps teab arvutist kõike,“ sõnas Anto Veldre. Kaks astet on aga veel – hoidja, hoolitseja, kellele meeldib õpetada ning jälgida, kuidas digilahendused toimivad (Nurturer). Ja lõpuks guru, kes peaks digimaailmast kõike teadma (Elder). Missugusel digiküpsuse astmel on ühiskond, vajab veel uurimist.

Turvalise interneti päeva konverentsi „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha“ eesmärk oli teavitada ohtudest, millega tuleks arvestada erinevate tehnoloogiavahendite kasutamisel. Konverentsil osales üle 400 inimese, kellest enam kui 40% vastas registreerumisel jaatavalt küsimusele, kas neil on olnud kokkupuuteid arvutikelmuste või pangakaardipettustega.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Projekti „Targalt internetis“ viivad Euroopa Komisjoni kaasrahastusel ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet ja Lasteabi telefon 116111.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal: 

• Targalt internetis kodulehekülg
• Turvalise interneti päev - muudame üheskoos interneti paremaks!
• Virtuaalselt on ka päriselt
• E-ohutuse tunnusmärk koolile
• Ka nutitelefon vajab viirusetõrjet

Kell 10 algaval konverentsil võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja „õngitsemine“.
Konverentsi ajakava
09.30 – 10:00 Registreerimine
10:00 – 10.10 Sissejuhatus – Elmar Vaher, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor
10.10 – 10.55 Äppide varjatud küljed – Anto Veldre, infoturbe ekspert, CERT Eesti
10.55 – 11.40 Mobiil-ID ja ID-kaart, NutiKaitse 2017 – Kalev Pihl, AS Sertifitseerimiskeskuse juhataja
Mis on mobiil-ID? Kas ja miks on see parem kui ID-kaart? Kuidas kumbki neist täpselt toimib? Kuidas ja kui hästi on need kaitstud ning mismoodi kaitseb mobiil-ID ja ID-kaardi kasutamine mind? Tutvustame projekti NutiKaitse 2017.
11.40 – 12.30 Lõuna
12:30 – 13:00 Ekspertpaneel: Nutitelefonid – müüdid ja tegelikkus (Mobiilsideoperaatorid; AS Sertifitseerimiskeskus)
Millega tuleb arvestada nutitelefoni ostes? Mis on nutitelefoni plussid, millised on miinused ning kuidas neid teadlikult vältida kasutades õigeid teenuseid ja seadeid? Mida jälgida oma nutitelefoni juures ning kuidas võtta oma nutitelefon enda kontrolli alla? Millised on levinuimad müüdid nutitelefonide kohta ning kui palju on neis tõde?
13:00 – 13:30 Oma arvuti ja nutiseadmete tehniline kaitsmine – Andrus Padar, Kaitseliidu küberkaitse üksuse pealik
Selgitame miks, kuidas, millega ja mille eest tegelikult oma arvutit või nutiseadet kaitsma peab. Mis siis reaalsuses juhtub, kui seda ei tehta? Oht ainult endale, oma varale või ka riigile ja ühiskonnale?
13:30 – 14:00 Ekspertpaneel: Minu raha internetis (Pangad; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Politsei- ja Piirivalveamet).
Kuidas kasutada oma krediit- ja deebetkaarti nii, et ennast ja oma raha säästa. Kuidas käituda oma raha ja kaartidega välismaal ja internetis? Mida saan ma ise teha enda ja raha kaitseks? Milliseid teenuseid pakub selleks välja pank? Milliseid riik?
14:00 -14:30 kohvipaus
14:30 – 15:00 Õngitsemine (Phishing) – Dmitri Rudakov, Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei vaneminspektor
Mis on õngitsemine? Mis ohtu see minu jaoks kujutab? Kuidas seda ära tunda ja vältida?.
15:00 – 15:45 Mängurlus ja selle mõju inimese psüühikale? – Pille-Riin Kaare, Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse juhtiv psühholoog
15:45 Konverentsi lõpetamine

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev.

Konverents „Nutikalt netis - hoia ennast ja oma raha!“ saab teoks projekti „Targalt internetis“ raames. Projekti viivad Euroopa Komisjoni kaasrahastusel ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet ja Lasteabi telefon 116111.

Samal teemal:

• Turvalise interneti päev - muudame üheskoos interneti paremaks!
• IT Kolledži õppejõud räägivad IT-turvalisusest
• Tutvu konkursi „Parim lastele suunatud veebisisu“ võidutöödega
• E-ohutuse tunnusmärk koolile
• Targalt internetis koduleht
• Uuring: Eesti laste netikasutus sarnaneb Ida- ja Kagu-Euroopale

Meil kõigil on oma roll, et muuta internet nii laste kui ka meie endi jaoks paremaks ja positiivsemaks keskkonnaks, kirjutab projekti "Targalt internetis" esindaja Kerli Kuusk MTÜ Lastekaitse Liidust Delfis.

Lapsed ja noored saavad ise muuta online-keskkonda paremaks, käitudes seal nii oma eakaaslaste kui ka teiste internetikasutajatega viisakalt ja luua endast positiivne online-imago. Samuti saavad lapsed luua internetis uusi huvitavaid materjale ja neid teistega jagada. Tähtis on, et lastel oleks teave, kuidas erinevate olukordade puhul käituda, et tekkinud mure korral tuleb sellest usaldusväärsele täiskasvanule rääkida ning oma eakaaslasi online-keskkonnas toetada.

Lapsevanemad saavad toetada oma laste heade käitumistavade kujunemist, arutades lastega avatult ja ausalt interneti kasutamisega seotud teemadel ning tutvustades neile kvaliteetseid, arendavaid ja eakohaseid materjale. Lapsevanemad saavad olla lastele interneti kasutamisel positiivseks eeskujuks. Tunda huvi, mida nende laps internetis teeb, online-keskkonnas toimuvat selgitada ning julgustada last küsimuste ja probleemide puhul tema poole pöörduma. Alati ei pruugi lapsevanematel vastused kohe olemas olla, kuid nad saavad neid koos lapsega arutades või spetsialistilt nõu küsides leida.

Foto: Ülar Mändmets

Õpetajad ja teised lastega töötavad spetsialistid saavad kaasa aidata lastele parema internetikeskkonna kujundamisele, õpetades lastele ja noortele digitaalset kirjaoskust, tutvustades neile interaktiivseid õppekeskkondi ja võimalusi ning viise huvitavate materjalide loomiseks ning arendades lastes veebisisu kriitilise hindamise oskust. Õpetajad saavad toetada laste ja noorte sotsiaalsete oskuste arengut ning selgitada, kuidas käituda erinevate olukordade puhul ja kelle poole abi saamiseks pöörduda. Abi ja nõu on võimalus küsida lasteabitelefonilt 116111 ja veebikonstaablitelt.

Infotehnoloogia valdkonnas tegutsevad firmad saavad muuta interneti laste jaoks paremaks, luues lapsi arendavaid veebipõhiseid materjale ja keskkondi, arendades kasutajasõbralikke veebipõhiseid teenuseid ning tagades kasutajate isikuandmete kaitse. Kasutajasõbralikkus tähendab, et lapsele on arusaadav teenuse sisu ning probleemide ja küsimuste korral on tal võimalik saada teenuse pakkujaga kontakti ning leida küsimustele ja probleemidele lahendus.

Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks online keskkonnas on oluline toetada õpetajate täiendkoolitust infotehnoloogia valdkonnas, tõsta laste ja lapsevanemate teadlikkust internetiga seotud teemadel ning takistada lastele ebasobivate või kahjulike veebilehtede levikut. Lastele kahjulikust materjalist internetis tuleb teavitada vihjeliini või politseid.

MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Lasteabitelefon 116111 ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus aitavad kaasa interneti keskkonna lastele turvalisemaks ja paremaks muutmisele projekti „Targalt internetis“ kaudu.

Turvalise interneti päeval toimub Meriton hotelli konverentsikeskuses konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas tarbida turvaliselt erinevaid internetiteenuseid. Sellest ootame osa võtma nii lapsevanemaid, noori kui ka teisi teemast huvitatuid. "Targalt internetis" projekti koolitajad viivad turvalise interneti nädalal erinevates koolides üle Eesti läbi interaktiivseid töötubasid enam kui 500 lapsele. Luuakse temaatilisi videoklippe ja teavitusmaterjale, kogu info on leitav veebilehelt www.targaltinternetis.ee.

Igaüks meist saab kaasa aidata sellele, et internet oleks nii lastele kui ka täiskasvanutele arendavam, huvitavam ja turvalisem keskkond.

Loe ka teisi "Targalt internetis" erilehe artikleid Delfist:

• Ma ei oleks kunagi arvanud, et internetis kelmi kohtan
• Sotsiaalne manipulatsioon — kuidas seda süüa?
• Turvaline ostlemine internetis
• Kuulikindel parool, naiivne usk

IT Kolledži õppejõud soovivad turvalise interneti päeval iga arvuti ja interneti kasutaja tähelepanu juhtida enda ja oma lähedaste käitumisele ja turvalisusele küberruumis.
 
„Loengus tuleb käsitlemisele palju näiteid elust enesest, kus igaüks saab aru kui väikesed vead võivad viia katastroofini,“ tutvustas IT Kolledži õppejõud Margus Ernits.
 
„Itimehed armastavad visata nalja “tihendist klaviatuuri ja tooli vahel”. Eks see natuke ülbevõitu ole, aga paraku on siin suur annus tõtt – väga paljud probleemid saavad alguse inimestest ning siis ei aita ka hea tehnika,“ tõdes IT Kolledži õppejõud Kaido Kikkas ja lisas, et sellistest lugudest ta soovibki loengus rääkida.
 
Loeng toimub IT Kolledži õppehoones Mustamäel, Raja 4C, Tallinn, auditooriumis 316, kell 10:00-12:00.
 
Huvilistel palutakse eelnevalt registreeruda siin.
 
Loengust ei toimu otseülekannet ega salvestust.
 
„Targalt Internetis“ projekti raames toimub samal päeval, 11. veebruaril kell 9:30-16:00 Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses turvalise interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid. 
 
Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Euroopas kavandab ja koordineerib turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi turvalise interneti keskust. Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“. Projekti viivad Euroopa Komisjoni kaasrahastusel ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet ja Lasteabi telefon 116111.
 
Eesti Infotehnoloogia Kolledž on 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mida haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. IT Kolledžis on võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus õppekavadel IT-süsteemide administreerimine, IT-süsteemide arendus ja infosüsteemide analüüs. Kokku õpib IT Kolledži päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 900 õppuri. IT Kolledžist on suundunud Eesti IT-tööjõuturule 649 IT-spetsialisti.

Luubi alla võetakse: 

• IT- ja mobiilsideteenused
• Internetiteenuste turvaline tarbimine
• Mobiiliäppide varjatud küljed
• Pangakaartide turvaline kasutamine
• Mobiil-ID kasulikkus ja „õngitsemine“

Esinejate hulka kuuluvad: IT-turvalisuse spetsialistid, Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad jt. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve. Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Täpse ajakavaga saab tutvuda siit.

Konverents on tasuta. Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid. Osalemiseks on vajalik eelnevalt registreeruda siin hiljemalt 7. veebruariks.

Nakatunud arvutitele puudub ravi: kui andmed on juba krüpteeritud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Nõutud tasu maksmine ei taga aga andmete taastamist, kuid toidab kuritegelikku majandust. Seega on CryptoLockeri või sarnase pahavaraga krüpteeritud andmeid võimalik taastada üksnes siis, kui need on eelnevalt varundatud. Riigi Infosüsteemi Amet soovitab teha andmetest regulaarselt varukoopia, sest see kaitseb andmeid mitmesuguste intsidentide ebameeldivate tagajärgede eest.

Ekraanipilt CryptoLockeri andmete krüpteerimise teatest, allikas: sophosnews.files.wordpress.com

"Teadaolevalt levib CryptoLocker peamiselt e-posti manustena. Seetõttu on oluline arvutikasutajatele meelde tuletada: ärge klõpsake kahtlastel linkidel ja manustel, mis on maskeeritud näiteks zip-failiks. Seda ka siis, kui saabunud kirja sisu paistab korrektne. Kui kahtlete saabunud kirja ehtsuses, helistage saatjale üle ja küsige, kas tegu on ohutu ja sihilikult saadetud manuse või lingiga," ütles Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeekspert Triin Nigul. "Kui arvuti on juba nakatunud ja andmed krüpteeritud, siis viirusetõrjest enam andmete taastamisel abi pole – päästev krüptovõti asub küberkurjategija kontrollserveris. Arvuti võiks esimeste nakatumistunnuste avaldumisel võrgust eemaldada ja välja lülitada ning pöörduda IT-spetsialisti poole. Tuleks tähele panna, et arvuti nakatumisel võidi krüpteerida ka võrgukettal olevaid andmeid."

Esimene Eestis politseisse avalduse teinud ohver oli väikeettevõtja, kes kasutas operatsioonisüsteemi Windows XP. RIA soovitab vahetada operatsioonisüsteemi Windows XP lähiajal uuema vastu. Alates käesoleva aasta 8. aprillist ei paigata selles operatsioonisüsteemis enam uusi turvaauke ega hoolitseta programmide ja arvuti lisaseadmete tõrgeteta töö eest.

CryptoLocker on 2013. aasta septembris levima hakanud pahavara, mis krüpteerib andmed Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutis. Pahavara on üsna levinud nii USAs kui mitmel pool Euroopas. Eestisse jõudis CryptoLocker eelmisel nädalal.
Allikas: Riigi Infosüsteemide Amet

Samal teemal:

• RIA soovitab Windows XP kasutajatel operatsioonisüsteemi uuendada
• Tallinn katsetab koolides ja lasteaedades Linuxit
• Ministeerium võitles haridusasutustele välja Windowsi soodushinnad
• Microsofti tarkvara kasutamine kallineb koolide jaoks

Ettevõtetele ja professionaalsetele veebiarendajatele mõeldud kategoorias esitati konkursile 4 tööd, millest võitjana väljus BCS Koolituse ja  Eesti Info- ja Telekommunikatsiooni Liidu koostööna valminud õppematerjalide kogumik „See on turvaline IT“.

Teises, täiskasvanud harrastajate kategoorias valis žürii Eestit Euroopa tasemel esindama Katri Sanina ja Marina Kurvitsa loodud veebilehe „Avasta Päikesesüsteem“, kus vahva roheline mehike Rudolf, kutsub lapsi tutvuma maailmaruumi saladustega. Ka selles kategoorais osales 4 tööd.

Noorte individuaal- ja kuni 4–liikmeliste meeskondade arvestuses väljus  konkurentsist võitjana Tallinna tehnikagümnaasiumi õpilase Evelin Kurvitsa 6-8-aastastele lastele loodud interaktiivne raamat „Aastaajad“.

Neljandas võistluskategoorias - koolinoorte meeskonnad- leidis žürii,  et üle-euroopalise auhinna eest peaks võistlustulle asuma Tallinna Tehnikagümnaasiumi 10. klassi loodud juhis Creative Commons litsentside selgitamiseks.

Žüriisse kuulusid: Kalev Pihl - AS Sertifitseerimiskeskus; Liina Luidalep - politse- ja piirivalveameti esindaja; Enelis Linnas - MTÜ Abikeskused; Karel  Zova - HITSA Innovatsioonikeskus; Triin Kangur – Targalt internetis projekt, HITSA Innovatsioonikeskus.

Projekti „Targalt internetis“ viivad koostöös ellu MTÜ Lastekaitse Liit, HITSA Innovatsioonikeskus, Lasteabitelefon 116 111 ja politsei- ja piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Safer Internet“.

Samal teemal:

• E-ohutuse tunnusmärk koolile
• Targalt internetis koduleht
• Uuring: Eesti laste netikasutus sarnaneb Ida- ja Kagu-Euroopale
• Kas nüüdisaegne lasteaed vajab digitaaltehnoloogiat?
• Uus käsiraamat 13-16-aastasele internetikasutajale

Mängime koos loovaid ja harivaid meediamänge.

Lapsevanematega arutleme Pille Pruulmann-Vengerfeldti juhendamisel meedia-
ja internetiteemadel:
-        Lapsevanema roll lapse meediatarbimise suunamisel.
-        Kuidas peaksid lapsed arvutit kasutama?
-        Mida peaks lapsevanem tegema, et kaitsta last internetiga seotud ohtude
eest?

Sündmuse orienteeruv kestus on 1,5 tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud.

Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120.
Osalustasu 4 eurot lapse kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas 2013. aasta septembrist
lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema
keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-8-aastastele lastele harivaid
keskkonnahoidlikke tegevusi. Keskkonnaklubi ajaveeb:
loodushommik.wordpress.com
Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tule veeda hariv ja meeleolukas laupäev koos perega loodusmajas!

Lisainfo:
Mirjam Burget
Tartu Keskkonnahariduse Keskus
mirjam.burget@teec.ee
Tel (+372) 736 6120

 

Avast! Free Mobile Security Android seadmetele - nii nutitelefonidele kui tahvelarvutitele, on jõudnud kiiresti tippu, pakkudes mitmekülgset turvalisust. Tõsi, tasuta rakenduses pakutakse ka tasulisi teenuseid juurde, kuid neid ei pea loomulikult ostma. Ka tasuta kujul täidab Avast viirusetõrje kõik turvalisuse ootused oma parimas headuses.

Reaalaja kaitsega viirusetõrje skanneerib automaatselt ja koheselt üle kõik rakendused, saabuvad SMSid või failid -  pildid, mängud, videod jne, mille te nutiseadmesse installeerite. Lisaks seadmes olevatele rakendustele on võimalik üle skannerida ka SD mälukaardi sisu. Võimalike kahtluste korral saab igal ajal käivitada käsitsi viirusteotsija (Scan now) ja mugavuse mõttes ajatada automaatne pahavara otsimisrežiim (Automatic Scan) teile sobivaks päevaks ja ajaks.

Pikemalt loe Arvutikaitsest.
Foto: Flickr, kasutaja Saad Irfan, litsents CC BY-NC-SA 2.0.

Samal teemal:

• Üle poole maailmas müüdavatest mobiiltelefonidest on nutikad

„Konkursi eesmärk on innustada looma uut ning esile tooma juba olemasolevat veebisisu, mis pakub lastele ja noortele võimalusi veebis õppida, mängida, avastada ja leiutada,“ sõnas projekti „Targalt internetis“ teavitustöö juht Triin Kangur.

Osaleda saab igat tüüpi veebisisuga: alates veebilehtedest, blogidest ja videotest kuni rakenduste ja mängudeni, mis on mõeldud kasutamiseks lastele või kuni 18-aastastele noortele. Sisu peab olema võistluse jaoks loodud või juba eelnevalt olemasolev.

Konkursitööde hindamisel arvestatakse sisu eakohasust, kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust. Sisu peab võimaldama loovaid, interaktiivseid, meelelahutuslikke ja hariduslikke tegevusi.

Konkursile ootame osalema täiskasvanuid ja kuni 18-aastaseid noori. Täiskasvanud võistlevad kahes kategoorias: professionaalid, kes oma igapäevatöös tegelevad veebisisu loomisega või ostavad selleks teenust sisse (nt ettevõtted) ja täiskasvanud, kes teevad seda oma igapäevatöö kõrvalt (nt õpetajad, noorsootöötajad jne). Lapsed ja noored saavad osaleda  kahes kategoorias: individuaalselt või kuni 3-liikmelise grupina, ning klassi- ja koolikollektiivina.

Töid saab esitada 30.oktoobrini 2013 konkursi veebilehel oleva vastava kategooria vormi kaudu.

Parimate väljaselgitamine toimub kahes voorus. Esmalt selgitatakse žürii ja avalikkuse poolt parimad neljas kategoorias Eestis ning iga kategooria võitja läheb edasi võistlema üle-euroopalisse vooru. Eesti parimad tehakse teatavaks novembris 2013 toimuval auhinnatseremoonial ning Euroopa auhinna võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta Turvalise interneti päeval 11. veebruaril.

Rohkem infot konkursi kohta leiate konkursi veebilehelt, kus vastav info on iga osaleva riigi keeles.

Lisainformatsioon ja kontakt: Triin Kangur, triin@hitsa.ee