Eestis kasutab mitu korda päevas internetti 49 protsenti inimestest, Euroopa keskmine on 39 protsenti, selgub hiljutisest Eurobaromeetri uuringust. Ka avalikus kohas või koolis interneti kasutamine on Eestis levinum.

Uuringust selgub, et kui Euroopa Liidu kodanikele valmistab muret isikuandmete ja veebimaksete turvalisus, siis Eestis on need näitajad palju paremad ning internetti kasutatakse oluliselt rohkem.

Uudiseid loeb internetist Eestis 87 protsenti inimestest ja Euroopas 64 protsenti. Internetipanka kasutab Eestis 85 protsenti inimestest, Euroopas vaid 48 protsenti. Internetipanganduse ja ostude osas usaldab Eestis internetti 80 protsenti inimestest, Euroopas 69 protsenti.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt valmistab küberjulgeoleku olukord Euroopa internetikasutajatele suurt muret. Nii väldib 89 protsenti küsitlusele vastanutest interneti teel isikuandmete edastamist ja 74 protsenti on seisukohal, et viimase aasta jooksul on suurenenud oht langeda küberkuriteo ohvriks.

12 protsenti EL-i internetikasutajatest on juba saanud interneti teel petta ja kaheksa protsenti on langenud identiteedivarguse ohvriks. Seejuures ei ole 53 protsenti internetikasutajatest viimase aasta jooksul muutnud oma salasõnu.

Uuringu kohaselt on küberkuritegevuse ohtude tundmine ja internetis tegutsemise julgus omavahel tugevasti seotud. Enamik neist, kes ei pelga internetis sisseostude tegemist ega pangateenuste kasutamist, arvasid ühtlasi, et nad on küberkuritegevusest hästi informeeritud.

Uuring hõlmas kokku umbes 27 000 inimest kõigis EL-i liikmesriikides.

Allikas: BNS

Loe lisaks:

• Võitlus interneti pärast
• Sotsiaalse meedia kahju ja kasu

 Foto: Koolielu arhiiv

Homme, 11. juulil toimub Euroopa Komisjoni juures kohtumine, kus interneti teenusepakkujad tutvustavad strateegiaid laste turvalise veebikasutuse tagamiseks. Euroopa teadlased soovitavad keskenduda lapsesõbralikele ja lihtsastikasutatavatele vahenditele. Aruandest selgub, et iga viies Euroopa laps on kokku puutunud potentsiaalselt ohtliku sisuga.

TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus lisas, et 22% Eesti 11-16aastastest internetikasutajatest on külastanud anoreksiat või buliimiat propageerivaid veebilehti, 16% on käinud saitidel, kus vahetatakse kogemusi mõnuainete tarbimise kohta, ning 8% on vaadanud lehekülgi, mis õpetavad enesetapu sooritamist. Kõik need näitajad on ligikaudu kaks korda kõrgemad Euroopa keskmisest.

Kolmandik lastest, kes olid pöördunud interneti vihje- või abiliini poole, ei saanud probleemile lahendust. Lapsed olid teenusega rohkem rahul ebasobivast sisust teatamisel, vähem saadi abi küberkiusamise ja seksisõnumite saamise puhul. Veebipõhiseid abiteenuseid kasutavad agaramini tüdrukud, vaesematest peredest või psühholoogiliste probleemidega lapsed. “See näitab tõsist vajadust veebiabi teenuste arendamise ja kergemini kättesaadavaks tegemise järele”, ütles Kalmus.

Lapsevanemate käest küsiti, mis paneb neid oma lapse juures väga muretsema. Nii Euroopas üldiselt kui Eestis nimetasid 9-16aastaste laste vanemad kõige sagedamini koolis edasijõudmist, liikluses vigasaamist, kuritegevuse ohvriks langemist ning kooli- ja küberkiusamist. Vanemlike murede esikuuikusse mahuvad ka internetis võõrastega kohtumine ja ebasobiva veebisisu nägemine. Tunduvalt vähem muretsevad vanemad laste alkoholi- ja mõnuainete tarbimise, politseiga pahuksisse sattumise ja seksuaalse tegevuse pärast.

Veronika Kalmuse sõnul paistavad Eesti lapsevanemad silma võrdlemisi muretu suhtumisega. “Kõigi nimetatud probleemide osas on murelike vanemate osakaal meil ligikaudu poole väiksem kui Euroopas keskmiselt. Ligemale pool Eesti lapsevanematest ei tunne muret ühegi küsitluses väljapakutud probleemi pärast, Euroopas tervikuna on muretuid vanemaid üksnes viiendik.”

Samas on lapsevanemate osavõtlikkus ja lapse internetikasutuse aktiivne juhendamine üliolulised, vähendades kõikides vanuserühmades tõenäosust, et laps puutub kokku mõne internetiriskiga.

Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee/     

Aruande "Towards a better internet for children“ (autorid Sonia Livingstone, Kjartan Ólafsson, Brian O’Neill ja Verónica Donoso) täistekstiga saab tutvuda projekti EU Kids Online kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade

Loe lisaks: Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Fotol on programmi "Targalt internetis" teabepäev veebruaris 2012 Lasnamäe kultuurikeskuses. Spetsialistid jagavad nõu vihjeliini kohta. Koolielu arhiiv.

Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud „Targalt internetis“ koolipäevade sihtrühmaks olid õpilased vanuses 10-16, õpetajad ja lapsevanemad. Interaktiivne õpilastele suunatud koolitusprogramm pandi kokku vastavalt kooli soovile. Lisaks lastele ja noortele suunatud koolitusele viidi läbi ka õpetajatele/lastega töötavatele inimestele ning lapsevanematele suunatud loeng, mille eesmärgiks oli põhiliste internetiohtude tutvustamine.

Projekti planeerimisel prognoosis "Targalt internetis" projekti teavitusmeeskond, et kogu perioodi vältel viiakse läbi 43 koolikülastust. Esialgse õppeprogrammiga, mida kasutasime 2011.aasta esimesel poolel, viisime teadmisi mõistlikust veebikasutusest 800 alg- ja põhikooli õpilaseni. Masskoolitust, mis kestis 3 tundi ja oli mõeldud 100-200 osalejale ja mida viisid läbi korraga 3-4 treenerit, korraldasime kümnel korral. 

Koolituskontsepstiooni muutus

Samas jõudsime tõdemuseni, et taoline koolitusmoodul ei toimi väiksemates kohtades ning ka suurtel koolidel oli raske õppetööd terve koolipäeva raames ümber korraldada. Juba 2011. a märtsikuus läksime üle väiksematele, peamiselt 1-2 klassikomplektile mõeldud programmidele. Teavituskeskus mõistis ka vajadust  töötada välja süvendatud programm õpetajatele/koolipsühholoogidele, kes peale programmi läbimist oleks valmis ka ise e-turvalisuse-alaseid tunde läbi viima.

2010/2011 õppeaastal toimus kokku 22 koolitust, kus osales 1300 põhikooliõpilast vanuses 11-16,
ning 600 õpetajat ja lapsevanemat.  

2011/2012 õppeaastal toimus üle Eesti 113 „Targalt internetis“ kooli- või lasteaiakülastust, kus viidi läbi:

• 50 õpituba eelkooliealistele lastele
• 62 töötuba algkoolile ja põhikooli noorema astme õpilastele ( V-VII klass);
• 45 põhikoolile ja gümnaasiumile suunatud interaktiivset õpituba
• 10 loengut lapsevanematele
• 30 õpituba õpetajatele, koos praktiliste juhenditega oma koolis e-turvalisuse tundide läbiviimiseks.

2011/2012 õppeaastal  osales "Targalt internetis" koolitustel 8600 õpilast, 906 lapsevanemat ja 877 õpetajat.
Õpilaste osalus vanuseti:

• 2329   5a-11a last
• 5271  12a-16a last
• 1000  17+ aastast noort

Lisaks viisid koolitajad Tiigrihüppe haridusportaalis Koolielu läbi neli 20 tunni pikkust e-kursust õpetajatele. Igal kursusel osales 20 õpetajat.

Kokku osales kogu projekti jooksul koolitusüritustel 9900 õpilast, 906 lapsevanemat, 1477 õpetajat ja lisaks 933 registreerunud teavitusüritustest osavõtjat.

Teavitusmaterjalidest jagati koolitustel Abiliini (Lasteabi 116 111) plakateid, Targalt internetis kleepse, harilikke pliiatseid ja pastapliiatseid, Targalt internetis töövihikuid, projekti voldikuid ja õppematerjale.

Suurimaks ohuks küberkiusamine
2011/2012 õppeaastal lapsevanemate ja õpetajate seas läbiviidud online-tagasisideküsitluse tulemused näitasid,  et  55,6% vastanutest hindas „Targalt internetis“ koolitusel osalemist ja teemadevalikut oluliseks; 36,4% pidas saadud teadmisi väga oluliseks.

47% lapsevanemaid peab suurimaks internetis varitsevaks ohuks küberkiusamist ja selle ohvriks langemist. Ahistamist ja lapse eale mittesobiva sisuga lehtedega kokkupuutumist peavad suurimaks ohuks 35% ja 19% täiskasvanutest.

Õpetajatelt saadud tagasiside järgi peaks internetiohutus olema osa riiklikust õppekavast (71% vastanutest), seda eriti põhikooli nooremas astmes.  Hea on tõdeda, et 58% koolitusel osalenud õpetajatest on valmis ka ise internetiturvalisuse tunde läbi viima.

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Lisainfo:

Triin Kangur, teavitustöö projektijuht

Tiigrihüppe Sihtasutuse

triin@tiigrihype.ee

Foto: Dreamstime

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu ütles, et veebikonstaabli funktsiooni ellukutsumine aasta eest on ennast igati õigustanud. „Vaadates tagasi veebikonstaabli senisele tööle, on näha, et inimesed kasutavad võimalust politseiga läbi interneti suhelda väga aktiivselt,“ ütles Haabu. Tema sõnul on veebikonstaabli projektiga alustades eelduseks võetud väide, et politsei peab olema kogukonna paremaks teenimiseks seal, kus on inimesed ja ka probleemid, igati tõeseks. „Täiendava veebikonstaabli juurdetoomine on loogiliseks jätkuks aina enam küberkeskkonda liikuva elu juures ning kindlasti tuleb ka politseil kohanduda keskkonnas toimuvate muudatustega,“ lisas Haabu.

Maarja Punak ütleb, et olukorras, kus senise ühe veebikonstaabli asemel on kaks, suureneb ka politsei võimekus inimeste aitamiseks internetis. „Facebook ei saa olema ainus koht, kus meid on tegutsemas näha. Osaleme võimaluste piires ka Perekooli ja Lapsemure foorumites ja oleme nähtaval Rate-is. Eks see ole omamoodi virtuaalpatrull, tuleb minna sinna, kus on inimesi,“ tõdes Maarja Punak.

Punak lisas, et ootab inimesi aktiivselt kaasa lööma aruteludes ja vajadusel ka abi küsima. „Enda leheküljega Facebookis (Veebikonstaabel Maarja) soovitan kursis olla kindlasti sotsiaalpedagoogidel, õpetajatel, lastevanematel, tudengitel ja noortel, kuna nendega seotud teemadega olen viimase viie aasta jooksul seoses noorsoopolitseiniku tööga kõige enam kokku puutunud. Ennetustöö oli ja on mulle jätkuvalt südamelähedane ning soovin läbi uute võimaluste jõuda veel rohkemate inimesteni kui varem,“ ütles Maarja Punak.

Senini üksinda töötanud Eesti esimene veebikonstaabel Andero Sepp asus tööle aasta eest. Selle aja jooksul on vastuse saanud ligikaudu 5500 inimeste küsimust ning veebikonstaablile saabunud info põhjal on alustatud ka mitmeid kriminaalmenetlusi. Põhiliselt küsivad inimesed liiklusteemade kohta, kuid sekka tuleb ka vihjeid erinevate süütegude osas.

Veebikonstaablite eesmärgid on jäänud võrreldes varasemaga samaks: luua vahetum ja mugavam viis politseiga suhtlemiseks;olla nähtav seal, kus on inimesed; suurendada turvatunnet internetis; küberkiusamise ennetamine; laste ja noorte kaitse internetis.

Täiendavalt vaadake: http://politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/

Allikas: BNS

Pilt: Koolielu arhiiv, Madli Leikop

Veebikeskkond babble.com toob välja 5 põhjust, miks nii noortel ei peaks üldse Facebooki kontot olema.

1. Facebook on siiski täiskasvanutele mõeldud: inimesed postitavad asju, mis ei ole lastele sobilikud lugeda või vaadata. Kuigi postitatakse ka palju peresõbralikke teateid-fotosid-videoid, ei ole enamik täiskasvanutest valmis end tsenseerima selle nimel, et postitus nende naabripõnnilegi sobiv oleks.

2. Sotsiaalmeediast võib tekkida sõltuvus: lastearstid ei soovita lastel rohkem kui 2 tundi päevas ekraani jälgida - ei tasu mängida võimalusega, et juba nii noortel tekib Facebooki-sõltuvus.

3. Laste arusaamade aluseks võiks olla reaalne elu, mitte netikeskkond. Facebooki "status update" ei näita veel, kes see inimene on - las lapsed õpivad maailma mõistma nii, nagu see paistab reaalsuses, mitte arvutiekraanilt.

4. Turunduse lõks. Facebooki konto omamine tähendab seda, et sulle saadetakse iga päev just sulle kohandatud reklaami. Turundus sotsiaalmeedias piirab inimeste maailmavaadet - sulle antakse vaid neid soovitusi, mida tarkvara arvab sulle meeldivat. 

5. Terve oma elu nettipanek ei ole turvaline. Facebooki Timeline (Ajajoon) tingib selle, et lõpuks on inimese terve elu sünnist surmani digitaalselt "arhiveeritud". Laps ei oska veel hästi hinnata, mida on sobiv suhtlusvõrgustikus avaldada ja mida mitte. Kui laps paneb kirja, mida, kus ja kellega ta parajasti teeb, kaasneb sellega kindlasti ka turvalisuserisk.

12-aastase Adele ja 11-aastase Markuse näitel kirjutab laste tegevusest internetis ja sellega kaasnevatest ohtudest BCS Koolituse projektijuht Elo Allemann. Loe ajakirjas Pere ja Kodu ilmunud artiklit siit.

Loe lisaks:

• Jänku-Juss jagab õpetussõnu internetiturvalisusest
• Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Foto: Dreamstime

Käesoleva aasta veebruaris, ühe osana Turvalise Interneti päeva 2012 tähistamisest, kuulutati välja kaks võistlust. Lapsi ja noori kutsuti üles koostama plakateid või lühivideoid, mille eesmärk oli turvalise internetikasutuse edendamine, keskendudes SID 2012 alateemale „põlvkondade ühendamine“. Tulemused olid suurepärased, kokku saadeti üle 600 võistlustöö mõlemas kategoorias ning erinevates vanuseklassides.

Eelhindamise järel kogunes tööde ülevaatamiseks lõplik žürii aprillis. Siit on võimalik näha nimekirja võitjatest, nendele on lisatud ka žüriiliikmete kommentaarid. Korraldajameeskond tähab kõiki osalejaid ning ootab juba pikisilmi uue aasta kampaaniat, mis saab toimuma 5. veebruaril 2013.
 
Kõik võistlustööd ja -videod on kättesaadavad SID võidu-galeriist SID portaalis.

Refereeritud: Insafe

Uuringud näitavad, et potentsiaalsed tööandjad on tulevaste töötajate sotsiaalvõrgustikus nähtava „eluga“ enne töötaja palkamist väga hästi kursis. Mida tuleb silmas pidama, et oma võimalusi töölesaamisel ise mitte maha mängida?

Kuidas sotsiaalne meedia võimalusi kahjustab?

On palju noori, kes avaldavad pilte oma öistest pidudest, nädalavahetustest või „naljakatest“ vägitegudest sotsiaalse meedia võrgustikesse. Inglismaal läbi viidud CareerBuilderi uuringute kohaselt on suure osa kandidaatide kõrvalejäämine tööpostilt tööandjate sõnul seotud just nende sotsiaalse meedia kasutajakonto sisuga. Facebooki konto on küll paik, kus inimene peaks saama väljendada omaenda mõtteid ja fotosid, aga kui sa soovid vältida kellegi pahameelt, siis on mõistlikum hoida mõned asjad vaid iseendale ning mitte põhjustada probleeme, mida esialgu ette näha ei oskakski.

Internet on niivõrd lai ja kõikvõimas, et paraku on pea kõik selles püsiv, tehtut pole võimalik tagasi võtta. On soovitatav, et erinevaid asju postitades või veebi pilte üles laadides oleks inimene ettevaatlik – mõni info või pildikild võib olla kindlasti oluline kiiresti sõpradele edastada, aga see võib osutuda ka miskiks, mille peale sinu tulevane tööandja halvasti vaatab. Loomulikult ei tähenda see seda, et noored ei tohiks midagi jagada (tänapäeva virtuaalmaailm ju jagamisele ja koostegemisele orienteeritud ongi), aga samas on mõislik silmas pidada, et jagatav sulle endale tulevikus kahju ei tooks.

Kuidas sotsiaalne meedia aidata saab?

Vastupidiselt eelnevalt väljatoodule, näitab üks Ameerikas läbi viidud uuring, et näiteks Facebooki konto sõprade arv võib olla tööandjale infoks sinu sõbralikkusest. Olulisim on proovida tagada oma sotsiaalse meedia kontol tasakaalu aktiivsuse ning lõbu ja teatava professionaalse tausta vahel.
Tuleb alati meeles pidada, et tulevane tööandja võib salamisi sinu Facebooki või Twitteri kontot uurida ja leida sealt sinu kohta nii palju infot kui võimalik - kontrolli siis ka ise, et sealne info oleks õige ja vajalik ehk teisisõnu - et see soodustaks sinu tulevasi karjäärivõimalusi.

Kui teil on kogemusi, kus sotsiaalne meedia on mõjutanud karjääri(võimalusi), siis jagage neid ka siin. 

Refereeritud: Edudemic 

European Schoolnet (EUN) avas hiljuti ainulaadse veebipõhise õpikeskkonna, mis on üheks osaks uuenduslikust uurimisprojektist. SMILE ehk Social Media in Learning and Education on aastapikkune projekt, mille eesmärgiks on parandada meie arusaamist sotsiaalse meedia ja tehnoloogia võimalustest ning väljakutsetest, milles meie lapsed üles kasvavad.

Projektil, mida rahastatakse Facebook'i Digital Citizenship Research Grant'ist, on kolm fookust:

• Veebipõhine õppekeskkond sajale õpetajale 30st EUNi partnerriigist, mille eesmärgiks on uurida sotsiaalse meedia pakutavaid hariduslikke võimalusi.
• Õpikeskkonnas osalejate ülesandeks on välja tuua sotsiaalse meedia trendid ja parimad praktikad kasutusvõimalustena klassiruumis. 
• Uuringutulemuste levitamine läbi EUNi interaktiivsete portaalide ning Euroopa ja rahvusvaheliste konverentside ning kohtumiste.

Uuringutulemusi, sealhulgas juhtumiuuringuid sotsiaalse meedia osas, avaldatakse regulaarselt, projekt tipneb lõpparuandega 2013 aasta märtsis.

Täpsemalt saab projekti kohta lugeda Facebooki vastavasisulisest teatest.

Kui oled õpetaja ning projekt pakub sulle huvi, siis võetakse praegu veel vastu taotlusi projektis osalemiseks. Osalemiseks võtke palun esimesel võimalusel ühendust SMILE projekti meeskonnaga aadressil smile@eun.org.

Refereeritud: Insafe

Kampaaniat korraldab Insafe, Euroopa Schoolnet'i turvalise interneti võrgustik. Käesoleval aasta 7. veebruaril tähistati kampaaniat üheksandat korda. Tänavune teema – põlvkondade ühendamine ja üksteisega kogemuste vahetamine kandis nime „Avastame digimaailma üheskoos – turvaliselt“. Keskenduti veebipõhisele maailmale läbi kõikide generatsioonide ja kultuuride, julgustades perekondi turvaliseks veebipõhiseks toimimiseks koostööd tegema.

Olemasolevate andmete põhjal võib öelda, et Turvalise Interneti Päeva 2012 saatis suur edu, kampaania kasvab iga aastaga ning edastab oma sõnumit üle maailma. Alljärgnevalt mõned esiletõstmist väärivad näitajad:

• Kampaania raames korraldati tuhandeid üritusi 99 riigis (2011. aastal osales 74 riiki).
• Turvalise Interneti Päeva tegevus jõudis minimaalselt 154 753 osalejani.
• Turvalise Interneti Päeva sõnum jõudis läbi meedia potentsiaalselt 24 miljoni inimeseni läbi trükisõnumite, 40 miljoni inimeseni läbi paberreklaami, 41 miljoni inimeseni läbi televisiooni ning 298 miljoni inimeseni läbi veebipõhiste materjalide.
• Kampaania ulatus minimaalselt 791 929 lapse, 3 431 051 teismelise, 16 962 kooli, 133 137 õpetaja ja 20 728 538 lapsevanemani läbi Insafe võrgustiku.
• Google'ist otsiti Turvalise Interneti Päeva (Safer Internet Day – SID) materjale umbes 23 miljonil korral ning SID oli Google'i otsingumootoris esile tõstetud.
• Twitteris oli 7. veebruaril umbes 8000 sõnumit seotud #SID2012 sildiga ning läbi selle saavutas teema Twitteri populaarsustabelis sel päeval kõrge koha.

Kokkuvõte, mis tutvustab erinevaid SID tähistamisele pühendatud tegevusi Insafe võrgustiku poolt, on nüüd kättesadav Turvalise Interneti Päeva kodulehelt.

Refereeritud: Insafe