Juhime tähelepannu sellele, et Sa ise oma andmete liigse avaldamisega ei seaks ohtu oma privaatsust ning eraelu puutumatust, kirjutab andmekaitse inspektsioon oma kodulehel.   

Meelespea:
1.    Kas see suhtlusportaal on Sinu jaoks? Enne kasutajaks registreerimist veendu, et see portaal on Sulle sobiv. Tutvu suhtlusportaali kasutajatingimustega. Kindlasti avalda portaalile oma tegelik vanus, kuna suhtlusportaalid arvestavad tihtilugu Sinu vanusega ja suurendavad ise Sinu turvalisust ja privaatsust. Enne kasutajakonto loomist mõtle, millise mulje tahad endast jätta teistele kasutajatele ja kuidas võiks see mõjutada Sinu tulevikku.

2.    Uuri privaatsussätteid. Tutvu kindlasti suhtlusportaali privaatsussätetega ja loe läbi kasutajatingimused. Need annavad Sulle ülevaate, kui palju salvestatakse Sinu andmeid ja kui kättesaadavaks nad muudetakse teistele. Vaata ka, kellele suhtlusportaal kuulub, kas tegemist on välismaa või Eesti portaaliga.

3.    Kasuta varjunime. Kui teed kasutajakonto, siis võiksid oma pärisnime asemel kasutada väljamõeldud nime, et suurendada turvalisust ja privaatsust suhtlusportaalis ja üldse internetis. Näiteks: Või Lill või Naeru Kajakas. Kuid ära kasuta teiste isikute nimesid, sest see võib kahjustada nende õigusi ning tuua Sulle kaasa kriminaalvastutuse.

4.    Autorikaitse. Avaldades pilte, fotosid, videosid, muusikat või muud, arvesta alati ka autorikaitse nõuetega. Ära avalda teiste töid, kui Sul puudub autori nõusolek.

5.    Reklaam. Avaldades oma e-posti aadressi, võid hakata saama soovimatut reklaami. Reklaami saamist saab tavaliselt ise piirata. Mõtle kindlasti ka enne, kui avad mõne reklaambänneri - see võib Sind suunata lehele, mis võib olla seotud pahavaraga.

Kasutamise ajal järgi kindlasti neid lihtsaid reegleid.

6.    Internet ei unusta.  Pea meeles, et kõik, mida internetis avaldad, salvestub. Kõik andmed, mida Sa oled avaldanud iseenda või teiste kohta, on pärast uuesti kättesaadavad, isegi kui oled need enda arvates ära kustutanud. Mõtle enne, kui midagi avaldad.

7.    Salasõna. Salasõna vali võimalikult äraarvamatu. Mõtle välja meeldejääv süsteem, mis aitab Sul kasutada turvalisi, kuid hõlpsasti meeldejäävaid salasõnu. Salasõna koostamisel kombineeri suuri ja väikeseid tähti ning numbreid. Iga teatud aja tagant tasuks salasõna ka vahetada.

8.     Regulaarne ülevaatamine. Vaata regulaarselt üle oma postitused,  sõnumid ja kommentaarid. Kustuta kõik, mis tundub ebavajalik ja on end ammendanud.

9.     Oma andmete jagamine. Kui keegi hakkab Sinuga internetis suhtlema, ära jaga talle enda ega oma lähedaste andmeid enne, kui Sa ei ole veendunud, et tegu on usaldusväärse isikuga. Ära võta kergekäeliselt  vastu sõbrakutseid inimestelt, keda Sa ei tunne. Privaatsussätete all pane oma isikuandmed nähtavaks ainult oma sõpradele ja inimestele, keda usaldad. Me ei soovita avaldada oma telefoninumbrit, kodust aadressi, päevaplaani  ja muud samalaadset informatsiooni. Sellised andmed ei puuduta ainult Sind, vaid ka Sinu lähedasi.

10.     Teiste kohta avaldamine ja tagajärjed. Ära tee teistele seda, mida Sa ei taha, et Sinule tehakse. Ära avalda teiste inimeste andmeid ilma nende nõusolekuta. Ära laima ega solva teisi. Mõtle enne kui  avaldad, sest internet ei ole nii anonüümne kui Sa arvad, ja arvesta, et Sind on võimalik hiljem tuvastada.

11.     Fotod ja videod. Kui lisad oma profiilile pilte ja videosid, siis vaata need hoolikalt üle, kuna pildil võib olla ka keegi teine, kes ei taha, et see pilt avalikuks tuleks. Ära avalda pilte endast, mida peaksid tulevikus häbenema.

12.     Mobiiliga sisselogimine. Paljud suhtlusportaalid võimaldavad kasutajatel külastada oma kasutajakontosid ka mobiili vahendusel. Külastades suhtlusportaali mobiiliga mõtle, kas Sa tahad, et GPS positsioneerimine määrab Su asukoha ja annab selle teada suhtlusportaalis.

13.     Kas Sinu andmed on otsingumootorite kaudu leitavad? Tasub kontrollida oma andmete kättesaadavust ka läbi erinevate otsingumootorite nagu Google ja Yahoo. Otsides oma nime järgi vaata, kas Sinu profiil suhtlusportaalis on leitav. Profiili avalikkust saab tavaliselt muuta privaatsussätete alt.

14.     Kasutajakonto kustutamine. Kui oled otsustanud kustutada kasutajakonto, siis veendu, et isikuandmed oleksid päriselt kustutatud ja konto suletud. Kui konto kustutamine pole võimalik, pöördu portaali haldajate poole või asenda kõik isikuandmed suvaliste tähtede ja numbritega.

15.    Sinu isikuandmete nõusolekuta kasutamine.
a.    kui on toimunud identiteedivargus ja keegi esineb Sinuna, pöördu politsei poole. See on kriminaalkorras karistatav!
b.    laimu ja solvamise korral suhtle portaali haldajaga ning vajadusel pöördu kohtusse, kus saad soovi korral nõuda ka kahju hüvitamist;
c.    kui tahad, et lõpetatakse Sinu isikuandmete töötlemine, pöördu  portaali haldaja poole. Kui portaali haldajast ei ole abi, esita kaebus andmekaitse inspektsioonile.

Foto: Dreamstime

"Meil on praegu hea turvaline tunne, et meie koolitööd, kirjandid on hästi turvaliselt nööriga kinni seotult pööningul, kellelegi nad kuskile jalgi ei jää," sõnas Prei ETV saates. "Väidetavalt Google'i tegevjuht Eric Schmidt on visanud sellist teemakohast nalja, et igal täiskasvanuks saanud inimesel peaks olema õigus oma nime vahetada, et ta saaks eralduda sellest informatsioonist, mis on lapsepõlve jooksul tema kohta internetti kogunenud," lisas Prei.

Tema sõnul oli vahepeal ka selline periood, kus õpetajad kasutasid Internetti liiga aktiivselt, lastes õpilastel teha kodutöö ja panna see blogisse, mis ei olnud parooliga kaitstud. Nüüd on Interneti kasutamine koolides aga igati mõistlik ja eesmärgipärane, kinnitas Prei.

Pikemat videolõiku vaata juba ETV kodulehelt.

Miks Prey?

Prey soosimiseks on üsna ilmsed põhjused. Peamine põhjus Prey kasutamiseks on see, et seda on võimalik teha tasuta kuni kolmes seadmes, mis kasutavad Windowsit, Maci, Linuxit või Androidi. Aga see ei tähendaks veel midagi, kui Prey poolt pakutav jälgimissüsteem poleks kindel. See ei ole lolli-kindel, eriti kui varas tahab sinu arvuti või telefoni üleni puhtaks teha, aga kui pole tegu taolise juhusega, siis annab Prey sulle võimaluse. 

Allolev video räägib täpsemalt, kuidas on võimalik seda programmi kasutada. 

Sülearvutiga, millel on sisseehitatud veebikaamera ja WiFi ning millele on paigaldatud Prey tarkvara, on üsna tõenäoline saada paari minuti jooksul, kui arvuti töötab, pilt vargast ning tema ligikaudne asukoht. Sa ei pea ka ise aktiivselt otsima, Prey saadab uuendusi sinu võrgukontole iga 20 minuti järel.

Prey pakub veebikaamera kaadreid, ekraanipilte, infot kasutatud failidest ja programmidest, võrguandmeid ja palju muud neile, kes soovivad oma nn saaki märkamatult jälitada. Kui sa aga soovid olla oma arvuti leidja osas agressiivsem, võid kasutada võimalusi nagu alarmid, taustapildi muutmine, salasõna rakendamine ja üle võrgu oma brauserisse salvestatud paroolide  ja ajaloo kustutamine. 

Kui sülearvuti osutub varastatuks ja sinna on paigaldatud tasuta Prey tarkvara, tarvitseb vaid veebikeskkonnas arvuti varastatuks märkida ning Prey asub tööle. Lugege ka üht innustavat kasutajalugu Prey abist arvuti leidmisel siit. 

Refereeritud lifehacker.com veebilehelt.

Konkursil osalesid  Ahula lasteaed-algkooli, Surju põhikooli, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Tallinna Tehnikagümnaasiumi kuni viieliikmelised võistkonnad.

Õpilasvõistkondadelt oodati videolugusid  teemal "põlvkondade ühendamine". Kõige rohkem leidsid noored  stsenaristid ja režissöörid ainest oma konkursitöödele viiruste ja tundlike isikuandmete avaldamisega seotud ohtudest.  Huvitav moment selleaastaste tööde juures oli, et põlvkondade ühendamise all mõistsid õpilased enamjaolt lapse ja vanaema/vanaisa suhet. Vaid ühes videoloos oli hättasattunuks laps ja probleemi lahendajaks isa; ülejäänud lugudes ulatas vanaemale-vanaisale abikäe lapselaps või lahendas püstitatud probleemi hoopis peategelasest pisut vanem sõber.

2012. aasta õpilaskonkursi võitjad:
Noorem vanuseaste:
„Ussviirused“
Autorid: Gert Leppik, Kristo Saaliste, Erkki Isand, Britt Koger, Kelli Avarmaa, 
Surju põhikool
Juhendaja Signe Reidla

Keskmine vanuseaste:
„Turvaliselt internetis“
Autorid: Vahur Kukk ja Arvo Vaher
Surju põhikool
Juhendaja: Signe Reidla

Vanem vanuseaste:
„Vanaisa internetis“

Autorid: Urmet Tihane, Kerli Kore, Kert Pink, Rando Tõnisson, Timo Tamm
Kilingi-Nõmme gümnaasium
Juhendaja: Signe Lensment

Võitjatega võetakse ühendust!

Õpilaskonkursi töid hindas žürii koosseisus:
Ann Lind  Sotsiaalministeerium, nõuniku kt
Merje Pors  Tiigrihüppe Sihtasutus, Koolielu portaali peatoimetaja
Kerli  Kuusk MTÜ Lastekaitse Liit, Targalt internetis projekti assistent
Triin Kangur Tiigrihüppe Sihtasutus, Targalt Internetis projekti assistent 

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Tiigrihüppe Sihtasutus on vihikuid kasutanud internetiturvalisuse koolitustel lasteaedade vanematele rühmadele ning 1.-2.klassi õpilastele.  

Töölehti saate välja printida SIIT.

 

SID plakati konkurss
Selle konkursi tarbeks kutsume lapsi ja noori looma Mõistliku Kasutamise Poliitika* (Acceptable Use Policy) plakatit kasutades lühendit „SID“ või kajastades teemat „Avastame digimaailma üheskoos – turvaliselt“.

Kuna plakat tuleb esitada elektrooniliselt, peaks faili formaat olema kas pildifail (jpg, gif, png), tekstipõhine dokument (txt, doc, PDF) või üksik PowerPoint slaid (ppt).

Plakateid võetakse vastu igas keeles, kuid plakati idee peaks olema kergelt arusaadav ka inimestele, kes räägivad teist keelt (näiteks visuaalsete vahendite abil). Lisaks – plakatit Internetis esitades tuleb lisada lühike kokkuvõte oma plakatist inglise keeles (maksimum 100 sõna).

*Mõistliku Kasutamise Poliitika (Acceptable Use Policy/AUP/fair use policy) on reeglite ja juhiste kogumik tehnoloogia ja online-informatsiooni ja teenuste kasutamiseks. Selle eesmärk on kaitsta kasutajaid ja võrgustikku või süsteemi väärkasutamise eest.  Näiteid edasisteks ideedeks leiate SID koolimaterjalide kogumikust (SID kit for schools).

SID video konkurss
Selle konkursi jaoks kutsume lapsi ja noori looma lühikest videolõiku (maksimum 2 minutit) teemal „Avastame digimaailma üheskoos – turvaliselt“.

Vastu võetakse faile, mille formaadiks on mp3, mov, avi, divx, wmv ja ükskõik milline mpeg. Videot võib esitada otse Internetis failina või laadida video mõnda videoportaali (YouTube, Vimeo) ning esitada Internetis video link.

Videosid võib esitada igas keeles, kuid see peaks siiski oleme kergelt mõistetav ka inimestele, kes räägivad teist keelt  (näiteks visuaalselt). Ka videot Internetis esitades tuleb kirjutada video kohta lühike kokkuvõte inglise keeles (maksimum 100 sõna).

Mõlemad konkursid toimuvad kolmes vanuserühmas:
•    9-aastased ja nooremad
•    10-14-aastased
•    Üle 14-aastased
Kõik materjalid tuleb esitada Internetis Safer Internet Day kodulehel oleva vormi kaudu.  Palume, et materjale esitaks täiskasvanud (õpetaja, lapsevanem või hooldaja), kes oleks peamiseks kontaktiks kui peaks vaja olema rohkem informatsiooni või võitjaid teavitada. Kindlasti oleks vaja lisada e-maili aadress.
Osaleda võib nii üksi kui grupina, mõlemad kategoorias ning esitada võib ka rohkem kui ühe video/plakati . Materjale võetakse vastu Interneti teel 1.-29.veebruarini 2012 kaasa arvatud. Auhindade seas leidub mänge (välja pandud meie konkursi sponsori Microsofti poolt) ja vanematele osalejatele võimalus osaleda Internetiturvalisuse suvelaagris Rumeenias!

Võitjad selguvad 30.märtsil 2012 ning nendega võetakse ühendust juhendaja e-maili teel (palume lisada Safer Internet Day e-maili helpdesk@eun.org oma kontaktide hulka, et vältida kirja saatmist spämm-kausta). On väga tähtis, et juhendav täiskasvanud vastab saadetud e-mailile kuu aja jooksul või osalejad loetakse auhinnaks loobujateks.  Mitte võitnud osalejatega ühendust ei võeta. Kõik osalevad materjalid pannakse üles Safer Internet Day kodulehele ja kasutatakse ka tulevikus erinevates kampaaniates (juhul kui selleks materjali esitamisel loa annate).

Allikas: http://www.saferinternetday.org/web/guest/competitions

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Esimeses osas saab jänkude pere endale uue sülearvuti ja isa selgitab lastele, mis on internet. See osa sai valmis 1. veebruaril ja seda on tänaseks vaadatud rohkem kui 50000 korda. Teises osas tuleb jänkudele külla arvutiasjatundja Tiiger, kes õpetab lihtsaid reegleid, mida järgides on digimaailma avastamine turvalisem.  Kolmandas osas tehakse ühiselt paroole, mida on raske võõrastel ära arvata.  Multikaid saab vaadata nii www.lastekas.ee lehelt kui Youtube`ist.

Multikad on olemas ka vene ja inglise keeles.
Täname ideede autorit Kärt Käeselit Pelgulinna gümnaasiumist, Tiigrile hääle andnud Marek Siinverti projekti Targalt internetis noortepaneelist ning  Lastekas.ee vahvat kollektiivi!

Jänku-Jussi internetimaailm, I osa
Jänku-Juss internetimaailm, II osa
Jänku-Jussi internetimaailm, III osa:

Fuajees oli infot ja mänge kogu perele:  veebikonstaabli nõuanded,  nõuanded mobiilikasutajale EMT-lt ja „Vaata maailma“ meeskonnalt, arvutikaitse nõuandenurk, psühholoogi nõuandenurk, internetiturvalisuse mängud. Oma osavust sai proovida Kinecti mängudega ja nende ekraanide juures oli pidevalt sagimist.

Saalides olid loengud lapsevanematele ja töötoad kõigile. Lasteabitelefoni 116111 tutvustas, mis puhul sellele numbrile helistada, psühholoog andis nõu enim tehtavate kõnede näidetel. Räägiti ka teemal „Mobiiltelefon sinu lapsele- kas turvalisuse suurendamise abivahend?“, „Kuidas targalt internetis olla?“, „Võõrad sinu arvutis“ (kuidas kaitsta arvutit viiruste eest, mis on turvaline salasõna), „Lapsed ja noored internetis“.

„Vaata maailma“ ja EMT töötoas oli käimas viktoriin, kus küsimused seotud mobiilside ajaloo ja igapäevakasutusega. Kellel oli, võis vastamisel ka mobiili abi kasutada, nii sai internetis surfamine selgemaks.

Väga populaarsed olid netilammaste multifilmid. Ja infomaterjale internetiturvalisusest oli korraldajatel jagada nii palju, et perepäev võis jätkuda kodus ühislugemisega.

Kõige parem on oma vanemlikku järelvalvet teostada vahetu suhtlemise käigus – tunda huvi, millega laps (hea küll, noormees või neiu) parasjagu arvutis tegeleb ning kellega suhtleb, mis programm või mäng tal parasjagu lahti on ning kuidas see kõik koolitööga seotud on. Samuti on ju lontivajunud kehahoiakust ja punastest silmadest kõige paremini näha, millal arvutikasutusse puhkepaus teha või koguni magama minna tuleks.

Paraku kipub arvuti tihtilugu teismelise tuppa kinnise ukse taha rändama, kokkulepitud kasutusaegadest ei peeta kinni ning arvutisse tõmmatakse jumal teab kust kurat teab mida. Viiruste väljarookimise eest aga tuleb maksta sul, kulla lapsevanem. Ja uute ookeanitaguste seaduste valguses ning arvestades asjaolu, kui rõõmsal meelel meil siin neid üle võetakse, võib varsti siingi juhtuda, et Michael Jacksoni laulu allalaadimise eest saab aasta pikema vanglakaristuse kui sai too arst, kes Michaeli teise ilma saatis.

Viiruste vastu aitab ka viirustõrje, ohtlike veebilehekülgede eest kaitsevad uuemad ja turvalisemad veebilehitsejad, kahtlase veebisisu eest hoiatama võib panna mõne spetsiaalse brauseriplugina, näiteks Web of Trust (WOT). Kuid kokkulepetest kinnipidamist need ei taga, oma järeltulija võrguelust ülevaadet samuti ei saa.

Vanemliku järelevalve tarkvara

Õnneks on turul liikvel mitut sorti vanemliku järelevalve tarkvara, võib-olla kõige lihtsam on kasutada mitmesugustesse viirustõrjetarkvaradesse sisse ehitatud võimalusi või siis koos Windows Live paketiga kaasasolevat Family Safety (eestikeelses variandis Pere turvalisus) paketti.

Viimane võimaldab jälgida konkreetse kasutajakonto tegemisi, selle abil saab piirata arvuti kasutamist kindlate kellaaegadega, lubada ja keelata rakenduste käivitamist ning sätestada, millistel veebilehtedel tohib käia ja millistel mitte.  Pärast Family Safety käivitamist ja seadistamist hakkate saama oma võsukese taotlusi selle rakenduse käivitamiseks või tolle lehekülje külastamiseks, teie antud luba võib toimida (aga mõnikord ka mitte), te võite mingil müstilisel viisil seadistada oma võsukese hoopis teid ennast jälgima või, veel hullem, lukustada ka oma abikaasa kasutajakonto. Kui te tollest väärt tarkvarast lõpuks ära tüdinete, siis avastate, et jälgimist saab lülitada ainult ühelt kontolt teisele, aga mitte välja.

Siiski soovitan vanemliku järelevalve tarkvaraga vähemalt katsetada – see õpetab teid, et laste kasvatamist ei tasu jätta tehnika hooleks ning et  inimlikum, lihtsam ja närve säästvam on oma järeltulijaga reeglites kokku leppida, aeg-ajalt üle tema õla ekraanile pilk visata ning tema tegemiste vastu siirast ja heatahtlikku huvi tunda.

Mis puutub sotsiaalvõrgustikesse, siis nende jälgimiseks pole spetsiaaltarkvara tarvis – vaevalt teie järeltulija keeldub, kui te end talle Facebookis või muus taolises keskkonnas sõbraks pakute. Nii saate talle aeg-ajalt meelde tuletada, et tema tulevane tööandja hakkab kunagi kah tema mõtteavaldusi lugema…

Artikkel ilmus tänasele turvalise interneti päevale pühendatud teemalehes. Tutvu ka veebilehega arvutikaitse.ee.