Teine "Targalt internetis"-teemaline Jänku-Jussi multifilm jõuab huvilisteni 7. veebruaril ehk Turvalise interneti päeval ning kolmas osa sõbrapäeval ehk 14. veebruaril.

Projekti "Targalt internetis" tegevusi viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Turvalise interneti päeva tähistatakse 2012. aastal 7. veebruaril. Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks. Tutvu Turvalise interneti päeva tegevustega ka SIIN.

Konkursile on oodatud videolood, mis kirjeldavad olukordi, kus eri põlvkondade inimesed avastavad digitaalset maailma koos.

Videolugu peaks keskenduma ühele probleemile ning pakkuma ka lahendusvariante, kuidas olukorraga toime tulla. Osalema on oodatud koolinoorte kuni viieliikmelised võistkonnad. Konkursi tingimused on toodud aadressil www.tiigrihype.ee. Tööde esitamise tähtaeg on 1. veebruar, parimaid töid saab näha Targalt internetis perepäeval 11. veebruaril.

"Avastame digimaailma üheskoos - turvaliselt!" õpilaskonkursil osalemist arvestatakse Tiigrihüppe Sihtasutuse Tiigrikutsu peaauhinna andmisel koolile, mis paistab enim silma õpilaskonkurssidest osavõtmisel. Peaauhinnaks on 10 000 euro väärtuses tehnoloogiat, mida kasutada õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks – näiteks teadus- või meedialabori, robootikaklassi või muu analoogse loomiseks. Peaauhind antakse üle 25. mail toimuval õpilaskonkursside lõpuüritusel.

Tiigrihüppe Sihtasutuse õpilaskonkursside eesmärk on väärtustada õpilaste loovat tegevust ning näidata, kuidas igapäevane õppetöö ja tehnoloogiakasutus omavahel ühendada. Õpetajad saavad konkursside kaudu võimaluse tundma õppida uusi tehnoloogiaid, mida õppetöös kasutada.  Konkursid on seotud muuhulgas käsitöö, animatsiooni, muusika, matemaatika ja teiste valdkondadega. Viited kõikide konkursside täpsetele tingimustele leiate Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.


Lisainfo:
Triin Kangur
Targalt internetis projekti assistent
Tiigrihüppe Sihtasutus
triin.kangur@tiigrihype.ee

Signe Rosin
Teadlikkuse tõstmise valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
signe.rosin@tiigrihype.ee

1. Käisid oma kirju lugemas sel ajal, kui olid ühendatud avalikku krüpteerimata WiFi võrku. Sellises võrgus liigub su postkasti kasutajanimi ja parool lahtise tekstina, spetsiaaltarkvara abil saab seda hõlpsasti pealt kuulata ning edasiseks kasutamiseks salvestada. Kui kasutad veebipõhist postkasti, saab niisuguses võrgus salvestada sinu sessiooniküpsise ning kasutada seda su postkasti avamiseks mõnes teises arvutis.

Avalikus võrgus tuleks võimaluse korral kasutada VPN-i (krüpteeritud võrguühendus sinu arvuti ja mõne usaldusväärse serveri vahel), samuti võiks olla krüpteeritud sinu postiserveri ja meilikliendi vaheline võrguliiklus.

2. Käisid oma kirju lugemas avalikus või muus võõras arvutis. Mõni aasta tagasi uuriti hotellide fuajeedes asuvaid üldkasutatavaid arvuteid ning enamikus neist leiti klahvinuhk. Võõras arvuti aga võib olla lihtsalt seadistatud kasutajanimesid ja paroole meelde jätma – see on üldlevinud mugavusfunktsioon, mis aga võib pöörduda pahaaimamatu külalise vastu.

Katsu vältida oma mistahes kasutajanime ja parooli sissetoksimist võõrasse arvutisse, isegi kui need pole sinu postkasti omad – me kõik teame, et laisk nagu sa oled, kasutad sa sama parooli nagunii ka igal pool mujal. Hädaolukordade eest pole me aga keegi kaitstud, seega vaheta oma salasõna kohe, kui jälle turvalisse arvutisse tagasi jõuad.

3. Sinu arvutisse on sattunud pahavara. Nuhkvara edastab sinu arvutist leitud kasutajanimed ja salasõnad etteantud aadressile või salvestab need sel hetkel, kui sa need ise sisse toksid. Samuti võib pahavara kuvada su tavapärase veebipostkasti asemel sellega äravahetamiseni sarnast, kuid siiski võltsitud avalehte, kuhu sa oma kasutajanime ja parooli ise sisse toksid.

Kasuta töötavat viirustõrjet, jälgi, et su operatsioonisüsteem installeeriks regulaarselt turvapaiku ning uuenda oma brauserit, kui uuem ja turvalisem variant välja tuleb. Veebilehitseja võiks varustada ka turvapluginatega, mis hoiatavad võltsitud või muidu kahtlaste saitide eest ning ei lase pahatahtlikel skriptidel käivituda.

4. Jätsid oma arvuti sisselogituna ning automaatselt rakenduva ekraanisäästjata ripakile. Piisab mälupulgast ja paarist minutist, et sinu postkasti koopiaga minema jalutada. Arvutisse salvestatud salasõnade kaasavõtmiseks kulub veel vähem aega.

Väga paranoiliseks minna muidugi ei maksa, kuid kuldne põhimõte: “Lahkudes kustuta valgus!” kehtib ka arvuti puhul.Vähim, mida sa teha saad, on seadistada oma ekraanisäästja mõistliku ajavahemiku järel sisse lülituma ja uuesti töölaua kallale pääsemiseks parooli küsima.

5. Sinu parooli teab veel keegi peale sinu. Statistika väidab, et tervelt kolmandik arvutikasutajaid jagab salasõnu oma lähedastega. Samuti võivad postkastile ligi pääseda töökaaslased, IT tugi või lihtsalt tuttav, kellel palusid uurida, miks su arvuti korralikult ei tööta.

Parool on isiklik, ära jaga seda mitte kellegagi. Ja katsu erinevate teenuste ja rakenduste jaoks mitte kasutada samu paroole.

6. Sul on liiga lihtne salasõna. Ehk siis selline, mis koosneb sinu ees- ja/või perekonnanimest, lihtsast numbrikombinatsioonist, sinu auto numbrimärgi tähe- ja numbrikombinatsioonist, sinu laste või lemmiklooma nimest või enamlevinud vandesõnadest.  Või midagi selle nimekirja valikust.

Paroolihaldus aitab sind keerukamate salasõnade loomisel ja meeldejätmisel, kasuta ka oma isiklikku fantaasiat.

7. Su salaküsimuse vastus on lihtsasti äraarvatav. Või guugeldatav. Väidetaval liiga lihtsa turvaküsimuse abil murti sisse mitmete ookeanitaguste kuulsuste, sealhulgas presidendikandidaat Sarah Palini isiklikesse postkastidesse avalikes meilserverites.

Kui sinu kasutatav server lubab, koosta oma salaküsimus ise – nii on võimalus, et keegi selle ära arvab, oluliselt väiksem.

8. Sa printisid kõik oma kirjad ise välja ning jätsid need kontoris lauanurgale vedelema.

Tundub, et sa ei ole e-kirjavahetuse mõttest päriselt aru saanud. Meie ühise planeedi heaks võiksid nüüd vähemalt paar puud istutada.

Artikkel pärineb arvutikaitse.ee veebilehelt.

Foto: Flickr

Kampaania inglisekeelsel veebilehel on võimalik paremal asuva menüü kaudu läbi vaadata erinevaid võimalusi. Kõik võivad vabalt kasutada materjale, mis sobituvad kõige paremini kohalikesse oludesse. Kasutamiseks võib valida kõiki pakutud materjale või võtta ainult osake komplektist ning kohandada seda vastavalt oma vajadustele. Samuti, kuigi turvalise interneti päeva tähistatakse kindlal kuupäeval, võite te oma koolis teema püstitada kas ühe päeva, nädala või kuu jooksul, olenevalt oma planeeritud tegevustest. Ja käesoleva aasta teemast  - generatsioonide ühendamisest – lähtuvalt on võimalik oma tegevustesse kaasata ka lapsevanemaid, vanavanemaid ning teisi kogukonna liikmeid. 

Lisaks antud lehel esitatud võimalustele, korraldab SID ka mitmeid huvitavaid konkursse lastele ja noortele, et nad looksid ise turvalise interneti teemalisi materjale alates postritest kuni videoteni. Võita on võimalik mitmeid väärikaid auhindu või isegi võimalus saada internetiturvalisuse saadikuks, kelle ülesandes on veebipõhise turvalisuse propageerimine. Muuhulgas tasub siinkohal kindlasti vaadata ka Eesti kohaliku Turvalise Interneti Päeva 2012 raames korraldatud videokonkursi üleskutset. 

Loodetavasti on materjalide komplekt teile kasulik. Kui tekib kommentaare, küsimusi või soovitusi tulevaste SID kampaaniate kohta, võtke kindlasti ühendust SID toimkonnaga: helpdesk@eun.org. Samuti tasub meeles pidada aeg-ajalt kampaania lehte üle vaadata, sest sinna lisatakse pidevalt jooksvat infot ka erinevate riiklike ja rahvusvaheliste ürituste kohta. Kui te otsustate oma koolis internetiturvalisuse teemal mõne ürituse läbi viia, siis oleks samuti tore, kui te jagaksite oma tegevusi ja kogemusi antud vormil. Sel juhul võib loota, et kõik head praktikad ja kogemused saavad tulevikus jagatud. 

Turvalise Interneti Päeva 2012 eestikeelne leht asub siin. 

Turvalise Intreneti Päeva 2012 keskses portaalis asuv komplekt sisaldab: 

• Kampaania teavitusmaterjale (logod, plakatid, tutvustavad videod)
• Tunnikavasid ja -materjale 
• Infot konkursside kohta 
• Tunnistuse blankette (võimaldab osalejatele välja printida tunnistusi üritusel osalemise tõestamiseks/tunnustuseks)
• Internetiturvalisuse teemalisi allikaid 
• Infot kampaania kohta 

Kindlasti leiab iga õpetaja komplektist omale midagi kasutamiseks sobilikku, head uurimist!

Refereeritud: http://www.saferinternetday.org/web/guest/sidkit2012

Loengut internetiturvalisuse teemal käis kuulamas ka Koolielu. Family Online Safety Insitute (FOSI) projektijuht David Miles tõdes, et sotsiaalmeedia ja anonüümsus internetis on noortele arvutis käitumise reeglite õpetamisel tõeliseks väljakutseks. "Nii nagu oma lastega tuleb õigel ajal rääkida seksist, tuleb samalaadne arutelu maha pidada ka internetiturvalisuse teemal. Tuleb rääkida, mis on arvutis sobiv ja mis mitte."

Miles rõhutas, et riigid saavad internetiturvalisuse alal teha koostööd, kuna viis, kuidas noored üle maailma internetti kasutavad, on väga sarnane.

Kindlad reeglid

Üks võimalus, kuidas alaealisi ebasobivatest veebilehtedest eemale hoida, on osade lehekülgede tsenseerimine. Samas tõdes Miles, et lapsevanematena oleme me laste elud nii ära planeerinud, et ei ole ime, kui nad internetis riske võtavad ja neile mitte mõeldud lehekülgi kasutavad. „Riskantne käitumine internetis ei pruugi tingimata reaalse kahjuni viia – noored avastavad, kes nad indiviididena on,“ osutas ta. Nii et ühelt poolt tuleb riske ohjata, teiselt poolt peab olema ka usaldus laste suhtes.

FOSI hinnangul peaksid koolid välja arendama n-ö kindla poliitika selles osas, kuidas koolis internetti kasutatakse, kui ka selles osas, kuidas koolis mobiiltelefone, iPode, õpilaste sülearvuteid jms kasutada võib. Koolid peaksid tagama, et õpilastel on selge arusaam kooli seatud reeglitest ning reeglite rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest.

Et noored õpiksid internetis turvaliselt tegutsema, ei saa üle ega ümber hästi informeeritud ja kaasatud lapsevanematest. Vanemad peaksid looma oma majapidamise reeglid interneti kasutamiseks – kui kaua võivad lapsed seal aega veeta ning millisele sisule nad ligi pääsevad. Selliste reeglite kehtestamine annab hea võimaluse alustada dialoogi laste ja vanemate vahel sellest, mida lapsed internetis teevad ning millist käitumist vanemad neilt seal ootavad.

Integreerimine õppekavasse

James Garnett , kes on internetiturvalisuse projekti juht Suurbritannias, pööras oma sõnavõtus suurt tähelepanu internetiturvalisuse integreerimisele õppekavasse. „Tuleb pakkuda laiapõhjalist ja tasakaalus õppekava, mis muu hulgas õpetab ka internetis turvaliselt tegutsema.“ N-ö meedia kirjaoskuse tunnid (media literacy) peaksid toimuma kõikides kooli astmetes ning seda aineid läbivalt, mitte üksiku tunnikesena.

Samas jääb ainult õpetamisest väheks – Garnetti hinnangul peaks õpilaste saadud teadmisi internetiturvalisuse alal ka hindama – siis on selge, kui hästi seda valdkonda mõistetakse. Igas koolis peaksid tema sõnul olema internetiturvalisuse eksperdid, kelle poole vajadusel pöörduda.

Oma sõnavõtu lõpuks rõhutas Garnett internetiturvalisuse olulisust praegu koolis käiva põlvkonna jaoks, kelle jaoks ei ole kunagi olnud maailma ilma internetita. „See on küsimus laste online-mainest (online reputation) – kõik, mida sa teed algkoolis ja põhikoolis, võib sind ka tulevikus mõjutada.“

Tutvu lähemalt ka FOSI veebilehega.

Väiksel fotol David Miles (vasakul).

Pildistas: Merje Pors

Euroopas kavandab ja koordineerib tegevusi INSAFE- võrgustik, kuhu kuuluvad 30 Euroopa riigi Turvalise interneti keskused. Eesti liitus projektiga 2010. aasta septembris.

Sel aastal on Turvalise interneti päeva keskseks teemaks eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamine interneti turvalisemaks kasutamiseks. Eesti keelde tõlgituna on päeva lausung ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”.

Soovitame Eesti koolidel korraldada veebruaris vähemalt üks teemakohane üritus:

• võtke osa meie õpilaskonkursist või korraldage koolisisene konkurss
• korraldage filmiõhtu, loeng, õpituba vmt
• kutsuge esinema meie koolitajad 
• vaadake ühiselt Netilambaid

INSAFE paneb kokku ka teemakohased materjalid, mida koolid saavad eelnevalt registreerudes endale tellida. Link registreeumisvormile on siin. Tutvuge kindlasti SID (Safer Internet Day) kodulehega.

Projekti "Targalt internetis" suuremad ettevõtmised veebruaris 2012:

• õpilaskonkursi “Avastame digimaailma üheskoos-turvaliselt” tööde esitamise tähtaeg on 01.02
• 07.02 ilmub temaatiline infoleht eesti ja vene keeles
• 07.02 saab valmis uus Jänku-Jussi multikas lastele
• kahe nädala jooksul levitame telekanalites ja veebilehtedel teemakohaseid videoklippe
• "Targalt internetis" perepäev 11.02 Lindakivi kultuurikeskuses Tallinnas
• koolitused erinevates maakondades

Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Internetikasutus on enamuste õpilaste igapäeva tavaline osa. Seetõttu on oluline, et õpilased oskaksid end ja oma identiteeti internetis alati kaitsta – eriti kui lapsevanemad või õpetajad neid selle juures ei aita. 

Internetiturvalisuse õpetamine on olnud oluline sama kaua, kui internet on eksisteerinud, aga ometi on temaatika viimasel ajal aina rohkem tähelepanu keskmes. 

Et saada ülevaade erinevate õpetajate lähenemisest antud teemas, on Meris Stansbury, eSchool News online toimetaja, pannud kokku mahuka artikli koos paljude viidetega konkreetsetele praktikatele, mida nüüd lühidalt alljärgnevalt tutvustage. Huvi korral lugege kindlasti lähemalt originaalaritklit, mis pakub mitmeid konkreetseid näiteid. Lugejatelt küsiti, kas ja kuidas õpetatakse internetiturvalisust nende koolis või piirkonnas. Nende vastuste põhjal pandi kokku järgnev kokkuvõte, kuidas internetiturvalisuse teemat lasteni viiakse. 

1. Läbi mängude – üle maailma on erinevates riikides loodud suur hulk mänge või keskkondasid, mis lasevad õpilastel internetiturvalisuse teemale mänguliselt läheneda. Mängides läbi teatud situatsioonid suunavad õpilasi mõtlema ning õppima, kuidas on kohane käituda. 

2. Läbi analoogiate ning õpilaste loodud projektide – tuues lastele näiteid sellest, kuidas kõik ei ole alati see, mis ta näib ja et mitte kõigil pole alati parimad kavatsused, paneb lapsi mõtlema võimalikele ohtudele; õpilaste endi loodud projektid on hea võimalus teema esiletoomiseks, näiteks saab luua oma internetiturvalisuse reeglistiku ning tutvustada seda kaasõpilasele. 

3. Läbi uurimusliku rollimängu – õpilase saab panna tööle detektiividena, kelle ülesandeks on välja selgitada etteantud allikate põhjal, millise veebilehe puhul on tegu ebaturvalise keskkonnaga. 

4. Külalisesinejate abil – suureks abiks on kutsuda õpilastele rääkima oma ala asjatundjaid – olgu need lastekaitse ametnikud, politseinikud, psühholoogid, kuulsused – kõik, kes teavad ja puutuvad kokku internetiturvalisuse ohtudega, vestlus nendega on hea võimalus õpilaste teadmiste täiendamiseks. 

5. Lasta õpilastel õpetada – kui õpilased peavad ise õpetaja kingades olema, teevad nad suure eeltöö ning viivad ennast teemaga hästi kurssi; samuti on see õpilaste hea võimalus jagada oma kogemusi. 

6. Läbi kolmandate osapoolte – paljud riigid on välja kujundanud oma internetiturvalisuse keskused, interneti-keskkonnad või isegi õppekavad. Kui need on olemas, on see õpetaja jaoks hea ressurss teema õpetamisel. 

7. Oma loodud õppekavad – aina rohkem jõuab koolidesse õpetajaid, kes on õpilastega samast generatsioonist, kus võrreldes vanema generatsiooni suhtumisega – ära küsi, ära vasta – saab teemat loovalt ära kasutada – rääkida läbi kõik interneti võimalused ja ohud, saavad õpilased luua päris oma õppekava, kuidas teemat kõige parem käsitleda oleks. 

8. Läbi kodanikuprogammi – antud näite puhul on tegu veebipõhise kodanikuprogrammi toimimisest, mis on suunatud õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele; programm õpetab, kuidas olla hea kodanik ja kuidas kasutada interneti vastutustundlikult ja kuidas end seal kaitsta. 

9. Läbi uurimusliku tegevuse – õpilased koostavad uurimistöid internetiturvalisuse teemal, kus nad saavad kasutada kogutud materjale, omaenda ja sõprade kogemusi ning küsitluste teel saadud tulemusi; selle pinnalt valminud ja ettekantavad tööd annavad mitmekülgse ülevaate võimalikest ohtudest. 

10. Läbi ülekoolilise programmi – mõnes koolis on välja töötatud kogu kooliperet hõlmav programm, läbi mille temaatika on aastaringselt päevakorral ning puudutab kõiki õpilasi. 

Refereeritud: http://www.eschoolnews.com/2011/11/11/10-ways-schools-are-teaching-internet-safety/

Teema on taas esile kerkinud kahel põhjusel. Esiteks näitavad uued uuringutulemused, et 55% alla 12-aastastest lastest on Facebooki konto, vaatamata vanuselistele piirangutele, mis on võrgustiku enda poolt paika pandud. New Yorki Ülikooli uuringu tulemusena registreerisid 76% alaealistest oma sotsiaalse meedia konto lapsevanemate abiga. Ameerika seaduste kohaselt peavad alla 13-aastased lapsed omama vanemate luba, et jagada isiklikku infot veebis, näiteks keskkondades nagu Facebook ja Google. 

Samad keskkonnad ei ole aga seadistatud selliselt, et nad sedalaadi kinnitusi korjaksid ja seetõttu nad nõuavadki reeglit, et kasutajad peavad vastava teenuse kasutamiseks olema vähemalt 13 aastat vanad. “Nõuavad”? - nad teevad lihtsalt oma tingimustes selgeks (tingimustega tuleb nõustuda, kui registreerud kasutajaks), et sa pead olema 13 või vanem. Ja sellega sammuga on keskkonnad teinud enda kaitsmiseks piisavalt. 

On selge, et selline piirang ei toimi kuigi hästi näiteks Facebooki osas, kelle asutaja Mark Zuckerberg on ka ise välja öelnud, et ta kavatseb millalgi tulevikus vaidlustada seaduse, mis keelab noortel tema võrgustikus osalemise. 

Teiseks on eelteismeliste internetikasutuse teema tõusnud esile noore tütre isa Rich Warreni, Houstoni tarkvara projekteerija, juhtumi tõttu. Warren on selgitanud oma Google+ postituses, kuidas ta lõi oma tütrele aastaid tagasi Gmail’i konto, et tema vanavanemad saaks sellele talle suunatud kirju saata. Viimasel ajal on Warreni tütar Haruko kasutanud kontot ka koolitööde jaoks ning hoiab sellekaudu ühendust oma sõpradega. 

Eelmisel nädalavahetusel aga sulges Google selle konto ette hoiatamata, mis tähendas, et noorel neiul ei olnud enam ligipääsu oma töödele ega kontaktidele - ta oli teenuse kasutamiseks liiga noor. Nii nagu kirjeldas olukorda Mashable portaal, Google ajas noore tüdruku nutma. 

See juhtum toob aga omakorda meelde Google'i telereklaami, kus isa loob vastsündinud tütrele Gmaili konto. Loomulikult mängib reklaam teatud tunnetele, kuid kas see pole Google'i poolt veidi silmakirjalik sulgeda noorele tüdrukule loodud konto, kuigi telereklaam just sellist praktikat tutvustab?

Olgu, see video ei kujuta küll täpselt sama stsenaariumi. Vahest selles lõigus kujutatud „Hollie“ ei pidanudki oma kontole saadetud kirju, mida ta isa on talle sünnist saati saatnud, vaatama enne, kui ta saab 13-aastaseks. Kuid tundub siiski, et noorele neiule, kes on igaveseks kaotanud oma vanaema poolt saadetud kirjad, on soola haavale visatud. Võib eeldada, et ka Rich Warren, kes otsib võimalikke lahendusi, on peamiselt häiritud sellest, et tema tütar ei saa enam lugeda väärtuslikke kirju oma vanaemalt, on olukorrast häiritud. On täiesti arusaadav, et nii isa kui tütar on endast välja viidud.

Tuleb loota, et Google näitab üles kaastunnet ja saadab noorele neiule varukoopia möödunud kirjavahetustest ja andmetest ning kontaktidest – kasutajaandmed, mida ta seni Google'i süsteemis on kasutanud. Teisalt on jälle seesama näide heaks hoiatuseks neile, kes aitavad oma eelteismelistel luua internetikontosid, mis on tegelikult regulatsioonide vastane – tuleb teada, et need võidakse sulgeda igal hetkel ja andmed nendelt kaduda igaveseks. 

Isegi kui keskkonnad proovivad kaasata oma tegemistesse lapsi, proovides igati kaitsta neid kõige halva eest ja olla kooskõlas seadustega, on väljakutsed sellegipoolest väga suured – kuidas tagada, et alla 13-aastane kasutaja kontot registreerides ning kinnitades, et lapsevanem on teadlik personaalse info postitamisest veebi, on ikka see, keda ta väidab end olevat. Sellele probleemile ei paista lahendust nii pea. 

Refereeritud: http://nakedsecurity.sophos.com/2011/12/13/too-young-for-facebook-and-gmail/

Uus ja kiiresti muutuv sotsiaalne võrgustik on muutnud häguseks isikliku ja avaliku, töö ja eraelu, sõbra ja võõra mõisted, kirjutab Nancy Solomon portaalis NPR.org. Õpetajate jaoks, kes kirjutavad veebi kommentaare või postitavad oma pilte, võib see olla suureks väljakutseks. On teada, et mõnedel puhkudel on õpetajaid töölt lahti lastud ütluste eest, mida nad on postitanud Facebooki ja siit tekkivad omakorda küsimused sõnavabaduse kohta. 

Veebipõhise maailma karmimad tagajärjed 

John Palfrey Harvardi Interneti ja Keskkonna keskusest ütleb, et rumalusi väljaütlevaid õpetajad on alati olemas olnud. Nüüdne sotsiaalne meedia aga võimendab nende ütlusi. „Kontseptsioon on väga lihtne – digitaalsel ajastul on vestluse tähendus muutunud ja tagajärjed millegi rumala väljaütlemise eest sotsiaalses meedias on palju suuremad,“ sõnab Palfrey. „Inimesi võidakse lahti lasta millegi ütlemise eest, mis teises kontekstis öelduna unustataks kiiresti.“ 

Paljud koolid on võtnud käibele spetsiifilised korraldused, mida õpetajad sotsiaalse meedia kasutamisel peaksid järgima, allpool väike valik nendest reeglitest, mis on kehtestatud erinevates koolides Ameerika Ühendriikides ja mujal. 

• Ära lisa õpilasi oma sõprusringkonda, ära jälgi nende tegevust Facebookis või Twitteris
• Ära postita sotsiaalsesse meediasse midagi oma tööajal ega tööarvutitest
• Ära kirjuta midagi oma tööelust, eriti õpilastest (just selleosalised eksimused on pannud mõned õpetajad raskesse olukorda)

Paljudel õpetajatel on tekkinud probleeme sotsiaalse meedia kasutamisel, juhtumeid on teada mitmeid just Ameerika erinevatest koolidest. Seal on ka mitmed organisatsioonid, kes sellistel juhtudel õpetajaid kaitsevad. Nende põhilisteks argumentideks on see, et ka õpetajatele kehtib sõnavabadus, ka õpetajad võivad oma arvamused välja öelda, neil on õigus olla ründav, tuleb lihtsalt arvesse võtta, et need väljaütlemised ei mõjutaks suutlikkust oma tööd teha. 

Õpetamisvõime õõnestamine

Õpetajatel on sotsiaalset meediat kasutades tõepoolest suurem risk, mis mõjutab nende tööelu. Just hiljuti räägiti meedias juhtumist, kus koolijuht sattus esilehtedele, kuna õpilased levitasid Facebookis tema väga isikliku moega fotot. Kohtuniku otsuse järgi võidakse koolijuht ametist vabastada, kuna ta nimetas õpilasi Facebookis tulevasteks kurjategijateks. Koolijuhi kaitsja argument on aga see, et väljaütlemine oli vaid hetkeemotsioon peale rasket ja frusteerivat päeva. „Ta ei mõelnud ju hetkekski, et kõik õpilased ongi tulevikus kurjategijad, aga üldsus järeldas sellest kohe, et koolijuht just täpselt seda mõtlebki,“ ütleb advokaat. Isegi kui eelnevalt oli nimetatud töötajal laitmatu karjäär, siis usaldusväärsus on väga oluline, eriti vanematele. Sellised juhtumid jäävad mõjutama töövõimet, tahad sa seda või mitte. 

Kuidas sa räägid ja käitud, sellel on suur kaal, eriti kui sa töötad lastega. Õpetaja on lastele eeskujuks ning ebakohane käitumine on sobimatu. Seetõttu on kindlasti esmatähtis võtta appi terve mõistus ja käituda ka sotsiaalses meedias, isegi arvates, et jutud jäävad oma ringkonda ja sõprade vahele, nii, et see ei võiks mõjutada kedagi teist ega ka iseennast. Eestis ei ole erinevatest juhtumistest õpetaja ja sotsiaalse meedia kasutusrindel veel palju kuulda olnud, samuti pole kuulda väga palju vastavatest praktikatest või reeglistikust, kuidas kool neid valdkondi käsitleb. Loodame, et meie õpetajad ongi piisavalt kriitilised ja ettenägelikud ning halba olukorda ei satu. 

Refereeritud: http://www.npr.org/2011/12/07/143264921/friendly-advice-for-teachers-beware-of-facebook

RIA infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on viimasel ajal on üha rohkem liikvel pahavara, mille sihtmärk on nutitelefonid, kirjutatakse Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) kodulehel. “Nutitelefonidest on hetkel kõige lihtsam rünnata Androidi platvormi, mille turvalahendus on kasutaja vaatevinklist vaadates pehmelt öeldes ebaõnnestunud.”

“Androidi tarkvaraga on kaks suurt muret. Esiteks, rakendust paigaldades küsitakse inimeselt raskesti mõistetavaid küsimusi, millest arusaamine on jõukohane pigem insenerile kui keskmisele nutitelefoni kasutajale. Teiseks ei kontrolli keegi kasutajateni jõudvate lahenduste kvaliteeti või turvalisust. Nii on Google Android Market väga hea võimalus pahavara levitamiseks.”

Üks võimalik stsenaarium:
Android Marketisse pannakse alla laadimiseks populaarse nimega mäng või taustapildi rakendus, antud juhul “Angry Birds FREE”. Kui kasutaja selle alla laeb, siis paigaldamise käigus küsib mäng õigust kirjutada mälukaardile ning kasutada internetti. Inimesed ei oska paha karta ja annavad mängule küsitud õigused. Nad ei tea, et jaatavalt vastamine annab rakendusele õiguse kirjutada mälukaardile internetist laetud lisaprogrammi ja see käima panna. Tavaliselt teeb seda pahavara, näiteks “Angry Birds FREE”, mille levitaja on Logastrod, mitte mängu ametlik omanik Rovio.

Probleemid:
- Tehniliste otsuste tegemist ei saa jätta lõpptarbijale. Esiteks ei ole võimalik õpetada kõiki kasutajaid aru saama inseneride loodud küsimustest. Teiseks, pahavara loojad suudavad trikitada kasutajat pahavarale jah-sõna andma.
Näiteks küsitakse keset mängu luba saata üks SMS kasutaja superkõrge punktiskooriga kuskile portaali, millele inimesed vastavad reeglina jaatavalt. SMSi hinda (3,5 EUR) ei pruugita mainida, või siis viidatakse kasutustingimustele.
- Kasutajad ei loe lehekülgede pikkusi kasutustingimusi.
- Androidi rakenduste turule saab igaüks laadida oma rakenduse. Keegi ei kontrolli, mida rakendus tegelikult teeb.

Mida saab teha:
- Kasutaja saab valida, kas ta lubab rakendusel midagi teha. Seni nõuavad pea kõik ründed kasutaja lubavat liigutust. Oluline on mõelda, kas mängul või taustapildil on ikka vaja ligipääsu minu kontaktidele või SMSidele?
- Antud juhul saadeti SMS tasulisele numbrile 17013. Teenusepakkujad saavad piirata enda võrkudes pettusega raha teenivaid sisuteenuste pakkujaid.

Veel samal teemal:
http://www.f-secure.com/weblog/archives/00002280.html
http://www.droidgamers.com/index.php/game-news/android-game-news/2777-psa-beware-of-logastrod-and-their-cloned-games-they-contain-malware

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) on RIA osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Lisatud 15.12.2011