Aasta õpetaja 2011 ja mullu ka Euroopa õpetaja tiitli pälvinud Birgy Lorenz lausub, et see on terves maailmas probleem: hea õpetaja ja arvuti vahele kiputakse panema võrdusmärk. Et kes kasutab tunnis palju arvutit, on hea õpetaja, ja kes ei kasuta, see ei ole…

„Mina olen lähtunud eesmärgipärasusest: kui matemaatikaõpetaja viib oma õpilased riigieksamil väga heade tulemusteni ilma tehnoloogiat kasutamata, siis see on super.

Pelgulinna gümnaasiumis me ei nõua, et iga kord peab tehnikat kasutama, räägime pigem eesmärgist: milline on hea haridus, kuidas noort inimest arendada, milliseid oskuseid vajab tuleviku maailmakodanik. Viimati, ühel nõupidamisel, kooli direktor Tõnu Piibur naljatades ütleski, et väga lahe, meil on arvutid nüüd olemas, aga võib-olla viie aasta pärast loobume üldse nende kasutamisest! Kool ei jõua pakkuda kõiki  IT-vidinaid, need võib laps soovi korral ise kaasa võtta. Ka PISA 2009 IKT osa uuringu tulemused näitasid, et kodudes on kooliga võrreldes tehnikat, mida vanemad kahjuks ei oska alati enda heaks tööle panna, nad suunavad  lapse pigem meelelahutusele kui harivale tegevusele. Kool aga peaks olema koht, kus luuakse võimalused sotsialiseerumiseks, antakse vajalikud tööoskused hilisemaks eluks, õpetatakse eesmärke seadma ja miks mitte ka neid teadmisi, kuidas nutitelefoniga asjalikult asju ajada.

Tehnika sobib suhtlemiseks, info leidmiseks ning vahetuseks, automatiseeritud tegevusteks. Viimasel ajal on aga tekkinud tunne, et noorte tehnikakultus segab neil kasutamast oma loomulikke võimeid – arutleda probleemide üle, mõista seost tegevuse ja tagajärje vahel. Probleemide lahendamine on muutunud probleemidele reageerimiseks, vahel ka ülereageerimiseks. Samas kui on vaja panna õpitud oskuseid pärisellu, näiteks printida leht koolinäidendi piletitega, siis ühest piletist kümne välja võlumine ühele lehele võib osutuda tõeliseks pähkliks.

Meie koolis kasutavad õpetajad tehnikat info esitamiseks, edastamiseks ja osalemiseks maailmatasemel projektides.  Samas olen kuulnud, et mõned koolidirektorid arvavad, et kui nad toovad õpetajale arvuti ja projektori lauale, siis nüüd tuleb hakata tegema imesid. No ega ikka ei tee küll, kui inimene ei saa aru, miks kõike seda vaja on ning puudub metoodika uue efektiivseks rakendamiseks," on Birgy Lorenz kindel. Ja lisaab, et tavaline õpetaja soovib ikka, et tuleme kokku ja räägime asjadest, seega tehnikal on toetav roll, see ei ole eesmärk iseeneses.

Tegelikult tahtsin alustada hoopis muust, tahtsin nime kohta uurida. Birgy pole just tavaline eesnimi…

„Selle nime pani mulle vanaema. Isa tahtis panna Marilyn (Marilyn Monroe järgi), aga vanaema soov jäi peale. Kuna Birgiteid oli hästi palju sel ajal, siis otsustati, et valime hoopis Birgy. Nüüd ongi mul maailmas ainulaadne nimi, teist sellist ei ole. Kui guugeldada, siis leiab mõne perenime, aga eesnimena mitte.“

Kirjapildi järgi tundub, justkui oleks midagi Ungariga tegemist?

„Ei, suguvõsa juured lähevad Saksamaale ja Rootsi.“

Haridus- ja töötee?

„Bakalaureuse astmes õppisin Tallinna Ülikoolis kunsti- ja joonestusõpetajaks, lisaeriala informaatika. Magistrantuuri võtsin ette samamoodi Tallinna Ülikoolis multimeediumi õpisüsteemide erialal ehk vahetasin ala kunstist informaatikasse. Kaasa võtsin hea kogemuse kunsti ja loomingu poolelt. Nüüd olen doktoriõppes infoühiskonna tehnoloogia erialal, tegelen e-turvalisuse küsimustega hariduses.

Esimene töökogemus 17-aastasena tuli minitõstuki mootoreid kokku pannes. Olen olnud tegev ka bensiinijaamas ja kasiinos, mis andis hea kogemuse, kuidas olla klienditeenindaja. Vahel tuleb kooliski ära unustada, et oled õpetaja, neelata alla „mina-mina-mina“, jätta kuulmata arusaamatustest tekkinud solvumised ja lahendada õpilaste poolt esitatud väljakutseid olenemata valdkonnast. Pelgulinna gümnaasiumis olen töötanud 10 aastat.“

Mis on just selles koolis kinni hoidnud?

„Võimalus teha huvitavaid asju, oma tööd varieerida vastavalt sellele, kuidas aeg muutub. Kool pakub väljakutseid - kool täna on hoopis midagi muud kui kool kümme või kakskümmend aastat tagasi. Tulin tööle kooli, kus oli 20 arvutit, nüüd olen koolis, kus on 120 arvutit ja peaaegu igas klassis projektor, toimiv monitooritav WiFi. Võin öelda, et see on ka minu järjepidevuse vili. Kolleegid, sponsorid, Tallinna Haridusamet on loomulikult kokkuvõttes  panustanud, aga  kui sa ei oska küsida, leida võimalusi osalemiseks projektides, siis keegi kandikul midagi pakkuma ei tule“. 

Kas see 120 arvutit on tulnud  kooli juhtkonnas välja võidelda?

„Direktor Tõnu Piibur on Pelgulinna Gümnaasiumi juhtinud samamoodi kümme aastat. Esimese asjana küsis ta minult, et tal vaja on läptoppi. Kerge on töötada koolis, kus saadakse aru, mille jaoks tehnika vajalik on; kus saadakse aru, et meil ei ole ressurssi panustada ainult paberile ja kriidile ning elektrooniliselt on võimalik kulusid kokku hoida. Rahaliselt poolelt on Pelgulinna gümnaasiumis olukord nagu igas teiseski koolis, võib-olla oleme rohkem mõelnud sellele, kuidas saaks vähesest enam välja pigistada.

Tõsi, nüüd oleme ringiga jõudnud tagasi sinna, et oluline on suhelda omavahel, õpilaste ja vanematega. Ainult siis saame ajada ühte asja ning üksteisest paremini aru saada; on meeskonnatunne ja toetus – ja seda e-kirja teel edastada on palju kehvem kui kokku saades vahetult arutada“. 

Kuidas õpetajad on uuenduste ja innovatsiooniga kaasa tulnud?

„Kõige raskem periood oli siis, kui Pelgulinna gümnaasiumi hoone läks remonti. Remondiootuses kooli arvuteid ei muretsetud, kuna polnud kohta, kus neid vahepeal hoiustada. Olime kahes majas, meil oli 60 töötaja peale neli arvutit ja e-kool tuli rakendada. Õpetajad töötasid lisaks kahes vahetuses ning mõnda inimest sellel aastal ei kohanudki. 

Lahenduseks saigi e-kool ja e-kanalid, mille kasutamine omandati enamasti kodus. Kui remonditud majja tagasi tulime, avanes võimalus ka arvutikoolituste tegemiseks. Iga õpetaja pidi kümnest koolitusest valima vähemalt kolm, enamik valis viis: esitluste tegemine, testimine, veebilehtede tegemine jms. Inimestesse süstiti võimalust ise otsustada, ise omi asju teha. Õpitud abitust meil ei ole, mida kohtan tegelikult paljudes koolides. Haridustehnoloogid  on head, toredad inimesed, aga vahel kiputakse teiste eest asju ära tegema. Sa ei saa inimese eest kala püüda, sa pead talle õnge andma ja õpetama ta kalastama. Meie olemegi õnge teed läinud. Kui inimene tahab midagi kasutada, siis õpetame, uurime juhiseid, kasutame „sõbrasüsteemi targema kolleegiga“. 

Näiteks varematel aastatel olid kasutusel laenutusprojektorid, mida tuli õpetajal ise üles panna. Mõni kool hoiab selleks IT-juhti või tugiisikut, et viimane oleks alati hüppevalmis projektorit üles panema. Meie koolis tehti igale õpetajale, kes projektorit ja sülearvutit kasutada soovis, koolitus. See annab õpetajale nii teadmise kui ka oskuse, et ta saab asjaga hakkama  - on see klassiruumis, näitusel või miks mitte metsas. Samamoodi on ületatud kriitiline inimmass, kes soovib uut rakendada ja katsetada. Inimesed saavad aru, et tehnika, mida ma neile pakun, ei ole mitte koormaks, vaid see võib nende tööd rikastada ning miks mitte vaeva ka vähendada.“

Pelgulinna gümnaasium valiti tänavu koos veel 80 maailma kooliga Microsofti rahvusvahelisse innovaatilise kooli programmi, kuhu pääseb igal aastal vaid väike hulk koole. Programmi eesmärk on pakkuda koolidele rahvusvahelist oskusteavet oma kooli arendamiseks. Programm on loodud selleks, et õpetajad ja õpilased oleks valmis IT-lahendusi õppetöös senisest aktiivsemalt kasutama. Programmis osalejaid koolitavad maailmas tuntud hariduseksperdid nagu näiteks Michale Fullan, Dun Buckley jt, kes abistavad koole muutuste läbiviimisel ning uute tehnoloogiate rakendamisel.

Birgy Lorenz: „See projekt on Microsofti poolt maailmas olnud ligi kolm aastat, igal aastal valitakse välja 60-70 kooli. Meie saime projektist teada tänu Peetri koolile, kes Eestist esimesena projektis osales. Tegemist on ettevõtmisega, kus muudetakse koolijuhtide mõtteviisi juhtimise kui ka õpetamise koha pealt. Kuna tehnika toetab õpetamist, siis jagatakse ka tehniliste vidinate kasutamise kogemust.

Pelgulinna kooli projektis osalemise eesmärgiks on saada õpetajatele, õpilastele maailmakogemust. On võimalik minna koolitustele, osaleda rahvusvahelistel konverentsidel, näha, et meil on maailmaga ühised probleemid, olgu siis palk või see, et lapsed ei jõua tunnis kaasa teha või kuidas tänapäeva lapseni üldse jõuda. Võimalus on teada saada, kuidas teised koolis on probleeme lahendanud, milliseid nippe kasutanud ja siis toodki uut tuult ka Eestisse. Meie tunneme, et Eesti eeskujud ning eksamitulemuste edetabelid ei ole piisavad, ja see on ka põhjus, miks oleme pigem pöördunud piiri taha. Õpetajad ja ka lapsed, kes on saanud programmis osaleda, on nö lahti läinud ja on avatud uutele asjadele. See rõõm on nii tore. Järgmisel aastal soovime ise saada mentorkooliks ning anda saadud tarkust jälle edasi teistele. Soovitusteks teistele koolidele – kevadel on tulemas uus taotlusvoor…“

Kuidas õpetab õpetaja Birgy Lorenz lastele internetiturvalisust?

„Õpetan läbi rühmatööde. Mina ei ütle, et olen selles osas tarkusetempel. Pigem palun lastel rääkida, siis arutame erinevaid probleeme, juhtumeid, käitumismalle, müüte. Arutelu käigus selgub, kuidas üks või teine laps mõtleb.  Kui kuuled, kuidas teised mõtlevad, siis hea kogemuse jagamine võib ka nö „valesti käituva“ lapse panna paremini käituma – saadakse aru, milline on norm ja selguvad huvitavad lahendused, kuidas näiteks krattide vastu võidelda. Erinevad arvamused rikastavad maailma, kuid kokkuvõttes jõuame ka kuldsele keskteele - olgu need siis kokkulepitud reeglid või arusaamine, kuidas ma mingis olukorras käitun. 

Internetiturvalisuse teema on tohutult seotud väärtushinnangute muutumisega, loenguga seda ei õpeta. Õppeviis on selles vallas täiesti teistsugune, seda saavad ka lapsed ise läbi viia, vanemad õpilased noorematega, õpetaja peab tagasi astuma ja last kuulama. Kui olukord läheb käest ära, näiteks hakkavad lapsed rääkima, et kiusamine ongi hea, siis tuleb õpetajal siiski klass tagasi tõmmata, panna õpilased teise situatsiooni, näiteks kuidas tunned sina ennast, kui sind kiustatakse. Mul on hea koostöö ka koolipsühholoogi Kärt Käeseliga, kes on andnud nõu, kuidas lapsi mõjutada positiivses suunas. Et laps lõpuks üksi olles teeks parima otsuse.“

Olete saanud töö eest kaks suurt tunnustust – aasta õpetaja ja Euroopa õpetaja tiitel. Kumba ise rohkem hindate? Tuli üks raskemini kui teine?

„Et auhindu saada, tuleb endast teada anda. Mõlema tiitli puhul oli kandideerimise eesmärgiks tegelikult teadvustada seda tööd, mida ma teen, promoda internetiturvalisuse valdkonda kui iga õpetaja, lapsevanema ja ka lapse vastutust.  Euroopa auhind tuligi meie kooli TurvaLan projektist, mille põhimõtteid oleme hiljem kasutanud teavitustööks „Targalt internetis“ programmi raames, mida veab Lastekaitse Liit. Mainimata ei saa jätta  ka teavitustöö koordinaatorit Tiigrihüppe Sihtasutust, kes vastutab info levitamise ning teadlikkuse kasvu eest kõikides Eesti koolides.

Kokkuvõtteks aga ütleksin, et igal inimesel on erinev motivatsioon – mõni soovib tiitlit, teine tahab palka, kolmas häid suhteid kollektiivist. Mind motiveerib inimeste rõõm teha asju koos, kindlasti uue kogemuse saamine välismaalt ja seeläbi võimalus viia Eesti hariduselu edasi. Mõlemad tiitlid on ilus olevik ja hiljem mälestus, kuid suuremad teod ootavad ikka veel ees.“

Koolielu küsimustele vastas Pelgulinna gümnaasiumi arendusjuht Birgy Lorenz.

Lapsed ja lastevanemad saavad küsimusi esitada tasuta telefoninumbril 116111, MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).  Lasteabi nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, kas saab välja tuua levinumad teemad, mida küsitakse?

„Teemasid on kõige erinevamatest valdkondadest. Kooliõpilased küsivad sagedamini koolieluga seonduvate asjade kohta. Näiteks mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne. Samas annavad noored just sel teel teada oma eakaaslastest, kes nende arvates ei ela just kõige turvalisemat elu. Oluline lõik on suhteprobleemid nii eakaaslaste kui ka vanematega. Meie peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse - toimugu see koolis, kooliteel või internetis - peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Meie kogemus näitab, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“

Lasteabi nõuandetelefon  annab soovitusi ka internetikäitumise teemadel. Äkki saate tuua näite, kus oli probleem seoses internetiga ja kuidas see lahenes?

„Oleme aidanud last, kelle nimel oli tehtud suhtlusportaali libakonto, see tuli sulgeda ja politseile tuli avaldus teha.“

Teemadest, mida internetikäitumisega seoses on küsitud, võiks välja tuua järgmised: kõige rohkem on pöördutud veebilehe võimaliku kahjuliku sisu pärast; seejärel küberkiusamisega seonduv; soovimatud online kontaktid ning privaatsusprobleemid.

Kas Lasteabi nõuandetelefonile helistajad on rohkem lapsed või täiskasvanud?  Ja millal tuleb rohkem kõnesid, nädala sees, nädalavahetustel?

„Keskmiselt tehakse Lasteabi nõuandetelefonile  306 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajateks on nii lapsed kui täiskasvanud, see jaguneb enam-vähem pooleks. Meie nõustajatel on pikaajalised kogemused töös laste ja noortega. Valdavalt on tegemist sotsiaal- ja noorsootöötajatega, psühholoogidega, kes on läbinud vastavad koolitused. Nad on valmis helistajat kuulama ja  talle andma nõu, mida saab antud probleemi puhul kohe ära teha ja mida tuleks teha pikemas perspektiivis.

Nõustamine on anonüümne, keegi ei küsi helistaja nime. Helistaja ei pea mõtlema sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus. Olgu öeldud, et kõik kõned salvestatakse parema klienditeeninduse eesmärgil.“

Mis on kadunud laste telefon?

„Kadunud laste telefon 116 000 käivitus käesoleva aasta algusest. Kadunud laste telefonile on võimalik teada anda kadunud lastest, nõustajad annavad esmased juhised situatsioonis käitumiseks ning viivad läbi esmase kriisinõustamise. Kadunud laste telefon teeb tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga. Telefon 116 000 töötab 24 tundi ööpäevas  ning on kõigile helistajatele tasuta. Number 116 000 on üle-Euroopaline ja see number tasub meelde jätta just sellel otstarbel, kui probleem peaks tekkima mõnes muus Euroopa riigis.“
 
Lasteabi nõuandetelefoni teenus käivitati 2009. aasta 1. jaanuaril üleriigilise tasuta ööpäevaringse lühinumbri 116 111 kaudu. Teenuse eesmärk on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada info edastamine vastavatele spetsialistidele ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ning vajadusel kriisinõustamist. Teenuse osutamise seaduslik alus on lastekaitse seaduse § 59 esimene punkt, mille kohaselt on iga kodaniku kohustus viivitamatult teatada abiandvatele organitele abivajavast ja hädasolevast lapsest.

Nõu saamiseks on järgmised võimalused: helistada tasuta numbril 116111; Skype kasutaja: lasteabi_116111 (kasutajaid ei lisata kontaktide hulka, helistamiseks ei pea olema kontaktiks lisatud);  saata personaalne kiri läbi www.lasteabi.ee keskkonna (kirjadele vastatakse nelja tööpäeva jooksul); kirjutada otse info@lasteabi.ee (kirjadele vastatakse viie tööpäeva jooksul).

Kiireim võimalus nõu saamiseks on helistada telefonil 116111 või Skype kaudu: lasteabi_116111.

Telefonile 116111 saab helistada üle Eesti kõikidelt telefonidelt ja mobiilidelt (Eestis tegutsevate operaatoritega liitunud). Telefonile helistamine on tasuta.

Jaanuarist alustas tööd ka veebipõhine teavitusliin www.vihjeliin.ee, mille eesmärk on tõkestada laste õigusi, au, väärikust ja kehalist puutumatust rikkuvate materjalide levikut internetis. Internetikasutajal, kes märkab ebaseaduslikku materjali, on vihjeliini kaudu võimalik sellest teada anda.

Lasteabi nõuandetelefonilt saab nõu küsida ka internetis ette tulevate probleemide kohta. Nõu andmine internetis targalt käitumiseks on üks osa projekti "Targalt internetis" tegevustest. Projekti tegevusi viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, sotsiaalministeerium koostöös MTÜga Eesti Abikeskused, Lastekaitse liit ning politsei- ja piirivalveamet.

Foto: Flickr

Lisatud 5.12.2011
 

Eestis MTÜ Lastekaitse Liidu hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest, märgib liit oma pressiteates. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist kujutavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest selle aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 458 teadet, millest 125 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, kus on esitatud laste seksuaalset ärakasutamist kujutavat materjali.

Euroopa Liidu programmi Safer Internet toetatud INHOPE asutati 1999. aastal ning hetkel on assotsiatsioonis 40 vihjeliini üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Interneti kiire areng ja levik on loonud meile kõigile uusi ja kasulikke võimalusi, kuid kahjuks on pea rohkem kui kahe miljardi internetikasutaja hulgas inimesi, kelle tegevus võrgus on ebasobiv või ohtlik lastele.

Eesti vihjeliin on osa projektist "Targalt internetis", mida viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Lasteabitelefon 116 111, politsei- ja piirivalveamet ning sotsiaalministeerium. Projekti finantseerib 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisatud 30.11.2011

Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme netilammastest. 6- ja 7-aastastele lastele mõeldud internetiturvalisuse tundi viisid läbi „Targalt internetis“ projektijuhi assistent Triin Kangur ja projekti koolitaja Ülle Sakias.

Pärast väikest sissejuhatust jagunes tund kaheks blokiks: kõigepealt tehti tutvust, mis üldse on internet ja mida arvutiga teha saab, seejärel keskenduti suhtlemisele ja käitumisele internetis. Seda kõike loomulikult hästi mänguliselt ja eakohaselt.

Pool tundi päevas

Kui õpetajad küsisid lastelt, kellel on kodus arvuti, tõusid praktiliselt kõik käed. Küsimusele, kus sinu kodus arvuti asub, mis toas, tuli juba erinevaid vastuseid. Kellel on arvuti elutoas, kellel isa või ema töötoas (kabinetis), kellel vanema õe või venna toas. Vähesed ütlesid, et arvuti on nende enda toas. Ka sellele küsimusele, kui palju sa arvutis aega viidad, tulid vastused erinevad: käin internetis iga päev; mina võin arvutis mängida tund aega; ema lubab iga päev ühe mängu mängida; mina vaatan arvutist õhtul multikaid natuke aega… Seda, et lastel lubataks arvutis olla päevad ja õhtud läbi, vastustest ei kostunud.

Õpetajad Triin ja Ülle panidki lastele südamele, et arvutis on soovitav päeva jooksul tegutseda mitte rohkem kui pool tundi, muidu väsivad silmad ja ununevad sõbrad. Ja ikka tuleks internetis toimetada koos ema-isa, vanema õe või vennaga, nemad oskavad soovitada sobivaid veebilehekülgi, mänge ja multikaid.

 Internetikasutus kui pimesikumäng

Siis oli aeg pimesikku mängida. Tehti kaks ringi, kummaski seoti ühel lapsel silmad kinni ning teised juhendasid teda, kuidas ta peaks liikuma, et mänguasjani jõuda. Täpselt nagu surfamine internetis – üks link hüüab, et vali mind, teine reklaam hõiskab, et tule siia, kolmas vilgutab kutsuvalt, et hoopis siin on huvitav veebileht. Ja internetikasutaja peab oskama infotulvas orienteeruda, valikuid teha. Lastele mäng meeldis, „juhendajad“ olid väga elevil ja valjuhäälsed, „pimesikud“ liikusid ettevaatlikult ja pidasid enne aru, kui sammu astusid.

 Parool on sinu saladus

Seejärel istuti taas ringi ning räägiti suhtlemisest internetis. Hele poisihääl hüüdis kohe, et see on skaipimine, kui sa arvutis tuttavaga suhtled. Arutleti, kas kõik, kellega internetis suhtled, on kohe sõbrad? Mis on parool ja miks ei tohi seda isegi sõbrale avaldada, võõrast rääkimata? Kas internetis suheldes tuleb olla sama viisakas nagu mänguväljakul või lasteaiarühmas? Teadmisi aitasid siin kinnistada töölehed ning mäng „Õige-vale“. Meelde jäeti, et inimene, kellega sa oled rääkinud ainult internetis, on võõras. Ära usu alati kõike, mida sa arvuti ekraanilt näed või loed! Inimene, kellega sa internetis suhtled/räägid, ei pruugi olla see, kellena ta end esitleb ja sa ei tea, mida ta sinult saadud vastustega peale võib hakata. Oma perekonnanime ja kodust aadressi võõrastele internetis öelda ei tohi, nagu ka oma ega ema ja isa telefoninumbrit. Sinu salasõna/parool ja kasutajanimi on sinu saladus, seda ei jagata kellegagi.

Tundi mahtus ka netilammaste multifilm, ja siin oli laste reaktsioon väga ühene: "Vaatame veel!"

Projekti "Targalt internetis" õppekäigud lasteaia vanematele rühmadele toimuvad kuni 2012. aasta aprilli lõpuni ning osalemine on lasteaedadele tasuta. Info registreerimise kohta on üleval „Targalt internetis“ veebilehel  ja Audentese erakooli internetilehel.  Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu koostöös Lastekaitse liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111, politsei- ja piirivalveamet ning sotsiaalministeerium. Projekt on finantseeritud 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjoni programmi "Safer Internet" poolt.

EU Kids Online uuringust selgub, et noor vanuses 9-16 eluaastat veedab päevas keskmiselt 88 minutit online-meedias. Samuti toodi uuringus välja müüt, nagu teaksid lapsed digitaalmaailmast kõike lihtsalt niisama, nii et neile pole vaja seda õpetada, kuigi see pole nii. Veronika Kalmus, ilmselt on see esimene kord, kus nii põhjalikult on uuritud Eesti laste internetikäitumist ja seda võrdluses Euroopa teiste riikidega?

Veronika Kalmus: „Nii põhjalikult uuriti seda tõepoolest esimest korda, kuigi ei saa öelda, et varem pole Eestis seda teemat üldse uuritud. Ka TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on kolmes etapis läbi viinud küsitlused „Noored ja internet“, aga nendes uuriti vanemaid õpilasi ja puudus otsene võrdlus muu Euroopaga. Niisugust uurimust, milles korraga küsitletakse last ning ühte tema vanematest, polnud varem tõesti Eestis tehtud. Kuidas uuring praktiliselt läbi viidi? Mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas telliti uuringu läbiviimine küsitlusfirmadelt. Küsitlejad käisid peredes ja viisid välitöö läbi. Meie osalesime uurijatena eestikeelsete ankeetide ülevaatamisel. Ankeedid ja intervjuud olid algselt inglise keeles, need tõlgiti teistesse Euroopa keeltesse, ja tõlget lihviti-parandati iga riigi ekspertide kaasabil. Lisaks vaatlesime uuringufirmas, kuidas instrueeriti küsitlejaid, sest see oli niivõrd spetsiifiline küsitlus, ning mõistagi osalesime andmete analüüsimisel ja aruannete koostamisel.“

Mida laps ise tajub internetis ohtlikuna?

„Lahtiste ankeediküsimuste näol sai sellest päris hea ülevaate, mida lapsed spontaanselt nimetavad, mis neid häirib. Reklaam häirib, viiruseid mainiti, laste jaoks tunduvad ohtlikud tehnoloogilised riskid, häirib ka spämm. Samas tulid laste spontaansetes vastustes selgelt ilmsiks ka kõik need ohud, mida uurijad ja poliitikategijad peavad riskideks: ahistamine võõraste inimeste poolt, küberkiusamine, veebilehtede pornograafiline sisu. Lisaks häirib lapsi väga, kui nad näevad internetis loomade piinamist või tapmist.“

Kas laps saab aru, millal suhtlemine internetis läheb üle ahistamiseks?

"Muidugi, nad tajuvad selle väga hästi ära. Üldiselt vanemad lapsed juba teavad, mida teha, nad tunnevad  mehhanisme ja toimetulekustrateegiaid, kuidas tülitekitaja blokeerida. Aga igakord ei osata seda teha…“

Eesti kuulub koos Norra, Rootsi, Taani, Leedu, Tšehhi, Rumeenia ja Bulgaariaga maade rühma, kus nii laste internetikasutus kui nende poolt kohatavate online-riskide tase on üle Euroopa keskmise. Kuidagi ootamatus koosluses on see riikide nimekiri…

„Internet on jõudnud väga kiiresti peaaegu kõikide lasteni kõikides Euroopa riikides, ligipääsu osas ei olegi enam väga suuri erinevusi. Mõned riigid on jõudnud kasutajate suure osakaaluni laste seas varem, teised hiljem, ja viimaste hulgas on ka internetikasutusega seotud riskid uuem nähtus. Ida-Euroopa riigid kuuluvad viimatimainitute hulka, Eesti on piiri peal: mõnikord oleme paigutatud ühte rühma Põhjamaadega, samas mujal nimetatud Ida-Euroopa riikidega koos, vahel liigitatakse Eesti selgelt Balti riigiks koos Leeduga.

Kõrgem online-riskide tase ei tulene ainult sellest, et lapsed kasutavad rohkem internetti, vaid ka sellest, et meediahariduses ei ole seda teemat piisavalt käsitletud, puuduvad ka laiale avalikkusele suunatud teavituskampaaniaid. Kõike seda on aastaid tehtud näiteks Suurbritannias, kus on ka väga kõrge internetikasutus, aga vähem riske. Või Soomes, sama lugu.  Soomlased  ise ütlevad, et nad elasid palju läbi seoses mobiiltelefonide kiire levikuga, seda ka noorte ja laste seas. Nad suutsid probleemidega varem tegelema hakata. Ja mobiilikasutuse riskid on küllaltki sarnased internetiriskidele. Nii et osaliselt  tänu sellele, et Soome on Nokia maa, on nad hästi toime tulnud ka laste internetikasutuse probleemidega.

Ida-Euroopa riikidest on Poolas suur töö ära tehtud, Poolas on meediaharidus kõrgele järjele jõudnud.“

Missuguseks hindate meediahariduse olukorda Eestis?

„Arvan, et see on suhteliselt hea arvestades meie tausta ja võimalusi. Meie õpetajad on oma tegevusaktiivsuselt ikkagi üle Euroopa keskmise. Õpetajate-poolne tegutsemine väärib igati tunnustust, ja näha on, et see valdkond areneb. See ongi peamine.“

Rahvusvaheline teadlasvõrgustik on avaldanud EU Kids Online üle-Euroopalise laste internetikasutuse uuringu tulemustele toetuvad soovitused huvirühmadele (vt kokkuvõtet soovitustest) Kes on need huvirühmad?

„Huvirühmade ring on lai. Seal on kõikide haridustasemete töötajad alates lasteaiaõpetajatest, õppekavade kujundajad, lastevanemad ja vanemate organisatsioonid, ka meedia. Ja muidugi päris poliitika kujundajad.  Väga oluline rühm on ettevõtjad, kes pakuvad veebisisu või platvorme.“

Mida tuleks teha, et soovitusi ka järgitaks?

„Üks soovituste rühm käib positiivse veebisisu kohta. Paika peab lihtne seaduspära: mida rohkem on internetis lastele toredat, eakohast materjali, seda vähem nad satuvad ebasoovitavatesse portaalidesse ja lehekülgedele. Mida rohkem on head omakeelset veebisisu, seda parem. Kellel vähegi võimalik, võiks selle peale mõelda ja sisu pakkuda.  Turg on Eestis muidugi väike, ettevõtjatel pole palju mänguruumi, aga meil on olemas kolmas sektor, valitsusorganisatsioonid, avalik-õiguslikud organisatsioonid. Näiteks rahvusringhääling pakub lastele väga toredat veebisisu (http://www.meieoma.ee/ ) Positiivseid arenguid on mujalgi näha, ka hariduses. Internetiturvalisuse jaoks ei ole ilmtingimata vaja eraldi tundi teha või tegevusi välja mõelda, sellest saab rääkida paljude teiste teemadega seoses, praktiliselt igas aines saab tutvustada online-käitumise põhitõdesid.“

Öeldakse, et läbinisti positiivne materjal ei müü. Kas lastele suunatud materjalide puhul see reegel ei kehti?

„Ei kehti jah! Lastele meeldivad positiivsed leheküljed, kasvõi Jänku-Jussi multikad portaalis www.lastekas.ee . Need on populaarsed!“

Samas pakub TV multifilmikanaleid, millede vaatamise tahaks suisa ära keelata, nii palju on seal vägivalda…

„Lapsevanema poolt reguleerimata ja kommenteerimata multikate vaatamine tundide kaupa ei saa lapsele hästi mõjuda. Ma ei poolda millegi ära-keelamist, samas igasuguse meedia tarbimine peaks olema teadlik ja mõõdukates kogustes. Olgugi, et internetis on ohte palju, siis pigem võiks laps tegutseda seal, kus ta saab ka ise midagi teha, kaasa mängida, sisu luua, suhelda, kui et on üksnes passiivne vaataja. Nii et pigem internet kui multikad lõpmatus koguses. Samas ka internetikasutus peaks olema vanemate poolt juhendatud. Ja väikestele lastele on internet sobivam nii-öelda väikestes kogustes.“

Projekt EU Kids Online koondab enam kui 20 Euroopa riigi teadlasi, kes tegelevad  laste ja noorte uue meedia kasutuse uurimisega.  Eesti liitus uuringuga selle esimeses etapis, 2007. aastal.  Projekti koostööpartner on Tartu Ülikool.
Projekti esimeses osas (2006-2009) koguti, võrreldi ja hinnati juba olemasolevaid andmeid. Jätkuprojekti jooksul (2009-2011) viidi läbi esindusliku valimiga originaaluurimus, milles küsitleti 9-16-aastaseid lapsi ja nende vanemaid 25 Euroopa riigis. Igas riigis koguti andmeid 1000 lapselt ja lapsevanemalt. Eesmärk oli jõuda rahvusvaheliselt võrreldavate tulemusteni, mis hõlmavad laste ja nende vanemate kogemusi online-tehnoloogiatega. Ankeediküsimused puudutasid laste internetikasutust, digitaalset kirjaoskust, online-riskide kogemist ja nendega toimetulekut. Rahvusvaheline teadlasvõrgustik EU Kids Online on avaldanud ka üle-Euroopalise laste internetikasutuse uuringu tulemustele toetuvad soovitused huvirühmadele. Kõik materjalid leiab veebist http://eukidsonline.ut.ee/

Pildil: Veronika Kalmus tutvustab EU Kids Online uuringutulemusi meediakasvatusekonverentsil "Laps ja muutuv õpikeskkond".

Pildil: Tiigrihüppe Sihtasutuse projekti "Targalt internetis" koolitusel on Tallinna Kristiine lasteaia vanem rühm.

Loe tema käsitlust lähemalt Õpetajate Lehest.

Lisatud 14.11.2011

Piraatlusest kirjutab Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre Õpetajate Lehes.

Lisatud 14.11.2011

Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised  internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme netilammastest.

Tiigrihüppe Sihtasutuse "Targalt internetis" internetiturvalisuse projektijuhi assistendi Triin Kanguri sõnul on projekti eesmärk propageerida laste hulgas  teadmisi ja oskusi, kuidas internetis suheldes hästi toime tulla.

„Kuna lapsed alustavad internetikasutust juba eelkoolieas, siis on oluline, et see teave jõuaks nii nende kui ka lapsevanemateni. Interaktiivses töötoas anname lastele mängude ja "Netilammaste" multifilmide abil lihtsaid näpunäiteid, missugust infot võib endast teistele jagada ja mis oleks mõistlik enda teada jätta“, iseloomustas Kangur lasteaialastele suunatud koolitust.

Õppekäigu teises pooles saavad lapsed treeneri juhendamisel sportida Audentese spordikompleksis.
Audentese Erakooli kommunikatsioonijuht Helen Vihtol märkis, et Audentese kool pakub oma õpilastele turvalist keskkonda ning toimetamine turvaliselt ja targalt internetis on üks osa sellest.

"Audentes keskkonnana on ideaalne antud projekti läbiviimiseks," usub Vihtol. "Pakume lastele lisaks õpetlikule loengule ka hea võimaluse sporti teha. Eks lapsevanemana soovime me kõik, et lapsed huvituksid rohkem liikumisest ja aktiivsest tegevustest ning nagu Tiigrihüppe Sihtasutus soovitab – kasutades kaasaegset infotehnoloogiat mõtestatult, mitte ennast arvuti taha unustades."

Õppekäigud toimuvad kuni 2012. aasta aprilli lõpuni ning sellel osalemine on lasteaedadele tasuta. Info registreerimise kohta on üleval "Targalt internetis" internetilehel www.targaltinternetis.ee  ja Audentese erakooli internetilehel www.audentes.ee 

Projekti "Targalt internetis" viivad ellu koostöös Lastekaitse liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, lasteabitelefon 116 111, politsei- ja piirivalveamet ning sotsiaalministeerium. Projekt on finantseeritud 75 protsendi ulatuses Euroopa Komisjoni programmi "Safer Internet" poolt.

Info:
Triin Kangur                               Helen Vihtol
Tiigrihüppe Sihtasutus                 Audentese Erakool
Tel: 52 00047                            Tel: 533 20 555
E-mail: triin@tiigrihype.ee            E-mail: helen.vihtol@audentes.ee

Kinect on arvutimäng, kus mängija kasutab mängu juhtimiseks oma kehaliigutusi, häält, esemete või piltide näitamist. Teisisõnu - ei mingit pulti. Nii oli Solariseski tore vaadata suure ekraani ees hüplevaid, keksivaid, painutavaid, kummarduvaid ja siis jälle hüplevaid lapsi. Aga enne mängima pääsemist tuli testida teadmisi, vastata tuli kuuele küsimusele. Kuidas levivad arvutiviirused? Mida teha, kui sulle on saadetud kahtlane e-mail? Millal võib internetis teistele oma telefoninumbri avaldada? Kes kohe vastust ei teadnud, võis soovi korral samas asjatundjatelt küsida, MTÜ Arvutikaitse juhataja Aare Kirna ja Sertifitseerimiskeskuse AS juhataja Kalev Pihl olid nö suure lava esinejad. Artise kinos sai vaadata "Netilammaste" filmiprogrammi.

Noortepäeval, mis toimus reedel, 28. oktoobril, olid abiks noored ise. Jutule sain Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassi noormeeste Hendriku, Kevini ja Kaareliga.

Hendrik ja Kevin: „Meie ülesanne on siin noori juhendada, aidata mänge läbi viia, suunata noori küsimusi küsima ja harida neid teemal „Turvaline internet“. Peame rääkima enda kogemustest, meie missioon on õpetada nooremaid.“

Kas tunglemist on noortepäeval palju?

Kevin, Hendrik ja Kaarel: „Tegelikult ikka on. Suurusjärku, kui palju noori on täna siin käinud, ei oska öelda, see käib lainete kaupa. Alla 14-aastaseid on rohkem näha.“

Poisid arvasid, et nad ise on internetiturvalisuses asjatundjad. Loomulikult ei tea nad kõike, aga siiski rohkem kui tavakasutajad ning oma teadmisi tahavadki nad jagada. Näiteks et nad kindlasti ei avalda Internetis suheldes oma isiklikke andmeid ja peavad meeles, et parool on nagu hambahari: seda teistega ei jagata ning vahetada tuleb seda iga kolme kuu tagant.

"Targalt Internetis" noortepäeva toimumist toetasid Tiigrihüppe SA, Sotsiaalministeerium, Euroopa Komisjoni programm Safer Internet, Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Lasteabitelefon 116 1111  ja Microsoft. Vaata ka "Targalt Internetis" kodulehekülge!

Hendrik, Kevin ja Kaarel noortepäeval abiks.

Harjutusi iseseisvaks eluks? Ei, Kinecti võistlusmäng.

Noortepäeval jagus tegevust lastele ja vanematele.

MTÜ Arvutikaitse juhataja Aare Kirna jagab selgitusi, kuidas ära tunda, et arvutit on rünnanud  pahavara.

Testi täitmas.

"Targalt Internetis" noortepäeval käis Madli Leikop.

Lisatud 30.10.2011

Külalisi oodatakse kell 14.00-20.00. Noortepäeval luuakse nõuandekohvik, näidatakse filme, esineb Artjom Savitski, testitakse teadmisi, laval on internetiturvalisuse eksperdid. Üritust korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus, toetavad Euroopa Komisjoni programm Safer Internet, Sotsiaalministeerium, Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Lasteabi telefon 116 1111, Microsoft.

"Targalt internetis" noortepäeva kava:

14.00 "Targalt internetis" projekti tutvustus
14.30  Kinecti võistlused
15.00 Filmiprogramm Artises

Laval –  Foorumteater

15.30 Eksperdid laval
16.00 Filmiprogramm Artises

Laval – Veebikonstaabel Andero Sepp

16.30 Arutelu noortega, Birgy Lorenz „Sotsiaalvõrgustikud“
17.00 Artjom Savitski kontsert
17.45 Foorumteater ja Kinecti auhinnad
18.00 Eksperdid laval: Kalev Pihl
19.00 Veebikonstaabel Andero Sepp
19.30 "Targalt internetis" projekti tutvustus
20.00 Noortepäeva lõpetamine

www.targaltinternetis.ee