Eesti kuulub koos Norra, Rootsi, Taani, Leedu, Tšehhi, Rumeenia ja Bulgaariaga maade rühma, kus nii laste internetikasutus kui ka nende poolt kohatavate online-riskide tase on üle Euroopa keskmise. Projektis osalenud Tartu Ülikooli meediateadlased peavad Eesti puhul kõige olulisemaks valdkonnaks hariduspoliitikat.

"Õpetajate meediapädevuse tõstmine peaks olema üks prioriteete, seda nii kutse- kui täiendõppe tasandil," sõnas uuringu Eesti-poolne koordinaator, TÜ meediauuringute professor Veronika Kalmus. "Väga oluline on internetiturvalisuse käsitlemine nii arvutiõpetuse kui teiste õppeainete raames," lisas ta.

Arvestades Eesti laste varajast internetikasutuse algust ja lasteaias käivate laste suurt osakaalu, leiavad TÜ teadlased, et lasteaedadel on oluline roll nii koolieelikute kui nende vanemate meediateadlikkuse tõstmisel. See tähendab uut rõhuasetust ka lasteaiaõpetajate ettevalmistuses ja täiendkoolituses.

Eesti lapsed paistavad Euroopas silma nii kooli- kui küberkiusamise kõrge taseme poolest, mistõttu uurimisrühm leiab, et neid probleeme tuleks väärtuskasvatuse, ennetuse ja nõustamise tasandil näha terviklikult. Kuna lapsed suudavad netikiusamisega mõnevõrra paremini toime tulla, võiks nõustamisel ja õpetamisel vaagida mõne võrgukeskkonnas avastatud toimetulekustrateegia ülekandmist pärisellu.         

Olulise tegevusvaldkonnana näevad TÜ meediateadlased ka lastele mõeldud positiivse veebisisu loomist. Kuna Eesti-taolistes väikestes keelekogukondades ei ole erasektori võimalused turu piiratuse tõttu kuigi suured, peaks lastele suunatud omakeelsete veebikeskkondade mitmekesisuse ja kvaliteedi eest hoolitsema eeskätt valitsus-, ava- ja mittetulundussektor.

Aadressilt www.eukidsonline.net on võimalik alla laadida täismahus poliitikasoovituste aruanne, mille 5. peatükk esitab nii rahvusvahelise võrdluse kui soovitused konkreetsetele riikidele. Ühtlasi pakub see veebileht lisainformatsiooni projekti EU Kids Online kohta.

Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee

Allikas: TÜ pressiteade

Lisatud 17.10.2011

Artikli täistekst portaalis Naine24.ee. 

Lisatud 14. oktoobril 2011  

Artikli täistekst ajalehe Postimees veebilehel.

Lisatud 5. oktoobril 2011

Film „Täiskasvanuks internetis“ (USA 2008) toob välja, et praegune põlvkond on esimene, kes kasvab üles internetimaailmas. Noored on loonud oma virtuaalse ühiskonna, mis jääb suures osas vanemate ja õpetajate eest varjatuks. Kas interneti mõjud on tõepoolest nii negatiivsed, nagu me ette kujutame, või on hirmul suured silmad?
 
„Digirahvas“ (USA 2011) vaatleb seisukohta, et ühe inimpõlve jooksul on internet ja digimeedia muutnud kõiki meie elu aspekte alates töötamisest ning õppimisest kuni suhtlemise ja koguni sõjapidamiseni. Kas tehnoloogia areneb kiiremini, kui me jõuame sellega kohaneda? Kas pidevalt internetis viibides kaotame sama palju kui võidame? Filmi autorid Rachel Dretzin ja Douglas Rushkoff uurivad, mida tähendab olla inimene täiesti uues maailmas – digimaailmas.
 
Filmis „Teine elu“ (USA 2011) öeldakse, et kui te pole oma eluga rahul, on alati võimalus põgeneda, valida endale iseloom ja kuju, kujundada ümber olud või jääda ka iseendaks ning katsetada, sest virtuaalses reaalsuses on kõik võimalik. Karistust pole vaja karta ja alati saab alustada otsast peale. Kuid miks me ihkame teistsugust elu? Kes tahaksime olla ja milline on meie alter ego tagasimõju tegelikule elule? Režissöör Jason Spingarn-Koff uurib seda süvitsi virtuaalse rollimängu „Second Life“ näitel, kuhu logib iga päev sisse sadu tuhandeid inimesi maailma eri paikadest, et elada teist elu.
 
Kommentaare ja küsimusi saab esitada Facebooki lehel "Targalt internetis", Tiigrihüppe haridusportaalis Koolielu (link vestlusringile) ja Lasteabi telefonil 116111 või kirjutades info@lasteabi.ee.
 
Filmide näitamist toetab Tiigrihüppe Sihtasutus läbi projekti „Targalt internetis“, mis on 75 protsendi ulatuses kaasrahastatud Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“ poolt, millega Eesti liitus 1. septembril 2010. Projekti missiooniks on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi viivad lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ellu Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, MTÜ Eesti Abikeskused ning sotsiaalministeerium. Projekt kestab 20 kuud.
 
Teemaõhtu „Uus reaalsus“ on ETV2 eetris pühapäeval, 2. oktoobril algusega kell 19.45.

Eesti  Rahvusringhääling
Lisatud 30. septembril 2011

Pühapäeval, 2. oktoobril kutsume teid kõiki vaatame Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud teemaõhtut „Uus reaalsus“.
ETV 2 kanalil näidatakse algusega 19.45 filme „Täiskasvanuks internetis“ (Growing Up Online, USA 2008), „Digirahvas“ (Digital Nation, USA 2011) ja “Teine elu“ (Life 2.0, USA 2011). Filme kommenteerivad Birgy Lorenz, Kalev Pihl, Linnar Viik, Henrik Roonemaa ja Marek Siinvert. Küsimusi ja kommentaare saate esitada Targalt internetis lehel Facebookis ja haridusportaalis Koolielu.
Tuletame meelde, et Eestis töötab Lasteabi telefon 116111, kuhu saab pöörduda ööpäevaringselt.

26. oktoobril toimub Viljandis Tiigrihüppe ideelaat “Elu koolis koos Tiigriga“, mille põhiteema on loovuse ja infotehnoloogia ühendamine. Oodatud on nii õpilased kui õpetajad. Targalt internetis projektimeeskond viib läbi töötubasid ja jagab infot.

28. oktoobril toimub Tallinnas Solarise keskuses Targalt internetis noortepäev, kuhu ootame külalisi kella 14.00-20.00. Loome nõuandekohviku, näitame filme, esineb Artjom Savitski, testime teadmisi, laval on internetiturvalisuse eksperdid, mängime mänge.

Õpetajaid ootame osalema Internetiturvalisuse e-kursusel, mis toimub Koolielu portaalis ka oktoobris ja novembris. Registreerumine on juba alanud (Koolielu kasutajana sisse logides). Oleme projekti käigus loonud hulgaliselt koolitusmaterjale, mille leiate www.targaltinternetis.ee ja Koolielu portaalis.

Ilvi Pere, Tiigrihüppe Sihtasutuse internetiturvalisuse projektijuht
Lisatud 29. septembril 2011 

Seminari raames toimus töötuba, milles osalejatel oli suurepärane võimalus olla ise internetiraadio saate sünni juures. „Rääkisime internetiturvalisuse aspektidest erinevates Euroopa riikides. Töötuba juhtis Russel Prue Anderton Tiger’ist, kes kasutab loovalt uusi ja põnevaid tehnoloogiaid ning jagab oma kogemusi kõigile huvilistele,“ ütles töötoas osalenud Ilvi Pere, projekti teavitustööjuht Tiigrihüppe Sihtasutusest.
 
Internetiraadios Anderton Tiger saab saadet järel kuulata siit: http://www.andertontiger.com/podcasts/default.htm 

Vaata ka: Targalt internetis 

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 28. septembril 2011

Kas selle paari töökuu jooksul on veebikonstaabli poole pöördunud ka õpetajad? Näiteks küsimustega, mis puudutavad internetiturvalisust?

Andero Sepp: "Tõepoolest on ka õpetajad pöördunud. Eraldi selle kohta küll statistikat ma ei pea, et kes pöördujast on õpetaja, kes mitte.  Küsimused on puudutanud nii internetiturvalisust kui ka küberkiusamist. Pigem siiski pöördutakse viimasega seoses rohkem. Samas on juhitud tähelepanu ka kahele kommuunile, kus on ürituse kellaaeg, kuupäev ja koht paika pandud ning teemaks on paraku olnud klassi- või koolikaaslasele kere peale andmine. Nende juhtumite puhul olen suutnud õnneks juhtumi nii lahendada, et füüsilise vägivallani pole asi läinud. Veebikonstaabli projekti üks eesmärk oligi, et inimestel oleks lihtsam politsei poole pöörduda, lihtsam politseiga suhelda, et iga asja pärast ei peaks jaoskonda tulema."

Kuivõrd üldse puutute päringutega seoses kokku probleemiga internetiturvalisus? Või tuleb rohkem nõu anda siiski seadusandlusega seoses?

Andero Sepp: "Võib öelda, et seadusandlust puudutavad küsimused on ülekaalus. Aga kohati tuleb ikka anda nõu ka internetiturvalisusega seoses. Vahel isegi õpetada, kuidas saaks kodulehekülje turvalisemaks, kuidas spämmi vältida vms. Üks mõte, mille pärast üldse politsei otsustas veebikonstaabli projektiga alustada, oligi see, et kui politsei on internetis nähtav, siis see mõjub ka inimestele distsiplineerivalt ja samuti nende turvatundele positiivselt. Ehk siis politseil tuleb olla seal, kus on rahvas."

Senise töökogemuse põhjal - mida tahaksite südamele panna õpetajatele? Lastele? Vanematele?

Andero Sepp: "Ka õpetajad võiksid kindlasti koolis selgitada, et klassikaaslase või koolikaaslase nimele konto loomine ja siis temana seal esinemine on kuritegu. Samas tuleks julgustada lapsi rääkima – kas lapsevanemale või mõnele teisele usaldusväärsele isikule – probleemidest, mis virtuaalmaailmas ette tulevad. Siinkohal saaksid teadlikkuse suurendamisel abiks olla ilmselt ka arvutiõpetajad.

Lastele paneks südamele, et kui keegi kahtlane teile internetis kirjutab, saadab midagi kahtlast vms, mis ei ole tavapärane, siis rääkige sellest oma vanematele või mõnele teisele usaldusväärsele inimesele. Kõike, mida lubatakse, ei maksa uskuda.  Lisaks rääkige ka oma vanematele, mida te internetis teete. Nii saavad ehk nemadki abiks olla teie turvalisuse tagamisel, sest vanemad inimesed võivad paremini märgata riske, millele laps ise ei pruugi tullagi.

Lapsevanematel tasub meeles pidada, et arvutit ja seda, mida laps seal teeb, ei tasu karta. Tundke huvi selle vastu, mida laps arvutis teeb, viige ennast kurssi, laske kas või lapsel ennast õpetada ja õppige. Nii  mõistavad ka lapsevanemad paremini ohte ja oskavad vajadusel nõu ja jõuga lapsele abiks olla."

Kas teil on tulnud sekkuda küberkiusamise juhtumitesse?

Andero Sepp: "Neid juhtumeid on olnud. Ühel korral tuli probleemi lahendamiseks lapsevanemaga ühendust võtta. Osa asjade puhul olen kooliga ühendust võtnud, näiteks direktor või kooli sotsiaalpedagoog saavad abiks olla laste vaheliste probleemide lahendamisel. Enamasti siiski õnnestub kiusamisele piir panna ka ise kiusajaga suheldes."

Kas te vastate ainult päringutele või kuulub töö hulka ka see, et surfate internetis, ütleme - peate veebiavarustes korda?

Andero Sepp: "Valdava enamuse moodustab  päringutele vastamine. Niisama „surfamise“ aega ei ole lihtsalt. Kordan varemgi mitmel korral väljaöeldu üle: seadusandja on väga täpselt reguleerinud, millal võib uurimisasutus kasutada jälitustoiminguid ja seda kindlasti ka selleks, et politseil puuduks igasugunegi võimalus kodanikke jälitada, ilma et selleks oleks äärmiselt tõsine vajadus. Jälitustoimingut ei saa läbi viia ilma kriminaalmenetluseta. Veebikonstaabel ei vii läbi kriminaalmenetlusi.

Ja ehk olulisim. Seda projekti käivitades lähtusime põhimõttest, et politsei peab olema seal, kus on inimesed. See tähendab, et meie poole on lihtsam pöörduda, kui selleks tekib vajadus. Oleme olemas, kui keegi tahab nõu, soovib teatada võimalikust süüteost jne. Me ei lähe internetti , et hakata inimeste järele nuhkima, selleks pole ka vajadust."

Millal tuleks kindlasti veebikonstaabli poole pöörduda? Võib ju igal hetkel pöörduda, see on selge, aga just millele teie oma tööst lähtuvalt saate kiiresti/asjatundlikult reageerida, aidata?

Andero Sepp: "Kindlasti tuleb pöörduda, kui laps satub interneti vahendusel vägivalla ohvriks või kui lapsele pakutakse veebikeskkonnas raha millegi sobimatu eest. See kehtib eriti virtuaalraha osas enese näitamise eest veebikaameras. Sellest saab pahatihti alguse nõiaring, kus nõutakse aina enam ja keeldumise korral ähvardatakse saadud materjal avaldada.

Samas võib pöörduda ka selliste juhtumite puhul, kus internet polnud asjasse segatud, vaid tuntakse ennast lihtsalt mugavamalt politseinikuga interneti vahendusel suheldes. Minu poole pöördumine ei tähenda siiski seda, et jaoskonda ei peagi minema – ma saan anda nõu ja abistada, aga kriminaalmenetlust läbi ei vii. Põhiliselt seisneb minu töö siiski inimestele nõu andmises ja nende abistamises, küsida saab kõike politseitööga seonduvat. Kuid loomulikult saan aidata ja anda ka juhiseid, kui keegi on langenud kuriteo ohvriks. Avaldus tuleb siiski kirjutada politseijaoskonnas, nagu eelnevalt selgitasin."

Siinkohal ka politsei veebilehel (http://www.politsei.ee/et/nouanded/veebikonstaabel/) leiduv loend selle kohta, millal ennekõike veebikonstaabli poole pöörduda.

Kui soovid politseilt nõu. 

Kui sul on seadusi puudutavaid küsimusi.

Kui soovid saata politseile vihjet.

Kui kahtlustad, et keegi teine esineb internetis sinu nime all.

Kui oled sattunud kiusamise/ahistamise ohvriks.

Kui tahad teatada seksuaalsest väärkohtlemisest.

Kontaktid, kuidas Andero Sepaga ühendust saada:

Facebook: http://www.facebook.com/veebikonstaabel.andero
Rate: http://www.rate.ee/users/andero-
Lapsemure foorum: http://www.lapsemure.ee/forum_est/viewforum.php?f=195
Perekooli foorum: http://www.perekool.ee/index.php?id=151892
E-mail: andero.sepp@politsei.ee
MSN: andero.sepp@politsei.ee

Lisainfoks Soome internetipolitsei koduleht: www.poliisi.fi/nettipoliisiVeebikonstaabli

Loe meie tegevuse kohta www.targaltinternetis.ee. Kui tunned, et Sul on soovi ja tahtmist jagada teadmisi internetiturvalisusest, siis kutsume Sind meiega liituma.

Eeldame:
et Sul on kogemus koolitajana või hea esinemisoskus;
et Sa oled lapsevanem või lastega töötanud;
et Sul on IT-alased teadmised või huvi neid omandada;
et Sul on aega viia läbi vähemalt 2 koolitust alanud õppeaastal;

Loe rohkem projekti kohta ja tutvu materjalidega www.targaltinternetis.ee.

Registreeri ennast koolitusele, mis toimub 13. oktoobril kella 17.15-20.15 Tallinnas Kreutzwaldi Hotellis (Endla 23, Tallinn). Vaata asukohta siin.

Koolitajad on Kalev Pihl ja Birgy Lorenz. Projektist räägib Ilvi Pere.

Registreeru siin.

Peatse kohtumiseni!

Ilvi Pere, Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 27. septembril 2011

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on viimastel aastatel järjest sagenenud kaebused selle kohta, et kellegi identiteeti on teise isiku poolt kuritarvitatud ning selliste juhtumite ärahoidmiseks tuleks hoolega mõelda ja lastevanematel oma lastega läbi arutada, milliseid andmeid enda kohta internetis, sealhulgas suhtlusportaalides avaldada.

„Kõige sagedamini pannakse identiteedivargusi toime interneti vahendusel ja sageli on see muutunud võimalikuks just seetõttu, et inimesed on ise enda kohta käivaid andmeid läbimõtlematult veebis avaldanud. Niimoodi muutuvad andmed kättesaadavaks ka neile, kes selle info kiusamiseks või pahatahtlikult ära kasutavad,“ selgitas Michal.

„Muuhulgas on kurjategijad kasutanud internetis avalikult kättesaadavaid andmeid ja fotosid selleks, et luua suhtlusportaalides nn libakontosid, mida kasutatakse inimese hea nime rikkumiseks – näiteks saadetakse nende kaudu solvavaid e-kirju. Samamoodi võidakse teise inimese nime ja muid andmeid kasutades saata e-kirju, millega palutakse laenu või muud rahalist abi. Praktikas on olnud ka juhtumeid, kus teise isiku nimel avaldatakse kuulutusi, milles justkui pakutakse intiimteenuseid,“ rääkis minister.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Markko Künnapu tõdes, et kahjuks on vaatamata sellele, et identiteedivargus on juba mitmendat aastat kuritegu, nende toimepanemine jätkunud.

„Eriti haavatavateks tuleks siinkohal pidada lapsi, kes ei oska hinnata ohtusid ning kes ei oska arvestada, et alaealisena avaldatud andmed on kõigile kättesaadavad ka siis, kui nad on saanud täisealiseks,“ ütles Künnapu.

Künnapu lisas, et kui mingid andmed, fotod või videoklipid on juba kord internetis avaldatud, siis nende hilisem täielik eemaldamine on raskendatud kui mitte võimatu. „Seetõttu tuleb arvestada, et avaldatud andmed ning fotod võivad teistele kättesaadavaks jääda määramata ajaks,“ rõhutas ta.

Seetõttu peaks lapsevanemad tundma huvi, millega nende laps internetis tegeleb, missuguseid suhtlusportaale külastab ning missuguseid andmeid on enda isiku, elukoha jne kohta avaldanud. Eelnev huvitundmine ning nõustamine lapsevanemate poolt aitab kindlasti vältida eelkirjeldatud ebameeldivaid olukordi tulevikus.

Kooliaasta algusega seoses tuletas justiitsminister lapsevanematele ühtlasi meelde, et Eestis kehtivad juba ligi neli aastat lastega töötamise piirangud, mille kohaselt ei tohi lastega vahetut kokkupuudet eeldavatel kohtadel töötada inimesed, kes on süüdi mõistetud lastevastastes seksuaalkuritegudes.

„Pean kohaseks ka kooli ja trenniaasta alguses meelde tuletada, et kõigil lapsevanematel on õigus alati kontrollida, kas tema lapsega tegelev täiskasvanu sobib oma tausta poolest lastega töötama – olgu selleks siis lapsehoidja, treener või huviringi juhendaja. Selleks saab lapsevanem teha vastava päringu karistusregistrisse," märkis Michal.

Päringu tegemiseks tuleb pöörduda karistusregistrisse http://www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/

Justiitsministeerium
Lisatud 7. septembril 2011

Euroopas mitmeid auhindu võitnud eSlovensko loodud animasarjas käsitletakse internetikasutusega seotud tõsiseid teemasid lastele arusaadaval ja humoorikal moel. Õpitakse ära tundma küberkiusamist, seksuaalset ahistamist, rassismi ja diskrimineerimist. Tegelased annavad ka nõu, mida internetis avaldada ja mida enda teada jätta.

Tegelastele andsid eestikeelse hääle näitlejad Taavi Teplenkov, Tõnu Oja ja Aleksander Eelmaa.
Kokku üheksat animafilmi saab vaadata portaalist www.Sheeplive.eu.

Projekt Targalt internetis on 75 % ulatuses kaasrahastatud Euroopa Komisjoni programmi Safer Internet poolt, millega Eesti liitus 01.09.2010. Projekti missiooniks on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi viivad lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ellu Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, MTÜ Eesti Abikeskused ja Sotsiaalministeerium. Projekt kestab 20 kuud. Projekti koduleht on www.targaltinternetis.ee.

Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 1. septembril 2011