Kampaania Tagasi kooli

Uue kooliaasta lähenedes jätkab oma populaarset Tagasi kooli kampaaniat Insafe, mis sai alguse 2009. aastal. Nii nagu eelnevalgi aastal, pannakse ka sel aastal õpetajate jaoks kokku väike kingikomplekt, mis sisaldab internetiturvalisuse teemat puudutavat tunnikava ning õpilastele suunatud viktoriini ning esitlust, mis aitab teemat avada. 

Uuel õppeaastal on fookuses mängimine ning läbi eTwinning portaali pakutakse ka spetsiaalset temaatilist õppimisüritust. Kui te olete eTwinning portaali juba registreerunud, siis tuleb vaid oodata vastavat teadet oma Desktopil. Kui te aga pole veel registreerunud, saab seda lihtsasti teha ja uurida lähemalt, milliseid võimalusi eTwinning teile pakub. Teade õppimisüritusest ilmub, kui olete sisse loginud oma eTwinning Desktopile. 

Kas mänge saab klassiruumis kasutada ning millised on selle riskid?

Marc Prensky, autor, kes kirjutab e-õppest, toob välja, et „lapsed õpivad videomängudest oma tuleviku kohta palju rohkem positiivset ja kasulikku kui koolist.“ Julge väide, aga Prensky jätkab veel: „tõeline põhjus, miks lapsed veedavad nii palju aega mängides, on selles, et sedasi õpivad nad oskusi, mida kasutada oma 21. sajandi elus.“ Seetõttu ongi ka oluline, et me proovime seda teadmist rakendada ja kasutada mänge positiivselt ja teadlikkust tõstes ka koolides. 

Turvalise Interneti Päev 2012

Tagasi kooli kingikomplekt sisaldab endas ka infot Turvalise Interneti Päeva kohta, mis leiab uuel õppeaastal aset 7. veebruaril. Seal sees on reklaamleht faktide ja teema kohta, samuti soovitusi tegevusteks ning viide Turvalise Interneti Päevale registreerumiseks. Registreerunud koolid saavad jaanuaris Turvalise Interneti Päeva komplekti, milles on infot e-turvalisuse ja erinevate tegevuste kohta, mis jäävad teemapäeva lähedusse. Täpsema info saamiseks külastage kampaania kodulehte. 

Vaata ka eelmise Turvalise Interneti Päeva kampaania tegevuste kohta. 

Programmi tegevusi Eestis viiakse ellu läbi projekti Targalt internetis, mille üheks partneriks on ka Tiigrihüppe Sihtasutus. Vaata ka: www.targaltinternetis.ee

Refereeritud: http://www.saferinternet.org/web/guest/blog?p_p_id=homeBlog_WAR_insafeportlet&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-1&p_p_col_pos=2&p_p_col_count=3&_homeBlog_WAR_insafeportlet_action=detail&_homeBlog_WAR_insafeportlet_articleId=207614&#p_homeBlog_WAR_insafeportlet

http://www.saferinternet.org/web/guest/blog;jsessionid=425BED3F753405A6E394AA76C6A757DA?p_p_id=homeBlog_WAR_insafeportlet&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&_homeBlog_WAR_insafeportlet_action=detail&_homeBlog_WAR_insafeportlet_articleId=210317&#p_homeBlog_WAR_insafeportlet

Nimelt võtsid meie meediahuvilistest koolirebased seoses 8. veebruaril tähistatava Turvalise Interneti päevaga osa Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt projekti Targalt Internetis raames korraldatud õpilastööde konkursist. Võistlustööd pidid sisaldama reaalseid igapäevaseid ohuolukordi Internetis ning seejuures pakkuma lahendusi. Osalemiseks tuli kähku valmis nikerdada animafilm, video, plakat, koomiks või lugu. Meie kooli multimeediagrupp tegi neid kõiki jagades igale kahe- kuni kolmeliikmelisele rühmale oma ülesande. Oma töödega said nad väga hästi hakkama, sest saavutasid teise koha.

Preemia asus juba varem nimetatud Tammsaare koolituskeskuses, kus seigeldi liftidega üles-alla päris mitu korda, enne kui õige korrus üles leiti. Vastuvõtt oli väga mõnus.

Kui kõik olid oma esmased toimetused teinud, asus viimne kui üks istuma ja kuulama põnevat juttu robotitest. Meile näidati erinevaid masinaid, millel on oma ülesanne peale programmeeritud. Atraktiivseim oli robotite teater, kus kõik elasid kaasa ja jälgisid põnevusega.

 
Pärast mõnusat teatrit saime ise programmeerida ja tehnikasse sisse elada. Igale grupile anti üks väike masin, arvuti, vajalikud juhtmed ja juhend. Ülesandeks slaalomi läbimine. Võitjaks said need, kelle robot kõige kaugemale liikus. Pool tundi sai katsetada tehnikaimesid ja programmeerida nii palju kui süda lustis. Lõpuks kutsuti kõik kokku ja hakkas peale võistlus, mida kõik põnevusega jälgisid, sest igaüks tahtis ju, et tema meeskonna väike masinake liiguks kõige kaugemale.

Arvati, et multimeediagrupile ei saa keegi vastu, kuid lõpuks osutusid meie võitjateks hoopis Kirjatarga meeskonna liikmed Andra ja Diana-Maria. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama multimeediagrupi liikmed Merlin, Geidi, Urmet, Rando, Iiri ja Reiko.



Lisaks sellele oli tüdrukute lemmikuks väike dinosaurusest robotike, keda peetakse nagu lemmiklooma, ainult tema ei söö, joo ega too tulu, vaid lihtsalt on. Kui ta ennast üksikuna tunneb, siis otsib ta inimesed üles, et seltsi saada. Samuti näidati meile kuidas teda sai kiusata, mida paljud poisid kohe ka järele proovisid, mispeale see n-ö naistemagnet nutma hakkas ja kõik tüdrukud said jälle teda lohutada, paitada ja nunnutada.

Lisatud 3. juunil 2011

Eilsel pressikonverentsil Eestis veebikonstaabli rolli loomisest kõnelnud PPA peadirektor Raivo Küüt selgitas, et eeskätt lapsed ja noored vajavad ka internetis politsei abi ning nüüdsest saab seda paremini pakkuda. „Hoolida ja märgata ning luua võimalus politseiga järjest mugavamalt suhelda on põhilised märksõnad, miks veebikonstaabli roll sai Politsei- ja Piirivalveametisse loodud,“ sõnas peadirektor Küüt. „Veebikonstaabel pole vaid noortele partneriks, vaid kindlasti ka lapsevanematele ning kõikidele, kes politseilt internetis abi või hüva nõu tahavad.“

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul on ettevalmistused kestnud praeguseks ligi kuu ning loodud on kontod näiteks Facebooki ja Rate portaali ning oma rubriik lapsemure.ee foorumisse. „Mis küsimustega ma peamiselt tegelema asun selgub suuresti töö käigus,“ arvas veebikonstaabel. „Kindlasti on noortel ebamugavatel teemadel lihtsam politseiga suhelda internetikeskkonnas, kui tulla füüsiliselt kohale politseijaoskonda või otsida kontakti, kellele saata kasvõi e-mail.“ Veebikonstaabli sõnul on peamine, et kogu tegevus on avalik ja kõigile on arusaadav, kellega nad räägivad. „Kui inimene tahab, on loomulikult võimalik suhelda ka eraviisiliselt,“ kinnitas Andero Sepp.

Kui inimesega rääkides ilmnevad süüteo tunnused, kaasab veebikonstaabel kindlasti kolleegid erinevatest üksustest, kes vajadusel siis juba süüteo uurimistega tegelevad.

Eestilegi eeskujuks olnud Soome politsei kogemusest rääkis sealne veebipolitseinik Marko „Fobba“ Forss, kes alustas juba 2008. a. Tänaseks töötab Soomes täistööajaga kolm veebipolitseinikku, lisaks on projekti raames osalise tööajaga kaasatud veel kaheksa politseinikku.

Rohkem infot veebikonstaabli kohta.

Politsei- ja Piirivalveamet
Lisatud 2. juunil 2011

Mina tegelesin 3.-4. klassiga. Esmalt sai tahvlile joonistatud päike, mille iga kiir tähendas mõnd internetilehte, mida lapsed kasutasid. Ühiselt arutasime, missugune peaks olema parool, milliseid andmeid internetis enda kohta võib avaldada, kas internetisõber on alati see kõige õigem sõber ja mida tunneb inimene teiselpool ekraani kui teda kiusatakse. Lõpuks tuli kõigil sooritada test oma oskuste kohta. Lapsed said ülesannetega hästi hakkama.

Aulas ja emakeeleklassis juhtisid rühmatöid Aivar Paas ja Margit Savisaar. Õhtul tulid kooli kutsel kohale ka 26 lapsevanemat ning kogu õpetajaskond.

Siinkohal on paslik avaldada kooli arvutiõpetaja Jaanika Uusmani kokkuvõte päevast:
„Koolitus pani sügavamalt mõtlema teemade üle, millele igapäevaelus püüan juhtida kolleegide ja õpilaste tähelepanu. Kas õpetaja või lapsevanem on alati see, kes saab anda usutava vastuse turvalisusega seotud teemadele? Või on vaja, et keegi väljastpoolt kooli ja kodu tuleks ja juhiks samadele asjadele teisel viisil tähelepanu?

See koolitus rõhutas hästi kõigi kolme osapoole – kool, kodu, ühiskond (nimetame siis selle koolituse pakkujat nii) – koostöö tähtsust. Mulle meeldis, et oli juttu elementaarsest netiketist ja nii mõnigi kolleeg avastas, et peab mõnda oma Internetis suhtlemise harjumust muutma.
Minu tütar tuli koju ja mainis õhinal neid samu asju, millest ma talle kogu aeg olen rääkinud – jaga enda kohta Internetis nii vähe infot kui võimalik, ära külasta suvalisi veebilehekülgi, kõigest, mida Internetis teed, jääb jälg maha ja keegi võib kasutada seda infot omadel eesmärkidel. Lõpuks tundus, et midagi oli ka kinnistunud.

Loodan väga, et õpetajad vaatavad üle õppematerjalid, millele koolitusel tähelepanu juhiti ning tutvuvad Eesti ühiskonda puudutavate uuringutega põhjalikumalt. Mina kavatsen seda materjali kindlasti tulevikus õppetundides kasutada. Ma loodan, et vähemaks jääb neid lapsevanemaid, kes lubavad lapsi hoolimata vanusepiirangust kasutada veebipõhiseid suhtlusvõrgustikke (näiteks Facebook), on nõus paigutama arvuti lapse tuppa ja kes ei teagi, millega lapsed seal arvutis tegelevad.

Kindlasti andis koolitus nii mõnelegi lapsevanemale julguse küsida lapselt otse: „Mida sa seal teed ja kuidas see asi täpselt töötab?“."

Täname Lihula Gümnaasiumi sooja vastuvõtu eest! Koolitajate nimel tänan ka Hilje Tammarut, kes sai väga hästi hakkama kogu selle pika päeva organiseerimisega.

Vaata ka: www.targaltinternetis.ee

Ilvi Pere, Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 12. mail 2011

Nii oligi klassitäis noori ühel hommikul täies koosseisus Tallinnas joonisfilmi tegemas. Teemasid oli kolm, teavitusklipi võis teha kas tervislikust toitumisest, liiklemisest raudteel (Hoidu rongi eest!) või turvalisest internetist. Loomulikult oli tegu väga lühikeste, sekundites mõõdetud klippidega.

Lastega oli kaasas õpetaja Eva Tšepurko. Küsisin, kas õpetaja ka joonistab?

Eva Tšepurko: „Teen koos lastega, muidu jääb ehk julgusest puudu. Meile räägiti ka joonisfilmi saladustest, kuidas üldse animafilm sünnib. Ja oma filmi saab igaüks koju kaasa, meil on mälupulgad kaasa võetud.“

Kuidas on Valga Gümnaasiumis lood interneti ja internetiturvalisusega?

„Meil on juba algklassides tublid õpetajad, kes räägivad oma tundides internetiturvalisusest, arvuti kasutamisest. Viiendast klassist alates tegutseb internetiturvalisuse ring. Ja igas arvutiõpetuse tunnis räägitakse sellel teemal kindlasti, näiteks autoriõigustest. Lapsed tahavad ikka võõraid pilte kasutada. Üks noormees, kes ka auhinna saanud projektis osales, on oma teadmisi nii palju täiendanud, et tegi töötuba noorematele klassidele. See ongi hea, kui noored ise räägivad. Kui mina selgitan, suhtutakse sellesse hoopis teisiti.

Kõige raskem vanus internetiturvalisuse seisukohalt on 5.-6. klass, seal tõepoolest ei tunnetata ohte internetis. Nad sukelduvad hooga internetti, vanemad on lastele head tahtnud ja ostnud arvuti õppimise eesmärgil. Aga paljukest seda õppimiseks kasutatakse, rohkem ikka suhtlemiseks.
8.-9. klass on teine ohtlik vanus. Väikeses linnas ei pruugi sobivaid sõpru leida, siis otsivad ja leiavad neid väljastpoolt. Aga kas internetis on ikka tõeline sõber? 10.-11. klass on juba targemad ja seal on ohud selged.“

Joonisfilmi tegemine läks Valga Gümnaasiumi 11a ja 11b klassi õpilastel hoogsalt ja lustiga. Lustlikud tulid ka reisimuljed.

Keidy Elvet: "Mulle meeldis see reis! Me saime väga palju uut ja huvitavat teha.
Muidugi oli see joonistamise-film natukene raske, kuna ma ei oska eriti joonistada. Ma olin ka varem seda multifilmi teinud, kuid huvitav oli ikka.
Tallinnas vanalinnas ja Kristiine keskuses oli ka huvitav, sai käia poodides ja võrrelda Valga hindu Tallinna omadega.
Mul on väga hea meel, et me võitsime selle reisi, see näitab, et tuleb osaleda igal konkursil. Kunagi ei tea, millal õnn naeratab.“

Karin Raamets: "Reis oli lahe. See animatsiooni-värk oli väga põnev ja andis mulle palju ideid. Palju sai ka nalja ja seltskond oli lahe. Tallinn on vinge, mulle meeldis. Tänan väga neid inimesi, kes organiseerisid meile selle sõidu!"

Anu Sarnit: "Reis oli super! Nii huvitav oli vaadata, kui lihtsate vahenditega saab väga põnevat filmi teha. Ja tegelikult kui palju on vaja joonistada, et üks pikk film kokku saada. Kohe hakkad mõtlema, kui raske töö see on. Suur tänu kõigele, kes võimaldasid meile neid elamusi!"

Kursusele registreerumine kuni 24. aprillini 2011.
Registreerumiseks logige Koolielu keskkonda ja klõpsake Saada liitumistaotlus (vasakpoolses menüüs).

Sihtgrupp: Üldhariduskoolide õpetajad, klassijuhatajad, huvijuhid, ringijuhid, õppealajuhatajad.

Kursuse maht: 20 tundi (5 nädalat), kursuse lõpetajad saavad tunnistuse

Kursuse loojad ja koolitajad: Ingrid Maadvere, Siret Lahemaa

Link kogukonda: http://koolielu.ee/pg/groups/118065/ekursus-internetiturvalisus-koolielus-1/

Koolielu
Lisatud 20. aprillil 2011

Klassiõpilaste arvamused reisi kohta:
Keili: Jäin reisiga väga rahule, kuigi ilm oli päris tuuline ja jahe. Ma polnud enne Soomes käinud ning esmalt jäid mulle silma hooned, mis olid väga ilusad ja uhked. Helsingi linn jättis üldse väga mõnusa ja ka puhta mulje, kuhu tahaks kindlasti tagasi minna. Ka Heurekas käik oli päris põnev, sai katsetada palju huvitavaid asju: autosõitu, seda, mis tunne on, kui tekib maavärin, teha enda pildiga münti ja palju muudki. Vaba aja saime veeta aga Jumbo kaubanduskeskuses, mis oli ikka päris suur ning seal sõime ka lõunat. Siis asusimegi tagasiteele Tallinna poole, laevas veetsime aega mõnusalt istudes ja muusikat kuulates. Päev oli väga põnev, kuid õhtuks olid kõik surmväsinud ning ootasid juba kojujõudmist.

Maksim: Reis oli väga hea. Heureka külastus oli väga vägev, kuna külastasin seda kohta esimest korda. Kõik oli minu arust väga põnev, aga ei meeldinud see, et pidin vara ärkama ja hommik möödus väga uniselt. Üldiselt olen reisiga väga rahul.

Liisa: Oli tore veeta üks mõnus päev klassiga väljaspool koolitunde ja koolimaja. Laevasõit oli rahulik, meri eriti ei kõigutanud, kuigi ennustati tormi. Teaduspark oli huvitav - põnevaid tegevusi jagus.

Sven: Reis oli väga huvitav ja mitmekülgne. Saime teada põnevaid fakte Soome ajaloo kohta ning Heureka keskuse külastamine oli väga lõbus ja positiivne kogemus, eriti planetaarium, mis oli väga võimas.

Kirsti: Mulle meeldis see reis, olin küll eelnevalt käinud nendes kohtades, kuid ikkagi oli uus ja huvitav. Kõige meeldejäävam oli film, mida Heurekas vaatasime, see oli nii reaalne ja ilus.

Marek: Terve reis bussi peale istumisest kuni mahaminekuni oli super. Ilmaga vedas. Sain uusi teadmisi Helsingi ja Soome kohta. Rohkem oleks tahtnud jalutada kesklinnas ringi ja Heurekas vähem aega veeta.

Henri: Heureka atraktsioonid olid võrreldes kolme aasta taguse ajaga enamjaolt samad, seega midagi jalustrabavat polnud. Uue asjana märkasin Soome rahapaja mündi vermimise masinat. See oli huvitav ja põnev täiendus, sest naljalt ikka kuskil enda pilti mündile panna ei saa. Kahju, et seda sai ainult korra kasutada, oleks soovinud veel huvitavaid münte teha. Kindlasti jääb see münt meenutama Heureka külastust.

Kadri: Hoolimata sellest, et pidime ärkama varahommikul ja saime voodisse heita alles laupäeva varastel hommikutundidel, oli reis väga vahva, sest mis saaks olla parem, kui oma väga toredate klassikaaslastega aega veeta mõttega, et oleme selle reisi täie õigusega välja teeninud. Heurekas oli palju avastamist ja eriti meeldejääv oli enda näoga mündi valmistamine. Otseloomulikult ei saa ükski tüdruk šoppamise vastu ja kui silme ees helendasid punased H ja M, siis ununesid nii uni kui ka nälg. Loksutavad laevasõidud olid nauditavad tänu lennukate ideedega klassikaaslastele.

Gert: Kuna käisin Heurekas teist korda, ei olnud see enam nii huvitav. Väga paljud tegevused sobisid eelkõige nooremale koolieale ning vanemale astmele oli seal tegevusi palju vähem.

Triin: Reis oli meeldiv ning tore. Väga huvitav oli Heurekas, kus ma polnud enne käinud. Meeldejäävaim oli sealt kindlasti rottide korvpallivõistlus ning filmi vaatamine planetaariumis. Seal näidatav tähistaevas ning muu tekitas tunde nagu ei vaataks filmi, vaid lesiks kusagil väljas keset ööd. Vahel oli tunne nagu liiguks ise kõigega kaasa. See oli põnev kogemus. Hiljem poodides ringi käies, olin küll juba üsna kurnatud, kuid tore oli siiski. Saime osade klassikaaslastega ka veidikeseks jalgu puhata, süüa ning juttu rääkida ja muljeid vahetada. Reis oli kindlasti väärt minemist ning olen sellega igati rahul.

Täname Tiigrihüppe Sihtasutust sellise toreda reisi eest.

C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi 11b klass ja klassijuhataja
Lisatud 19. aprillil 2011

25 000 osalejaga uuringu tulemustest ilmneb, et  77 protsendil 13–16aastastest ja 38 protsendil 9–12aastastest lastest on profiil mõnes sotsiaalvõrgustikus. Eestis on näitajad veelgi kõrgemad ning profiil on vastavalt 55 protsendil (9–12-aastastest) ja 85 protsendil (13–16-aastastest) noortest. Veerand lastest tunnistab, et nende profiil on seadistatud „avalikuks”, mis tähendab, et see on kõigile nähtav. Viiendikul neist juhtudest on profiilis välja toodud ka tundlikke isikuandmeid, nagu näiteks aadress ja telefoninumber.

Sealjuures vaid 56 protsenti 11–12aastastest lastest väidavad, et teavad, kuidas oma profiilis privaatsussätteid muuta. Vanemate laste puhul on see näitaja kõrgem (78%).

Et laste turvalisus võrgukeskkonnas on oluline osa Euroopa digitaalarengu tegevuskavast, on Euroopa Komisjonil kavas vaadata läbi ELi turvalisemate suhtlusvõrkude põhimõtete rakendamine. Komisjon vahendas nende põhimõtete kokkuleppimist 2009. aastal, mil suurimaid sotsiaalvõrgustikke haldavad ettevõtjad nõustusid rakendama meetmeid alla 18-aastaste kasutajate turvalisuse tagamiseks võrgukeskkonnas.

Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalarengu voliniku Neelie Kroesi sõnul ei kaitse paljud sotsiaalvõrgustikega liitunud lapsed end võrgukeskkonnas piisavalt.

„Need lapsed seavad ennast ohtu ning on jälitajate ja ahistajate jaoks kerge saak. Seega peavad viivitamatult kõik sotsiaalvõrgustikke haldavad ettevõtjad seadistama alaealiste profiilid vaikimisi nõnda, et need oleksid nähtavad üksnes kasutaja määratud kontaktidele ning otsingumootorid neid ei leiaks.  Lisaks tuleb ettevõtjatel, kes ELi turvalisemate võrkude põhimõtetele veel alla kirjutanud ei ole, seda viivitamatult teha, et tagada meie laste turvalisus,” rääkis Kroes.

Tänaseks on põhimõtetele alla kirjutanud 15 ettevõtet, ent aruandest ilmneb, et osa Euroopa noorte seas populaarseid sotsiaalvõrgustikke ei ole tänaseks seda veel teinud. Koostööleppega kutsutakse liituma sotsiaalvõrgustikke haldavaid ettevõtjaid, mobiilseadmete ja mängukonsoolide tootjaid, internetiteenuse pakkujaid, mobiilirakenduste ja infosisu pakkujaid, tarbijaorganisatsioone, teadlasi ja lasteorganisatsioone.

Turvalisema interneti programm.
Digitaalarengu tegevuskava veebisait.

Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
Lisatud 19. aprillil 2011

Kooli 11. klassi õpilaste käik Tallinna sai teoks turvalise interneti päeval – 8. veebruaril. «Käisime Tallinnas seitsmekesi ja kaasa tuli ka õpetaja Eva Tšepurko. Kokkusaamise tipphetk oli kindlasti, kui koos Tiigrihüppe Sihtasutuse esindajatega andis meile diplomi üle proua Evelin Ilves,» rääkis 11.a klassi õpilane Anu Sarnit.

Klass saavutas õpilaskonkursil «Targalt internetis» kolmanda koha. Lisaks lilledele ja diplomile autasustati neid Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi Lastestuudio AnimaTiigri töötoaga.

Tee eduni
Novembri lõpus andis majandus-, arvuti- ja matemaatikaõpetaja Eva Tšepurko 11.a klassile kodutööks otsida internetist statistikat, mis puudutab pettuse ja kiusamise ohvreid. Detsembris oli osa kodutööst uurida erinevaid ajaveebe: noortele, õpetajatele, lastele ja vanematele.

«Jagasime klassi töörühmadeks: kes tegi reklaami, kes seinalehti, flaiereid, esitlust, kes pidi videoga hakkama saama. Teemadeks valisime näiteks pedofiilid inernetis, turvalise interneti, mõistliku tarbimise,» rääkis Sarnit.

«Pärast panime uurimistööd ühele internetileheküljele kokku ning õpetaja saatis töö konkursile. Juurde tehti kaks  teemakohast plakatit ja poster, kaks bännerit ning kuus videot. Hiljem selgus, et olime oma ülesandega edukalt hakkama saanud ning ühistöö hinnati kolmanda koha vääriliseks,» ütles neiu.

«Niisugune tunnustus innustab meid edaspidigi taolistes ettevõtmistes osalema,» väljendas Sarnit kogu klassi nimel arvamust.

Hoiatab nooremaid ohtude eest
Turvalise interneti nädala käigus viib Valga gümnaasiumi 10.b klassi noormees Kristen Reilik, kes ise üle-eestilise noortepaneeli liige, 4. ja 5. klasside õpilastele läbi töötoad sõnumiga «Ära tee internetis midagi sellist, mida sa ei teeks päriselus».

Kooli infojuhi Pille Oleski sõnul nägi ta ka ise, kuidas Kristen seda töötuba korraldas ja läbi viis. Ka õpetajad, kes tema ettevõtmist on juhtunud nägema, olid samuti arvamusel, et see oli super, millega ta hakkama sai.

Olesk kirjutab oma blogis: «Noormees on rahulik, vaatamata klassis tekkinud liiga elavale arutelule. Õpilased on avatumad, julgevad küsida ka piinlikke küsimusi. Nad on rõõmsalt nõus rääkima erinevatest portaalidest ja juhtumistest. Lihtsad küsimused ja lihtsad vastused. Õpilastel oli nii huvitav, et nad unustasid minu kohaloleku klassis. Õpilased on tunniga ülimalt rahul.»

Reilik rääkis, et kuna ta on interneti turvalisusega seotud teemasid ise päris palju uurinud ja endale ka ohud selgeks teinud, leidiski ta, et oleks õige aeg neid teadmisi nooremate kaasõpilastega jagada ning neid internetis valitsevate ohtude eest hoiatada ja kaitsta.

«Kui ma mõnele küsimusele ei oskagi vastata, uurin teadjamatelt järele ja vastan hiljem, kuid üldiselt on töötubade läbiviimisel minu teadmistest piisanud,» selgitas Reilik. «Oleks ainult aega rohkem, võiks neid õpitubasid noorematele klassidele veelgi rohkem korraldada,» ütles noormees.

Turvalise interneti päev
Turvalise interneti päeva tähistati sel aastal juba 8. korda, algatusega on liitunud kõik Euroopa Liidu riigid. Kahenädalane teavituskampaania, mis suunab inimesi mõtlema päris- ja virtuaalse elu seoste ning internetis leiduvate ohuolukordade ennetamisele, toimub osana projektist «Targalt internetis», mida kaasrahastab Euroopa Komisjon.

Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud konverentsi peaesineja oli Catherine J. Cummings USAst, kes töötab Rahvusvahelise Kadunud ja Ärakasutatud Laste Keskuse juhina ning on kaastegev paljudes internetiohutuse projektides.

Projekti juures tegutseb noortepaneel, kuhu kuulub 15 noort vanuses 14–17 aastat üle Eesti ja kes nõustavad projektimeeskonda eelkõige noortele mõeldud tegevuste kavandamise ja läbiviimise osas. Paneeli liikmete hulka kuuluvad ka Valga gümnaasiumi õpilased Kristen Reilik ja Mari Kornel.

Artikkel ilmus ajalehes Valgamaalane.
Fotol 6. klassi õpilased koos noore juhendajaga tööhoos (autor Pille Olesk).

Lisatud 24. märtsil 2011

Seriaali „IT-planeet“ esimeses osas “Kontakt” soetab amatöörufoloogist pensionär Helmut endale elu esimese arvuti. Aparatuuripaneelile ümber lükatud ürdiliköörist tekkinud lühis vallandab pöörase sündmusteahela. Toimub kontakt ja muidu elus tasapidi tulev (IT-)tarkus jõuab nüüd nii Helmuti kui televaatajani. 10 seeria jooksul tutvustatakse nii tulevasele, algajale kui edasjõudnud arvutikasutajale arvuti ja sellega kaasneva virtuaalmaailma põhitõdesid.

Osades: Tiit Lilleorg, Kristjan Sarv, Indrek Ojari, Mari-Liis Lill, Voldemar Kuslap. Tellija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, seriaali rahastab EL Regionaalarengu Fond. Tootja: Nafta.

Lisainfot ja pilte saab tulnukalaeva kodulehelt: http://www.facebook.com/itplaneet

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Lisatud 15. märtsil 2011