Meelelahutuslik ulmeseriaal algab tulnukate jõudmisega planeedile Maa. Nende koduplaneedil on arvutid küll olemas, kuid need toimivad hoopis teistmoodi, kui meie harjunud oleme. Külalised hakkavad koos kohaliku tulnuka-uurijaga avastama arvutitega seotud igapäevamaailma – otsivad endale sobiva operatsioonisüsteemiga arvutid, avastavad sotsiaalvõrgustikud ja interneti võimalused ning maadlevad seadmete ühendamisega.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel: „Kuigi arvutid on kõikjal, kipub nende kasutamine koos kõigi lisavidinatega järjest keerulisemaks muutuma. Teleseriaali eesmärk on tutvustada lihtsal moel arvutitega seotud teemasid, mitte konkreetseid oskusi õpetada. Inimeste arvutid ja nende seadistused on nii erinevad, et sellest poleks televaatajale kasu. Pigem soovime arvutikasutajatele anda ülevaate erinevatest arvuti kasutamisega seotud võimalustest ja probleemidest.“

Seriaali jaoks valmistati viis tonni kaaluv tulnukalaev ning kogu selle sisustus. Võtete käigus sai kodu Tallinna Loomade Hoiupaigast leitud koer, kes oli Laika osatäitja.

Pilte tulnukate tegemistest ja arvutialast nõu jagab tulnukalaeva Facebooki leht:
http://www.facebook.com/pages/IT-planeet/138366686228916

IT-teemalise teleseriaali tootis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel Nafta. Seriaali rahastab Euroopa Liidu struktuurifondide programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” veidi üle saja tuhande euro ulatuses.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Lisatud 7. märtsil 2011

Henrik Roonemaa küsis oma ettekandes: miks me räägime virtuaalmaailmast ja päris maailmast. „Mis asi see virtuaalruum on, millest räägitakse? Kübersõjad, virtuaalsõbrad, virtuaalruum, mida see kõik endast kujutab? Mis imemaailm see virtuaalmaailm on? Üritan juba aastaid tõestada, et lõpuks ometi kõik usuksid: ei ole olemas kahte erinevat maailma. Ei ole nii, et kui oleme õues, siis on päris maailm, ja kui läheme tuppa, avame arvuti, siis on virtuaalmaailm. Lapsevanemadki räägivad tihti, et laps istub arvutis oma maailmas, ei saa üldse aru, mida ta seal teeb, päris maailmas ta enam üldse ei ole. Ma väidan, et see ei ole nii, ta ei ole mingis teises maailmas. Kui laps on internetis, siis see on seesama maailm, kus me kõik oleme.“

Ettekandja näitlikustas oma mõtet sellega, et palus käega märku anda, kellel on konto Facebookis. Saalis tõusis kätemeri. Seepeale palus Henrik Roonemaa mõelda, kas Facebooki konto teeb meist virtuaalinimesed? Kui soovite sõbrale Facebookis palju õnne, kas see on siis virtuaalne sõber? Me ei mõtle ju ometi oma sõpradest, perekonnast, tuttavatest kui virtuaalsetest olevustest!

Henrik Roonemaa tõdes, et Facebook on pannud kogu maailma omavahel suhtlema, sellist olukorda ei ole mitte kunagi varem olnud. Kümme aastat tagasi ei olnud Google`t  Twitterit, YouTube`i, mitte midagi ei olnud. Loomulikult saime ka siis elatud ja suheldud, aga tänase maailmaga võrreldes hoopis teistmoodi. Esimest korda on meil võimalus, lihtne võimalus, võtta kogu maailm ja suhelda temaga kodunt lahkumata.

See võimalus, et saame ükskõik mis hetkel suhelda ükskõik kellega ükskõik kus maailma otsas, on ilmselgelt globaliseerumine. Selline võimalus võib meeldida või mitte meeldida. „Muidugi toob see kaasa probleeme, aga me ei saa üle tõdemusest, et see võimalus tähendab inimeste jaoks vabadust. Seda võimalust tagasi ei pööra, see ei muutu, ja sellepärast me seal internetis oleme,“ rääkis Roonemaa internetiturvalisuse konverentsil osalejatele.

Head ja halvad inimesed on nii reaalses kui ka virtuaalses keskkonnas. Henrik Roonemaa tõi naljaga pooleks näite elust: „Mul on tuttav, kelle vanaema ei julge pärast viit õhtul õue minna. Räägi või ära räägi, ta ei usu, et õues on ohutu, ta on kindel, et juhtub midagi hirmsat, pätid varitsevad nurga taga jne. Kui me räägime ja laseme rääkida - ka meedial - kogu aeg interneti ohtlikkusest, siis kardan, et osade inimeste puhul jõuame sama tulemuseni. Kui rõhutame, kuidas internetis on ainult kurjategijad, küberkiusajad, kuidas lapsi ära kasutatakse, siis jõuame samasse absurdsesse olukorda, et keegi ei julge õhtul õue minna, st keegi ei julge internetti minna. No ei koosne ju Facebook ainult kurjategijatest! No ei koosne Tallinna südalinn ainult kurjategijatest! Me peaksime mõistlikult suhtuma sellesse, et needsamad ohud, mida näeme enda ümber, needsamad ohud on ka internetiruumis. See ei ole teine maailm!“

Me õpetame oma lapsi ohte ära tundma, ennetama, palju on ka kirjutamata seadusi, kus sa lihtsalt tead, et nii ei tohi käituda, sest see on ohtlik. Samasugune suhtumine, samasugune teadmine peab välja kujunema ka internetis liikudes, tõdes Henrik Roonemaa oma ettekande lõpetuseks.

Parimad tööd lisatakse Koolielu portaali õppematerjalide hulka ning kokkuleppel autoritega esitletakse neid ka internetiturvalisust käsitlevatel üritustel Eestis ja mujal Euroopas.

Klassi poolt ühiselt esitatav konkursitöö pidi sisaldama vähemalt kolm komponenti loetletust: koomiks, plakat, videoklipp, animafilm või lugu.

Võitjad kuulutati välja Turvalise interneti päeva konverentsil.

Auhinnad
• I koht – klassieksursioon Heureka keskusesse Helsingis
• II koht – Tiigriroboti töötuba
• III koht – AnimaTiigri töötuba

Õpilastööde konkurss on üheks osaks projektist Targalt internetis, mille kohta leiate infot kodulehelt www.targaltinternetis.ee 

Projekti viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus,  MTÜ Lastekaitse Liit,  Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti toetaja on Microsoft Eesti.

Võitjad
Kokku osales konkursil kümme kooli.

Parimateks osutusid:
I koht - C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium, 11.b klass, juhendaja Marika Anissimov
II koht Kilingi-Nõmme Gümnaasium, 10. klass, juhendajad Signe Lensment ja Erli Aasamets 
III koht  - Valga Gümnaasium, 11. klass, juhendaja Eva Tšepurko.

Täname kõiki osalejaid vahvate konkursitööde eest!

Ilvi Pere, Tiigrihüppe Sihtasutus
Lisatud 9. veebruaril 2011

ICMEC võitleb lastepornograafia levikuga internetis

Rahvusvaheline Kadunud ja Ärakasutatud Laste Keskus (ICMEC, www.icmec.org) tegutseb USA-s 1998. aastast. Keskust võib julgelt lugeda juhtivaks organisatsiooniks võitluses laste väärkohtlemise vastu kogu maailmas. Nad korraldavad aktsioone kadunud laste leidmiseks ning seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks; korraldavad koolitusi seadusandjatele, juristidele, kohtunikele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja paljudele-paljudele teistele, eesmärgiks tõsta täiskasvanute teadlikkust laste väärkohtlemisest ja seksuaalsest ärakasutamisest; nad toetavad seadusemuudatusi, mis parandavad lasteakaitset kogu maailmas; keskus suunab ja toetab globaalset finantsühendust, mis on moodustatud tasuliste lastepornograafia lehekülgede tõkestamiseks internetis. Selle ühendusega on liitunud pangad, krediidiasutused, e-poed jpt, kokku 35 ettevõtet. 2006. aastast juhib finants- ja internetiteenuseid pakkuvatest firmadest moodustatud lastepornograafia vastu võitlemise gruppi Catherine J. Cummings. 

Tee lapsele selgeks põhitõed!

Catherine Cummings nentis oma ettekandes, et internet on osa meie reaalsest elust. Me peame õppima interneti positiivset poolt kasutama selleks, et võidelda negatiivse vastu internetis, ohtude vastu. Põhimõtteliselt kõlas temagi ettekandest see, mida vanematele ikka südamele pannakse: olge kursis, mida teie laps internetis teeb, kellega suhtleb. Tehke lapsele selgeks sotsiaalvõrgustikes suhtlemise põhitõed:
- ära jaga internetis tundmatutele isiklikku või perekonda puudutavat infot, nagu telefoninumber, aadress, nimi, e-post, kool;
- vali endale suhtluskeskkondades neutraalne kasutajanimi, mis ei anna kohest infot sinu vanuse, asukoha või muu sinu isikut puudutava kohta;
- ära saada võõrastele fotosid-videosid iseendast või oma perest, ära postita neid sotsiaalvõrgustikesse vanematelt luba küsimata;
- ära mine mitte kunagi interneti-tuttavaga kohtuma nii, et ei informeeri sellest vanemaid. Veel parem – võta esimesele kohtumisele kaasa usaldusväärne täiskasvanu, sõber, tuttav.

Vanem lubab ligipääsu internetile, laps lubab targalt surfata

Cummings soovitas, et vanemad ja lapsed võiksid sõlmida omavahelise interneti kasutamise lepingu, kinnitada reeglid, mida kumbki pool lubab järgida. Sest ainus asi, mis kindlasti mitte kedagi ei aita, on internetis surfamine ära keelata ja arvuti luku taha panna.

Vanem lubab, et
- arvuti on varustatud turvaliste, legaalsete programmidega, sh viirustõrjega;
- mõistlikud reeglid interneti kasutamiseks ja internetis käitumiseks on paigutatud arvuti juurde nähtavasse kohta ja reeglitest kinnipidamist jälgitakse;
- ta juhendab ja selgitab, miks ei tohi internetis jagada võõrastele isiklikku infot;
- ta julgustab last rääkima ja teada andma, kui mõni kontakt internetis on last hirmutanud, häirinud või muretsema pannud;
- ta ei süüdista last ega mõista tema üle kohut, kui laps räägib oma halvast kogemusest internetis;
- ta ei karista last vigade eest, vaid julgustab järgima turvalisuse reegleid;
- ta annab kahtlastest juhtumitest teada õiguskaitseorganitele;
- ta hoiab end kursis lapse tegemiste ja kontaktidega internetis.

Laps lubab, et
- ei jaga internetis personaalset infot iseenda ega oma pere kohta; ei anna võõrastele oma telefoninumbrit, aadressi, kooli asukohta, e-posti jms;
- kasutab suhtlusvõrgustikes privaatsussätteid;
- ei jaga võõrastele internetis oma või perekonna fotosid või videosid;
- ei algata ega liitu solvavate, jõhkrate, haavavate kommentaaridega teiste inimeste aadressil;
- ei lae alla võrdkasutusfaile (P2P võrgustik), mänge, tarkvara ega muusikat ilma vanematega konsulteerimata;
- räägib vanematele, kui mõni kontakt internetis on teda hirmutanud, häirinud või muretsema pannud;
- ei lähe vanemate loata kohtuma inimesega, kellega on seni suhelnud vaid internetis.

Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud turvalise interneti päeva konverentsi alustati aga pidulikult – pärast tervitussõnu osalejatele andis Evelin Ilves üle auhinnad õpilaskonkursi „Targalt internetis“ võitjatele. Otse loomulikult tehti samas kohe ka ühispilt.

Konkursi esikoha pälvis C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi 11b klass, juhendaja õpetaja Marika Anissimov. Klassitäit lapsi ootab nüüd päev Helsingis koos Heureka keskuse külastusega.
 
Teise koha sai Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10. klass, juhendajad Signe Lensment ja Erli Aasamets. Kilingi-Nõmme noored saavad osaleda TiigriRoboti töötoas.

Kolmas koht läks Valga Gümnaasiumi 11-le klassile,  juhendaja õpetaja Eva Tšepurko, auhinnaks AnimaTiigri töötuba.

Kõik konverentsi materjalid lisatakse Targalt internetis veebilehele.  

Avafoto autor: Karin Tõnisberg, teised fotod: Madli Leikop

Uuringu alusel võib väita, et Eestis on rohkem lapsi internetis kui täiskasvanuid. Sellega oleme me noorte interneti kasutuse poole pealt Soomega praktiliselt samal tasemel – Soomes kasutab 94% noortest internetti. Vaid pool Eesti emadest-isadest vestleb lapsega sellest, mida laps võrgukeskkonnas teeb. Euroopa Liidu keskmine näitaja on selles osas 74%.

Selline internetikasutuse kõrge tase toob kaasa ka suurema arvu internetiriske, milledega noored võivad igapäevaselt kokku puutuda – identiteedivargused, küberkiusamised, viirused, erinevad rünnakud arvutivõrgus on vaid osa sellest, millega võime igapäevaselt internetis kokku puutuda.
Lisaks eelnevale tuleb üheks riskiks kindlasti pidada ka erinevate failivahetuskeskkondade kaudu toimepandud autoriõiguse rikkumisi. Iga loometöö loata kasutamine (sealhulgas muusika ja filmide interneti üleslaadimine ja sealt allalaadimine) on seadusvastane käitumine.

Iga seadusvastane käitumine on risk, mis võib kaasa tuua nii tsiviil- kui kriminaalvastutuse. Eestis on ebaseadusliku filmide ja muusika internetis jagamise eest juba mitmeid isikuid vastutusele võetud ning mitmete isikute osas on menetlus veel käimas. Lisaks seadusvastasele käitumisele, on üha sagenev juhus, kus just failivahetuskeskkondade kaudu nakatatakse oma arvuti erinevate viiruste ja nuhkvaradega, mis omakorda aeglustavad arvuti tööd ja seavad ohtu kogu edasise arvutikasutuse turvalisuse. Pole siis ime, et üha rohkem jõuab internetipanga paroole valedesse kätesse, keegi kasutab meie arvutit meie endi teadmata jne.

Monitooringufirma Envisional poolt värskelt läbiviidud uuring näitab, et kogu maailma internetiliiklusest moodustab digitaalvargus ehk autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslik jagamine 23.8%. Selline kõrge arv viitab ilmekalt ebaseadusliku käitumise rohkearvulisusele internetis, mis omakorda toob kaasa mitmeid juba eelnevalt mainitud turvariske. Seetõttu on äärmiselt oluline, et lapsevanemad tunneksid rohkem huvi selle vastu, mida nende laps internetis tegelikult teeb. Tõenäosus, et teie laps jagab arvutis ebaseaduslikke koopiaid filmidest, muusikast ja mängudest ei ole sugugi nii väike, kui esialgu võiks vast arvata.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon
Lisatud 8. veebruaril 2011

“Sellised üritused, kus õpetajad, psühholoogid ja lapsevanemad koos arutavad laste ja noorte internetikasutuse üle, on väga vajalikud. Täiskasvanud saavad palju ära teha selleks, et lapsi virtuaalses maailmas kaitsta. Arvestades asjaolu, et EU Kids Online uuringu andmetel kasutavad Eesti lapsed internetti Euroopa lastest kõige enam, on lapsevanematele suunatud teavitustöö äärmiselt oluline,” nentis Evelin Ilves.

Evelin Ilves õnnitles ka konkursi „Targalt internetis” võitjaid. 10.–12. klassi õpilaste ülesandeks oli kirjeldada reaalseid ohuolukordi interneti kasutamisel ning pakkuda lahendusi, kuidas nende olukordadega toime tulla või kuidas neid vältida. Kokku osales konkursil kümme kooli. Esimese koha sai C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasiumi 11b klass, teise koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10. klass ja kolmanda koha Valga Gümnaasiumi 11. klass.

Kahenädalane teavituskampaania, mis suunab inimesi mõtlema päris- ja virtuaalse elu seostele ning internetis leiduvate ohuolukordade ennetamisele, toimub projekti Targalt internetis raames, mida kaasrahastab Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Turvalise interneti päeva tähistatakse sel aastal juba 8. korda. Täna toimuvad temaatilised üritused kogu maailmas enam kui 70 riigis. Algatusega on liitunud kõik Euroopa Liidu riigid.

Vabariigi Presidendi Kantselei
Lisatud 8. veebruaril 2011

„Juba aastaid on üle maailma tähistatud 8. veebruaril Turvalise interneti päeva. Sel aastal keskendume Eestis 8-14-aastaste noorte teadlikkuse suurendamisele ohuolukordadest suhtlusvõrgustikes ja muu virtuaalse meelelahutusega tegelemisel,“ sõnas Tiigrihüppe Sihtasutuse Internetiturvalisuse projektijuht Ilvi Pere ning lisas, et muuhulgas juhitakse tähelepanu ka tasakaalu leidmisele veebivälise ja veebielu vahel.

Toreda uue lähenemisena tõi Pere välja näiteks noortele hariva veebiviktoriini tegemise, mille läbinutele on kingituseks eesti muusikute ainulaadsed mobiilihelinad. Oma hääle teadlikuma internetikasutuse propageerimiseks on andnud Birgit Õigemeel, Cool D, Ines, Tanja Mihhailova ja Tanel Padar.

Samuti toimub 8. veebruaril Turvalise interneti päeva konverents, kuhu on oodatud kõik õpetajad ja teised lastega töötavad inimesed. Konverents kannab rahvusvahelist turvalise interneti päeva juhtmõtet: „See on rohkem kui mäng, see on Sinu elu!“.
Peaesinejaks on Catherine J. Cummings (International Center of Missing&Exploited Children, USA).

Kampaaniainfot ning internetiturvalisuse alaseid materjale nii lastele, lastevanematele ja õpetajatele koondab veebileht www.targaltinternetis.ee.

Aasta jooksul korraldatakse projekti Targalt internetis raames õpitubasid koolides nii eesti kui vene keeles.

Gümnaasiumiõpilastelt oodatakse töid “Targalt internetis” õppematerjalide konkursile, mille peaauhind on reis kogu klassiga Heureka teaduskeskusesse Helsingis.

Lisainfo kampaania kohta ning registreerumine Turvalise interneti päeva konverentsile veebilehel www.targaltinternetis.ee.

Projekt„Targalt internetis“ on Euroopa Komisjoni programmi "Turvalisem internet" osa. Programmiga on liitunud 30 Euroopa Liidu liikmesriiki. Eestis viivad projekti ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Ilvi Pere, Tiigrihüppe Sihtasutuse Internetiturvalisuse projektijuht
Lisatud 31. jaanuaril 2011

Soovime tõsta laste ja noorte teadlikkust sellest, kuidas interneti vahendusel maailmaga
turvaliselt suhelda. Internetisuhtlus ei erine vahetust suhtlusest – ka siin tuleb arvestada
kaaslastega, olla viisakas ning arvestada tagajärgedega. Lapsed peavad ennast internetiteemadel
täiskasvanutest nutikamateks ja usuvad siiralt, et suudavad tekkinud olukordi kontrollida.

Need materjalid (pdf) on Sulle abiks internetiturvalisust käsitlevate tundide (arvutiõpetus,
inimeseõpetus, eesti keel, klassijuhatajatund jne) või ürituste läbiviimisel. Just teie koolile sobiva
paketi saad kokku panna erinevaid mooduleid kombineerides.

Teate edastas Ilvi Pere Lisatud 30. jaanuaril 2011

Video leiate http://www.saferinternet.org/web/guest/safer-internet-day

Lisatud 20. jaanuaril 2011

Targalt internetis projekti raames viiakse läbi teavituskampaania, konverents ning õpilastööde konkurss. Projekti 9 koolitajat on valmis läbi viima õpitube noortele ning interaktiivseid loenguid õpetajatele ning lapsevanematele.

Avatud on koduleht www.targaltinternetis.ee, kus on juba võimalik registreeruda 08.02.2011 toimuvale konverentsile. Varsti leiate sealt õppematerjalid, mida tundide sisustamiseks kasutada.

Lisatud on Turvalise interneti päeva plakat A4 formaadis. 

Ilvi Pere, Tiigrihüppe SA internetiturvalisuse projektijuht
Lisatud 13. jaanuaril 2011