Koolinoored korrastasid sel aastal 20 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika. Vaatamata keerulisele aastale leidsid paljud õpetajad koos õpilastega sel aastal võimalusi omalt poolt pärandi hoidmisesse ja talletamisesse panustada. Toimetati perioodil, kui eriolukorda riigis parasjagu ei olnud, ja ettevaatuse mõttes olid talguliste meeskonnad palju väiksemad kui tavaliselt. Kuid iga noore inimese panus on oluline! Korrastustalgud toimusid peamiselt mõisaparkides ja kalmistutel, aga ka mälestuskivide juures, lisaks ühes linnapargis ja kirikus, abiks käidi ka mitmes muuseumis.

Kõige rohkem õpilasi osales Ida-Virumaal, kuna seal lõi kaasa neli kooli. Kohtla-Järve Slaavi põhikooli pärandivaderid käisid kolmandat aastat Järve mõisa kindluseelamu juures sügistöid tegemas. Kohtla-Järve Ahtme põhikooli ja Kohtla-Järve Maleva põhikooli erinevate klasside õpilased pidasid töökalt meelestatud talguid Kurtna mõisapargis, Kukruse polaarmõisas ja Edise mõisapargis. Uute liitujatena käisid Jõhvi Vene Põhikooli õpilased abiks Kohtla-Nõmmel asuvas Eesti kaevandusmuuseumis. 

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid talgutasid koolimaja ümbritsevas Tõstamaa mõisa pargis. Gümnasistid andsid tubli panuse, et park ja jõesäng saaks puhtaks mahavõetud võsast ja tormist murtud okstest. Heimtali põhikool tähistas oma mõisapargis kooli 199. sünnipäeva elupuude istutustalgutega. 

Kaks olulist ja ajaloomälestistena kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud kalmistut said samuti pärandivaderite hoolitsevat kätt tunda. Võru linnakalmistul käisid ajalooringi noored Parksepa Keskkoolist, nad võtsid suurel platsil võsa maha, riisusid ja korjasid prügi kokku. Rakvere gümnaasiumi 12. klasside õpilased andsid tubli panuse Rakvere linnakalmistul korrastades 6 kultuurilooliselt olulist hauaplatsi, millel ei ole enam järeltulijatest hooldajaid. 

Kevadel, kui koolid jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kodukoha akende inventeerimise talgud “Mida aken peegeldab?“. Inventeerimist viisime läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Abiks olid töölehed ja videoõpetused. Aktsiooni eesmärk on panna õpilasi märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit. Inventeerimistalgutel osales 9 kooli. Laste tehtud fotode põhjal tegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Akendest koorus välja põnevaid lugusid, mis äratasid ellu laste vahetus ümbruses olevate igapäevaste majade elulood ja möödunud aegade olustiku. Akende inventeerimist jätkame kindlasti ka edaspidi, sest ettevõtmise laiem eesmärk on koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest.

Lisainfot leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://pärandivaderid.ee ningFacebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus, koostööpartner on vabaõhumuuseumi maaarhitektuurikeskus.

Lisainfo:
Elle Lepik
Projekti „Pärandivaderid“ koordinaator
Tel. 522 6456
E-post: elle@estlander.org

2020.a hooldatud pärandipaigad 

1. IDA-VIRUMAA: Jõhvi Vene põhikool – Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum 
2. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Ahtme põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
3. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Slaavi põhikool – Järve mõisa asulakoht ja kindluselamu 
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Sõpruse park Põltsamaa vallas, Kundrussaare kalmistu, Põltsamaal Kuningamäel esimese eestikeelse trükise “Lühhike Õppetus“ mälestuskivi ja trükikoja varemete ümbrus,Uue-Põltsamaa mõisa park, Karl August Hermanni sünnikoht, Põltsamaa lossi õu 
6. JÄRVAMAA: Vodja kool – Vodja murdelahingu mälestuskivi ümbrus
7. LÄÄNE-VIRUMAA: Rakvere gümnaasium – Rakvere linnakalmistu
8. LÄÄNE-VIRUMAA: Tamsalu gümnaasium – Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi muuseum 
9. PÄRNUMAA: Tõstamaa keskkool – Tõstamaa mõisa park
10. PÄRNUMAA: Virtsu kool – hävinud Virtsu mõisa peahoone makett (jätkuprojekt)
11. RAPLAMAA: Juuru Eduard Vilde kool – EELK Juuru Mihkli kirik
12. SAAREMAA: Valjala põhikool – Valjala vana kalmistu
13. VILJANDIMAA: Heimtali põhikool – Heimtali mõisa park
14. VÕRUMAA: Parksepa keskkool – Võru linnakalmistu

2020.a kodukoha akende inventeerimise talgud 

1. HARJUMAA: Kolga kool – Kuusalu vald
2. HARJUMAA - TALLINN: Kalamaja põhikool – Kalamaja asum Tallinnas
3. HARJUMAA - TALLINN: Püha Miikaeli kool – Kesk- ja uusaegsete linnamajade ja 19.–20. saj taluhoonete aknad 
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Jõhvi linn ja Kohtla-Järve linn
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Jõgeva ja Põltsamaa vallad
6. LÄÄNE-VIRUMAA: Tapa gümnaasium – Tapa linn
7. PÕLVAMAA: Põlva kool – Põlva linn ja Põlvamaa
8. RAPLAMAA: Kohila mõisakool – Kohila alev
9. SAAREMAA: Saaremaa ühisgümnaasium – Kuressaare linn 

Sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“. Maaarhitektuuri keskus viib alates eelmisest aastast läbi üle-eestilist teabeüritust „Vaata vana akent!“, mis on saanud innustust rootslaste igal kevadel toimuvast akende restaureerimise päevast. Pärandivaderite projekti raames on tegevused suunatud kooliõpilastele. Aktsiooni eesmärk on õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit, märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja avardada ajalooalaseid teadmisi. Laiem eesmärk on aga koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest: tüüpidest, piirkondlikest eripäradest, säilivusest jms. 

Inventeerimistalguid viisime kevadel läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotode põhjaltegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Kindlasti on õpilaste ja eksperdi ühiselt kokkupandud ajalootund meeldejääv ja ehk oskavad lapsed edaspidi ajalugu meie ümber ise rohkem märgata. 

Mais ja juuni alguses toimusid akende inventeerimised Harjumaal Tallinnas (Püha Miikaeli kool ja Kalamaja põhikool) ja Kuusalu vallas (Kolga kool), Jõgevamaal Põltsamaa vallas (Esku-Kamari kool), Lääne-Virumaal Tapa linnas (Tapa gümnaasium), Põlvamaa valdades ja Põlva linnas (Põlva kool), Raplamaal Kohila alevis (Kohila mõisakool) ning Saaremaal Kuressaare linnas ja Saaremaa vallas (Saaremaa ühisgümnaasium ja Valjala põhikool). Osalenud õpilaste vanus ulatus esimesest kaheksanda klassini.

Kõige mahukama uurimistööna said tänavate kaupa dokumenteeritud Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustasid 49 õpilast 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas). Õpilaste kogutud materjalide põhjal teeb piirkonna kohta ajaloolise kokkuvõtte uue kooliaasta alguses ajalootunnis restaureerimisekspert Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

Kui mai lõpus avanes võimalus taastada koolides osaline kontaktõpe, korraldasid kaks kooli ka väikesi heakorratalguid kultuuriloolistes paikades. Jõgevamaal Esku-Kamari kooli pärandivaderid tegid õppeaasta lõpus toreda kokkuvõtva talgupäeva, käies kõigis viies pärandipaigas, kus nad kolme varasema aasta jooksul oma panuse on andnud. Õpilased jagati kahte väiksesse rühma, esimene meeskond toimetas hommikupoole ja teine pealelõunal.

Algatusega kevadel liitunud Vodja kool on vaderiks kooli juurde eelmisel aastal püstitatud Eesti Vabadussõjas peetud murdelahingu mälestuskivile. Kivi on toodud lahinguväljalt maa seest ning mälestusmärgina sai see paika, kui möödus 100 aastat Vodja lahingust, milles löödi tagasi Punaarmee. Maikuu lõpus kolmel päeval tegutsesid kivi ümber väikeste meeskondadena pärandivaderid, et korrastada selle ümbrust. Abijõuna olid kaasatud lapsevanemad, kellele usaldati kuivanud puude saagimine. Õpilased ladusid oksi kärule ning ajasid kivi ümber maapinna tasandamiseks mulda laiali, lisaks külvasid muruseemet.

Väga tubli panuse pärandipaiga hoidmisesse andis Saaremaalt Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste.Roomet ehitas loovtööna Valjala vanale kalmistule korraliku puidust ja kaanega prügikasti. Eelmisel aastal tegid kaks tema koolivenda (samuti loovtöö raames) puidust aluse matmispaiga ajalugu tutvustava infotahvli jaoks. Infotahvli sisu koostas õpilaste kaasabil ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Alles kolm aastat tagasi hüljatud olekus vanast kalmistust on tänaseks pärandivaderite abil kenasti hooldatud ja tähistatud mäletuspaik saanud. 

Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma! Osalemissoovist palun andke märku Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule elle@estlander.org, kelle käest saab soovitusi ja nõuandeid, samuti teavet selle kohta, milliste piirkondade aknad on juba inventeeritud. Lisainfot leiab veebilehelt http://pärandivaderid.ee ning uudiseid pärandivaderite tegemistest saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.

Talguid saab läbi viia kontaktivabalt projektõppe vormis. Iga õpilane käib kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liidetakse õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotodest teeb kokkuvõtte ja annab tagasisidet ekspert.

Ettevõtmise peamine eesmärk on kohaliku arhitektuuriloo parem tundmaõppimine ja väärtustamine. Lisaks saab iga õpilane tunda, et on andnud olulise panuse kohaliku kultuuripärandi talletamisesse. Kogutud pildimaterjali põhjal saame teada, millised aknatüübid on piirkonnale ja asumile kõige iseloomulikumad. Samuti on eesmärk kõige väärtuslikumaid aknaid märgata ja need dokumenteerida.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7-19. Inventeerimistalguid võib läbi viia maikuust novembrini. Projekt Pärandivaderid aitab kaasa ajaloo tundmaõppimisele, toetab riikliku õppekava täitmist ning võimaldab ka lisategevuste kaudu õppeaineid lõimida.

Lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee/akende-inventeerimise-talgud/.

Uudiseid pärandivaderite tegemistest üle Eesti saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja Rahvakultuuri keskus.

Lisainfo:

Elle Lepik

Algatuse „Pärandivaderid“ koordinaator

MTÜ Estlander

Tel. 522 6456

E-post: elle@estlander.org

Kuna kõige tõhusam õppimisviis toimib „käed-külge“ meetodil, on projekti peamine eesmärk aidata lastel ja noortel tundma õppida oma kodukoha kultuuripärandit ja mõista selle väärtust.See on kooliõpilastele hea võimalus näidata üles sotsiaalset ettevõtlikkust ja osaleda oma esimeses kodanikualgatuse projektis.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7–19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. Panustada võivad huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks nii täna kui ka tulevikus.

Käesoleva aasta kevadel ja suvel said laste ja noorte abiga korda juba 14 pärandipaika seitsmes maakonnas. Uute tulijate innustamiseks toon mõned sellekevadised näited pärandivaderite ettevõtmistest.

Kose-Uuemõisa lasteaed-kooli 1.-4. klassi pärandivaderid Harjumaalt on oma hoole alla võtnud Kose-Uuemõisa mõisa kabeli, sel kevadel käidi seal talguid pidamas juba kolmandat aastat. Matusepaik kuulus mõisaomanikele von Uexküllidele ning see asub mõisast pool kilomeetrit eemal Pirita jõe käärus.Õpilased tegid kabeli ümbruses jõukohaseid töid - lõikasid oksakääridega väikest võsa, riisusid lehti ja korjasid kokku prügi. Seekord tulid pärandivaderid talgutelt tagasi nelja suure prügikotiga, mis oli kurvastuseks rohkem, kui eelmisel aastal. Koolipere ise loodab, et kui iga aasta pärandipaika korrastada, siis hakatakse seda rohkem hoidma ja ehk jõuab kätte ka see aeg, kui enam sinna prügi ei tekigi.

Pühajärve Põhikooli pärandivaderid Valgamaalt käisid Sangaste kalmistul, kuhu on maetud kultuurilooliselt olulised inimesed ning kus asuvad ka endiste ümberkaudsete mõisnike perekonnakabelid. Ühises ettevõtmises toimetasid koos 3. ja 8.-9. klassid. Noorimad õpilased ja tütarlapsed korjasid küünlatopse ning prügi, riisusid lehti ja vedasid oksi. 8.- 9. klassi poisid olid uhkelt ametis lagunenud kiviaia taastamisega, tööde juures juhendas ja hoolitses ohutuse eest restauraator Toivo Erilt. 

Valjala põhikool Saaremaalt on Valjala vana kalmistu vaderiks. Eelmisel aastal said võssakasvanud ja suures osas hävinud kalmistul kogukonna toel teoks suuremahulised tööd – saeti ohtlikke ja mahalangenud puid, samuti võeti maha võsa. Õpilased panustasid eakohaste töödega kokku 25 talgutunniga, klasside kaupa käisid tundide ajal kõik õpilased talgutamas. Sel kevadel käisid 4.–9. klassi õpilased kalmistul oksi ja noort võsa lõikamas, mahalangenud oksi kokku korjamas ja põletamas, samuti riisumas ja prügi koristamas.

Õppeaasta viimasel koolipäeval avati pidulikult Valjala vana kalmistu lugu ja sinna maetud perekond Schmidti tutvustav infotahvel. Õpilaste kaasabil koostas ajalooõpetaja infotahvli tekstid, need kooskõlastati ka Saaremaa muuseumiga. 8. klassi noormehed käisid kalmistu joonise jaoks krüptihaudade ja teiste objektide koordinaate määramas ning valmistasid loovtööna ka puidust aluse, millele infotahvel kinnitati.

Vahetult enne suvevaheaja algust käisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid Lääne-Virumaal Kiltsis. Mõisa peahoones tegutsev Kiltsi põhikool on lisaks oma kooliperele juba mitme linnakooli õpilastele nii Tallinnast, Tartust kui Rakverest pakkunud põnevat ajaloo avastamise võimalust von Krusensternide suguvõsalekuulunud lossis. Külalisõpilased on omakorda saanud olla abiks lossi jääkeldri puhastamisel ja pargi hooldamisel, kuid töid jätkub mõisamaadel veel aastateks. 

Algatuses osalemiseks saab käesoleval aastal ennast kirja panna kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni. Vajadusel saavad pärandivaderid taotleda toetust töökinnaste ja teiste vajalike vahendite ostmiseks, samuti ajalooeksperdi esinema kutsumiseks.

Registreeruda ja lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee  ning pärandivaderite tegemisi jälgida Pärandivaderite Facebooki lehel.

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti toetavad Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Loo autor on Elle Lepik, Pärandivaderite projekti eestvedaja