Stipendium annab õpetajatele vaba semestri,  mida nad saavad kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks. Kuueks kuuks mõeldud stipendiumi said tänavu kolm õpetajat: Merit Karise, Kristel Lempu ja Merike Saar.

„Stipendium on mõeldud selleks, et kogenud õpetajad saaksid panustada kogu meie haridussüsteemi arendamisse ning tänavused saajad seda oma algatustega kindlasti teevad. Soovin neile edu ning indu oma heade mõtete teostamisel!“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänavused stipendiumisaajad plaanivad seda kasutada eelkõige uuenduslike või juba loodud materjalide väljatöötamiseks või edasiarendamiseks.

„Olen juba ammu mõtisklenud selle üle, et kõikidel haridustöötajatel peaks olema võimalus aeg-ajalt vabale semestrile,“ ütles Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog Kristel Lempu. „Just siis kas enesetäienduseks, teadustööks,  õppekirjanduse väljaandmiseks või millekski muuks. See aitaks läbipõlemist vältida, samas rikastaks Eesti haridusmaastikku. Mina plaanin eelnevat arvestades teha seda, mida ma oskan ja armastan: raamatuid kirjutada, peamiselt lugemise õppematerjale. Seni tegin seda töö, pere ja muude hobide kõrvalt. Nüüd saan Eesti lastele, sealhulgas ka erivajadustega lastele, jõukohaste ja õpetlike raamatute väljaandmisele pühenduda. Tänan selle võimaluse eest!“

Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise kinnitas, et haridusstipendiumile kandideerima innustas teda aasta-paar küpsenud mõte, et tuleks aeg maha võtta ja õpilastega tehtud loovprojektid üle vaadata. „Selleks plaaningi stipendiumi kasutada: lugeda uurimistöid ja teooriaid, panna kirja oma meetodid ja ülesanded ehk kokkuvõttes kirjutada ise õpik või ülesannetekogu, mida olen otsinud, aga seni pole leidnud. Ülesannetekogu eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpilastele viise, kuidas olla loov väga lihtsate vahenditega, märgata ja kasutada õppimiseks võimalusi, mis asuvad keeles, kultuuris, kodukohas.“

Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar kinnitas, et stipendium aitab tal edasi arendada juba loodud veebipõhist tööriista, mida õpetajad saavad ise, ilma välise abita, oma tunni jälgimiseks kasutada. „Oma doktoritöös uurin õpetaja vajadusi ning võimalusi tehnoloogia abil tõendusmaterjali kogumiseks klassiruumist, mis aitaks õpetamist veelgi paremini mõtestada. Stipendium kulukski just õpetaja enesevaatluse tööriista edasiarendamisele ja katsetamisele koolides, et võimalikult paljud õpetajad saaksid kogemuse, mis aitaks neil saada terviklikuma pildi oma õpetamisvõtetest (ja selle mõjust õppimisele). Loodame oma arendustega aidata kaasa tõenduspõhisuse juurdumisele õpetaja igapäevaelus, nagu see on tavaks saanud teistes valdkondades,“ ütles Saar.

Järgmine stipendiumivoor kuulutatakse välja järgmise aasta septembris. Kokku antakse välja kuni viis stipendiumi suurusega kuni 11 000 eurot.

Stipendiumi määramisel võeti eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Nick Morrison

Samal teemal:

• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid
• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi on ette nähtud ühe doktorandi õppe toetamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna õppekaval. 

„Tehnikateadlane ja informaatik Ustus Agur oli igas mõttes Eesti infoühiskonna teerajaja, kes pani aluse ka Eesti IT-oskusõnavarale,“ selgitas ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. „Ustur Aguri nimelise stipendiumiga tunnustab ITL tema silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse.“  

Üks kriteeriume, mille alusel stipendiaat välja valitakse, on doktoritöö teema oodatav mõju infoühiskonna arengule. 

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 24. oktoobril 2018. Täiendava info taotluse esitamise kohta leiab HITSA kodulehelt.

Stipendiumi annavad ITL ja HITSA välja IT Akadeemia programmi raames. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Kõigist taotlejatest veidi rohkem kui pooled (55%) on saanud vajaduspõhist õppetoetust vähemalt ühel semestril. Kõigist Eesti üliõpilastest saab õppetoetust ligikaudu neljandik, paljudes sarnase õppetoetuste süsteemiga riikides on toetuse saajaid vaid kümnendik.

Minister Mailis Repsi sõnul kinnitab analüüs, et viis aastat tagasi loodud vajaduspõhise õppetoetuse süsteem töötab üldiselt hästi. „Õppetoetust saab üsna suur osa tudengitest ja eelkõige need, kes selle järele rohkem vajadust tunnevad,“ ütles minister. „Kitsaskoht on osade üliõpilaste poolt tajutav ebaõiglus. Samas osutab analüüs, et mistahes muudatusi kaaludes tuleb väga hoolikalt jälgida, et ebaõiglust vähendama minnes seda hoopis ei suurendaks.“

Analüüsiosakonna juhataja Aune Valk märkis, et tajutud rahaliste raskuste ja õppetoetuse saamise vahel on selge seos. „Nende hulgas, kel on enda hinnangul kõige enam rahalisi raskusi, on toetuse saajate osakaal suurem (33%) kui nende hulgas, kel raskusi pole (11%),“ ütles Valk. „Analüüs näitab, et vanemate sissetulekud on üliõpilaste toimetulekus olulised ning lisaks sissetulekute arvestamisele on tudengitel ka väga erinevad väljaminekud. Üheks võimaluseks neile, kelle majanduslik olukord on järsult halvenenud, on kooli poolt makstav vajaduspõhine eritoetus.“

Analüüs tugineb varasematele uuringutele, toetuse taotlemise ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele. Erinevad uuringud näitavad, et üliõpilased peavad vajaduspõhist õppetoetust vajalikuks ja taotlemise protsessi lihtsaks, kuid süsteemi ebaõiglaseks, kuna üliõpilase sissetulek seotakse kuni 25. eluaastani tema pere omaga. Üliõpilased ei pea pereliikmete sissetuleku arvestamist õiglaseks, sest vaid kolmandik tudengitest elab koos vanemate või sugulastega ning ligikaudu pool üliõpilaste sissetulekust sõltub nende endi töötamisest ja umbes kolmandik pere või partneri toetusest.

Analüüs näitab, et kuni 24-aastaste üliõpilase sissetuleku mitte sidumine perekonna sissetulekuga ei vähendaks ebaõiglust. Toetuse saamisel oleks siis eelistatud need, kes tööl ei pea käima ja/või kelle sissetulek jääb alla taotlemisel lubatud maksimummäära (2018. aastal 429 eurot). See aga ei leevendaks nende olukorda, kelle kulutused näiteks eluasemele on suuremad, keda pere toetab vähem ja kes seetõttu peavad töötama ning kes toetust tegelikult enam vajavad. Üheks selliseks rühmaks on väljastpoolt Tallinna ja Tartut pärit bakalaureuseõppurid, kel puudub võimalus õppida kodulinnas ja elada koos perega.

Pere sissetulekuga mitte sidumisel oleks toetuse saajate osakaal umbes 2/3 kuni 24-aastastest üliõpilastest. Seda on ligi kolm korda enam kui praegu ning süsteemi sellises mahus muuta pole realistlik.

Vajaduspõhine õppetoetus rakendus kõrgharidusreformi ühe osana 2013. aasta septembrist. Toetus määratakse üliõpilase või tema perekonna sissetulekute põhjal: 2018. aastal on sissetulekupiir pereliikme kohta 429 eurot kuus. Toetuse suurus sõltub sissetulekust ja on 75-220 eurot kuus.

Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on alates 2014/2015. õppeaasta kevadsemestrist võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile tudengitele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Skype toetab Eesti noorte magistriõpinguid 8000 euroga
• TTÜ Arengufond andis üle rohkem kui 72 000 euro väärtuses stipendiume