Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

Uus ja populaarne eriala

„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. 

Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“

17 uut e-õppematerjali

Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.

Arendati ka MOOCe

Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.

Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult moodle.ut.ee keskkonnale ligipääsu omavatele kursustele registreerunud tudengitele. Uus arendus tagab, et MOOCe saavad sajaprotsendiliselt kasutada ka näiteks registreerunud üldhariduskoolide õpilased.

Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.

Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda

Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.

Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“

Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid

Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“ 

Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini

IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud. 

Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest). 

Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Foto: Unsplash, Fabian Grosh

Samal teemal:

• Skype toetab tudengite magistriõpinguid 8000 euroga
• Riik toetab infotehnoloogia alast teadustööd kolme miljoni euroga aastas
• Tudengite IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse ligi 800 000 euroga

Taotlusvooru kogueelarve on ligi 800 000 eurot. 

„Arendusprojektide taotlusvooru sihiks on tudengitele senisest paremate IKT-l põhinevate teadmiste ja oskuste andmine, mille tulemusena paraneb lõpetajate konkurentsivõime tööturul ning ka Eestis antava kõrghariduse tase üldiselt,“ avas taotlusvooru tausta IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots.

Kokku laekus arendusprojektide taotlusvooru 43 avaldust kümnest kõrgkoolist. Ekspertkogu otsustas toetada kuut taotlust IKT õppekavade toetamiseks ja kümmet taotlust IKT oskuste arendamiseks teistel erialadel. „Rahastada otsustati eelkõige terviklikke õppekava arendusprojekte, mis loovad IKT õpetamisel või rakendamisel pikemaajalist muutust ning omavad suuremat mõju. Eelistatud olid koostööl põhinevad projektid,“ lisas Ots. Rahastamisotsused tegi 8-liikmeline ekspertkogu, kuhu kuuluvad nii ministeeriumite, HITSA, ülikoolide kui ka ettevõtjate esindajad. 

Otsa sõnul keskendusid tänavused taotlused varasemate aastatega võrreldes rohkem sisutegevustele, näiteks uute õppematerjalide väljatöötamisele ja õppekavade arendamisele, vähemaks on jäänud ainult infrastruktuuri arendamise fookusega taotlusi arvutite ja seadmete ostmiseks. 

Enim avaldusi laekus Tallinna Tehnikaülikoolist, toetust sai kokku seitse projekti. Näiteks toetatakse isejuhtivate sõidukite ja autonoomsete süsteemide labori-kompetentsikeskuse loomist ja käivitamist.  

Tartu Ülikoolist toetatakse nelja projekti nii IKT õppekavade toetamiseks kui ka teistel erialadel IKT-oskuste arendamiseks. Näiteks luuakse Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti tootedisaini ja -juhtimise erialamoodul, mis pakub tudengitele põhjalikumaid teadmisi tootejuhtimisest ja tooteinnovatsioonist ning inimese ja arvuti interaktsioonist.

Tallinna Ülikoolist toetatakse kolme projekti – TLÜ Haapsalu kolledžis viiakse rakendusinformaatika tudengite arvutigraafika-alased õppeained üle laboripõhisele õppele, samuti arendatakse Tallinna Ülikoolis digihumanitaaria kõrvaleriala. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toetatakse audiovisuaalse kompositsiooni kursuse loomist, mis annab heliloojatele teadmisi, kuidas IKT võimalusi – nagu näiteks innovatiivset LoLa tehnoloogiat – muusika komponeerimisel kasutada. 

Eesti Kunstiakadeemias arendatakse taotlusvooru toel virtuaalreaalsuse ja masskohandamise tehnoloogiate rakendusi arhitektuuri ja linnaplaneerimise, sisearhitektuuri, tekstiilidisaini, fotograafia jt erialade õpetamisel. 

Lisainfot arendusprojektide taotlusvooru ning toetust saanud projektide kohta saab lugeda siit: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor.

Arendusprojektide taotlusvooru eesmärk on tugevdada Eesti IKT kõrgharidust ning suurendada IKT oskuste rakendamist ka teistes valdkondades. Taotlusvooru sihtrühmaks on kõik Eesti kõrgkoolid, toetust antakse nii IKT õppekavade kui ka kõikidele teistel õppekavadel erialaspetsiifiliste IKT oskuste arendamiseks. Arendusprojektide taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium, taotlusvooru koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames. 

Foto: Caspar Rubin, Unslpash.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust IKT-oskuste tugevdamiseks

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid.   

Taotlusvooru eesmärk on anda rahalist tuge headele ideedele nii uuenduste sissetoomiseks IKT- kõrgharidusse kui ka teistes valdkondades erialaspetsiifilise IKT-õppe tugevdamiseks. Oodatud on projektid, millest saab alguse koostöö ettevõtetega või mõni muu innovaatiline lahendus, mis leiaks edaspidi koha igapäevases IKT-õppes.  

„Selle aasta arendusprojektide põhirõhk on tööturul vajalike IKT-kompetentside õpetamise edendamisel ja koostööl ettevõtetega,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Eesti majanduskasvu kiirendamiseks on oluline suurendada Eesti ettevõtetes digitehnoloogiate rakendamist. Kõrgelt haritud noortel on siin oma roll kanda ning neile tuleb õpetada kõige innovaatilisemaid valdkonna arengut toetavaid IKT- oskusi.“

Arendusprojektid on mõeldud kahele erinevale sihtrühmale. Esimeses kategoorias antakse toetust kõrgkoolide IKT-õppekavade arenduseks. Teises kategoorias eraldatakse toetus erialaspetsiifiliste IKT-oskuste arenduseks kõikidel teistel õppekavadel. Eelistatud on koostööd väärtustavad ning suurema majanduskasvu ja ekspordivõimekusega valdkondade arendusse suunatud projektid. 

Arendusprojektide taotluste tähtaeg on 22. jaanuar 2018. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 75 000 eurot. 

Lisainfo HITSA kodulehelt http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor/2018-aasta-taotlusvoor   

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Arendusprojektide toetusmeede on IT Akadeemia programmis alates 2015. aastast. IT Akadeemia programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest.

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• IKT-oskuste arendamist kõrgkoolides toetatakse poole miljoni euroga

Kõrgkoolid said taotleda toetust arendusprojektide elluviimiseks, et tõsta IKT kõrghariduse kvaliteeti ning arendada erialaspetsiifilisi IKT-oskusi teistel erialadel. Ka sellel aastal saabus kõige suuremas mahus projekte Tallinna Tehnikaülikoolist (10 taotlust). Talle järgnesid Tartu Ülikool üheksa ja Tallinna Ülikool viie taotlusega. Esmakordselt esitasid projektitaotlusi seekord Tallinna Tehnikakõrgkool ja Sisekaitseakadeemia.

Projektide vaheline konkurss on ka sellel aastal suur. Toetust taotleti kogumahus ligi 1,5 miljonit eurot, kusjuures IKT õppekavade kvaliteedi tõstmiseks taotleti toetust üle 529 000 euro ning kõrgemate IKT-oskuste arendamisele kõrghariduses ligi 944 000 euro suuruses summas. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta võib olla 75 000 eurot. Keskmiselt taotleti IT Akadeemia programmist projektide elluviimiseks 46 000 eurot projekti kohta. Loe lähemat HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks
• Kõrgkoolide uuenduslikud ideedd leiavad toetust
• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga

Investeeringud info-ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning selle erialade õpetamisse on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust taotleda teretulnud.

Toetust saavad taotleda kõik Eesti kõrgkoolid, kokku on 2017. aastal kavas arendusprojekte toetada poole miljoni euroga. Eesmärk on anda rahatuge ideedele, mis aitavad uuendada IKT-kõrgharidust või tugevdavad teistes valdkondades erialaspetsiifilist IKT-õpet.

BFM uuendas videotehnikat ja tarkvara

Hea näide on tuua 2015/2016. aasta taotlusvoorust. Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM) viib ellu projekti loominguliste õppekavade arendamiseks IKT-investeeringute abil. See võimaldab koolil oluliselt nüüdisajastada õppetööks vajalikku tehnikat ja tarkvara. „Sisustame BFM-is kolm videomontaaži töökohta uute arvutite ja professionaalsete videomonitoridega ning oleme juba uuendanud õppetöös kasutusel olevat audiovisuaalset tarkvara,” loetles BFM-i tehnika- ja tootmiskeskuse tehnikadirektor Tarmo Rajaleid. „Ühele tööjaamale sai juurde hangitud ka Wacom Cintiqi digitaalne joonistuslaud, mida üliõpilased on juba kasutanud näiteks filmide kadreeringute joonistamiseks. Lisaks meil senini kasutusel olnud Apple Final Cut Pro ja Avid Media Composeri montaažitarkvarale saavad üliõpilased nüüd kasutada Adobe Premiere Prod, After Effectsi, Photoshopi ja teisi Adobe Creative Cloudi programme. Uuendatud Avid Media Composerit, Avid ProToolsi ja Adobe Creative Cloudi tarkvara kasutavad meie instituudi üliõpilased oma tööde tegemiseks iga päev.”

Kuna BFM-is on riist- ja tarkvara arendatud järjest mitmel aastal, siis on uue tehnikaga harjutud üsna valutult. „Hea, kui üliõpilased saavad oma töödes katsetada mitmesuguseid lahendusi. Samuti avardab see õppejõudude võimalusi eri töövõtteid ja tehnikaid tunnis demonstreerida. Nüüd on oluline saavutatud tehnilist taset hoida ning pidevalt uuendada,” ütles Rajaleid.

Kust tuleb raha?

Kel vähegi aimu filmi- ja reklaamitegemisest, see teab, kui kallis on tehnika ja kui kiiresti see vananeb. Kui teadustegevuseks on kõrgkoolidel rohkem võimalusi projekte kirjutada ja raha taotleda, siis filmitegemine teadustöö hulka ei liigitu. Ehk siis: kust tuleb raha?

„Jah, filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni erialade õpetamiseks vajaliku riist- ja tarkvara süsteemset uuendamist peale HITSA Eestis keegi teine ei toeta. Vajalik lisaraha tuleb leida õppetöö eelarvest,” ütles Tarmo Rajaleid. „BFM-i jaoks oli tegemist strateegiliselt olulise arendusprojektiga, mis võtab arvesse möödunud aasta septembris Tallinna ülikoolis toimunud struktuurireformi. Selle tagajärjel suurenes instituudis üliõpilaste arv, samuti tekkisid lisanõudmised kooli IT-võimalustele. Tööturu vajadustest lähtuvalt on oluline, et instituudis toimuks õppetöö pidevalt uuendatud riist- ja tarkvara kasutades. See tagab, et koolis omandatud oskused on sünkroonis tööturul kasutatava tehnika ja lahendustega. Kui teha koolis järeleandmisi näiteks tarkvara uuendamises ja kasutada viis aastat vana tarkvara, on kooli lõpetajatel reaalse eluga tööturul raske kohaneda."

Toetust said 33 projekti

„Kõik projektid on eesmärgiga moel või teisel nüüdisajastada Eesti kõrgkoolides õpetatavaid õppekavasid ning tõsta nende kvaliteeti,” ütles HITSA IT-hariduse arenduskeskuse projektijuht Kristi Ainen.

Kõrgemate IKT-oskuste arendamiseks kõrghariduses said 2015/16. aasta taotlusvoorus toetust 14 projekti (kokku 377 360 eurot), kvaliteedi tõstmiseks IKT-kõrghariduse erialade õppekavadel 12 projekti (kokku 375 000 eurot), IKT-kõrghariduse tugevdamiseks rahvusvaheliste suve- ja talvekoolide kaudu seitse projekti (kokku 80 000 eurot).

IT-akadeemia programmis toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte. Seega enamikul eelmise taotlusvooru projektidel käivad tegevused alles täie hooga ning kestavad kuni 2017. aasta keskpaigani.

Uuest, käimasolevast taotlusvoorust

2017. aasta voorus saab arendusprojektidele toetust taotleda kahes kategoorias. Esimeses kategoorias saavad taotlusi esitada IKT-kõrghariduse õppekavasid õpetavad kõrgkoolid, et arendada IKT-kõrghariduse õppekvaliteeti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada ettevõtete ja kõrgkoolide koostööd. Teises kategoorias on oodatud osalema kõik kõrgkoolid, eesmärk on anda tõuge professionaalsel tasemel valdkondlike IKT-oskuste õpetamiseks ja rakendamiseks kõikidel erialadel.

„Eelkõige peab projekti tulemus olema jätkusuutlik ning seotud mõne õppekava arendamisega, seega peaksid kasusaajad lõppkokkuvõttes olema tudengid,” rõhutas Kristi Ainen. „Mida selgem, konkreetsem ja läbimõeldum on projekt ning selle tegevused, seda suurem on võimalus toetust saada. Soositud on aktiivsete koostöökohtade loomine ettevõtetega, samuti teiste kõrgkoolidega. Väldime dubleerimist: kui on teada, et mõnes kõrgkoolis taotlusele sarnane lahendus juba toimib, siis eelistab ekspertkogu teisi projekte ning soovitab teha koostööd nendega, kellel juba võimalused ja teadmus olemas.”

2017. aasta taotlusvooru kohta saab lähemalt lugeda HITSA kodulehelt.

Artikkel ilmus  Õpetajate Lehe veebis 14. detsembril. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kõrgkoolide IKT arendusprojekte on kavas toetada poole miljoni euroga
• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse