Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu ülikool tunnustab Skytte medaliga Katri Raiki
• Eesti filosoofia XIII aastakonverents „Faktid, vaidlused ja argumendid "tõejärgsuse" ajastul”

Medaliga tunnustatakse Katri Raiki missioonitundest kantud tegevust Eesti hariduse lõimimisel ja õpetajakoolituse arendamisel, rahvusülikooli positsiooni kindlustamisel Narvas ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumisel.
 
Katri Raik töötas Tartu ülikoolis aastatel 1991–2015 ja tema vaieldamatult suurimaks väljakutseks on olnud Tartu ülikooli Narva kolledži loomine ja ülesehitamine 17 aasta vältel. 1999. aastal alustas ta venekeelses ja toona üsna endasse sulgunud keskkonnas Tartu ülikooli struktuuriüksuse ülesehitamist. „Euroopa tasemel eestikeelse kõrghariduse kujundamine keskkonnas, kus oli vähe Euroopat, kõrgharidust ja veelgi vähem eesti keelt, on väga suur asi. Katri Raik tõestas, et Euroopa tasemel kõrgharidust on võimalik pakkuda ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Eesti suuruses riigis saab seda aga kvaliteetselt teha ainult tuginedes heale koostööle emaülikooliga ning partneritega,“ rõhutas TÜ rektor Volli Kalm praeguse Sisekaitseakadeemia rektori pühendumist, professionaalsust ja suurepärast koostööoskust regionaalse kolledži arendamisel.
 
Rektor Volli Kalm tõstab esile ka Katri Raiki panust Eesti õpetajate, eriti venekeelsete koolide õpetajate järelkasvu kindlustamisse. „Narva kolledž kujunes Katri Raiki juhtimisel peamiseks venekeelsete koolide õpetajate koolitamise keskuseks. Tänaseks on Narva kolledži lõpetanud enam kui 1140 pedagoogi haridusega noort inimest. Eraldi väärib tähelepanu ka iga-aastane venekeelsete koolide pedagoogide konverentsi korraldamise traditsioon Narvas, millest on tänaseks saanud Eesti haridusmaastiku väärtuslik osa,“ rääkis Kalm ja lisas, et tänu Raiki tööle on Narva eestlastele ja eestlased Narvale ja narvakatele kindlasti lähemale tulnud.
 
Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, kelle initsiatiivil asutati 1632. aastal Tartusse Academia Gustaviana. Skytte medal on Tartu ülikooli autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu ülikooli senati hinnangul viimastel aastatel aidanud kõige enam kaasa Tartu ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule.
 
Skytte medali on saanud Ene Ergma, Tõnis Lukas, Rein Taagepera, Dag Hartelius, Andres Lipstok, Jüri Raidla, Andrus Ansip, Lennart Meri, Katarina Brodin, Jacques Faure, Kai Lie, Svend Roed Nielsen, Mihkel Pärnoja, Marju Lauristin ja Mart Laar.
 
Skytte päeva tähistatakse 24. märtsil kell 16 Tartu ülikooli Narva kolledžis. Ettekannetega astuvad üles TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja, keskaja professor Anti Selart („Narva 1558 – kes reetis?“); TÜ majandusteaduskonna majanduspoliitika õppetooli juhataja,  teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski („Teadmuskolmnurga idee ja selle rakendamine tänases Eesti kõrghariduspoliitikas“) ja Katri Raik, kes räägib Johan Skyttest, Tartu ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast ja Narvast.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia
• Tartu ülikooli Narva kolledž saab uue direktori kohusetäitja