Kunstitöö loomiseks oli vaja rakendada mitmeid põnevaid töövahendeid. Konkursi albumisse Fotki keskkonnas lisati pea 80 oma nime ja pildistatud grafitiga kollaaži.

Eesnime kujundamisel kasutati töövahendina Graffiti Creatorit, mis andis oma suhteliselt piiratud võimalustega küllaltki sarnaseid tulemusi. Huvitav oli vaadata grafiteid, mida olid osalejad leidnud oma kodukandi seintelt. Kollaaži kokkupanekul valiti enamasti kas postkaardi või mosaiigi variant. Lisaks oli vaja grafiti juurde kirjutada lugu oma loodud tööst.
 
Kokkuvõtete tegemisel arvestati kõike eelnevat. Tore oli näha, et nii paljud grafiti-kollaažid olid loodud tüdrukute poolt. Kahjuks unustasid mitmed autorid oma loo kollaaži juurde kirjutada.

Veebipõhine konkurss tõestas, et oma kodukoha keskkonna märkamine ja selle jäädvustamine on oluline.

HITSA auhinnad saavad 8 osaleja loovtööd:
(nimi toimetusele teada) Viljandi Paalalinna Kooli 8. klassist  
Maribell Mõttus Valga Põhikooli 6. klassist
Reena Roos Oru koolist Läänemaalt (13-aastane)
Mattias Repp Ristiku Põhikoolist (11-aastane)
Märt Kruusmann Tartu Mart Reiniku Koolist (13-aastane)
Eleryn Laisk Lähte Ühisgümnaasiumist (18-aastane)
Helena Tääker Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist (15-aastane)  
Elgitha Vaarik Konguta Koolist (11-aastane)

Kõik osalejad olid väga tublid, suur aitäh! Auhinnad saadetakse kooli.

Konkursile esitatud töid saab näha siit. 

Jüri Mäemat, Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator

Toimus ka veebiseminar (salvestuse link), kus tutvustati, mis on GPS-kunst ja kutsuti huvilisi osalema eTwinningu multiprojektis "GPS kunst".  

Huvilisi oli palju, kuid projektiga julges liituda lõpuks 10 õpetajat, kes läksid oma õpilastega välja ning lõid liikumiskunsti. 

Õpilaste näited: 

  

Loe ka: Osalege eTwinningu multiprojektis "GPS kunst"  

Ingrid Maadvere 
HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog 

Iga maakonna 100 toredamat kunstiteost esitletakse Tallinnas juubeli näitusel.  

"Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile" on konkurss-näitus, kus läbi laste ja noorte kunsti tutvustada Eestimaa vaatamisväärsusi ja inimesi.

Lisainfo: https://ev100.ee/et/minu-kodukoha-100-kunstiteost-eestile 

Jüri Mäemat 
Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator 
MTÜ Kunstihariduse Ühing 

Pencil Sketch äpp võimaldab töödelda fotot või joonistust (näiteks kadreerida), lisada sellele mitmesuguseid põnevaid efekte (näiteks valgus-vari, värv jne.). 

Foto võid valida oma galeriist, seda loominguliselt muuta ja jagada mitmetes keskkondades. 

Äpi rakendus sobib õpilastele kunstitundi. 

Pencil Sketch äpi võid alla laadida siit. 

Tiina Treiboldi loodud Pencil Sketchi videotutvustus. 

Pildimaterjalina kasutatud Androidi äpi illustratsioone. 

Tartu Mart Reiniku Kooli kunstiõpetajale Helle Sauele meeldib kunstiõpetuse tundidesse ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat lõimida. „Iga klassiga kasutan mingil moel IKT-vahendeid, näiteks teeme animatsioone, joonistame arvutiga vm. Viimati sain inspiratsiooni GPS-kunsti kohta HITSA veebiseminarilt, jooksutan õpilasi Figure Running-äpiga ümber kooli.“ 

Kunstikuul tutvustab Helle Saue eelmise aasta lõpus Mart Reiniku Kooli 9. klassi õpilastega kolme tunni jooksul tehtut: 

Teemaks oli „20. sajandi kunstiliigid“, andsin õpilastele lihtsad kirjeldused kunstivooludest, samuti olin ette valmistanud töövahendite loetelu, mida kasutada võiks – näiteks Thinglink, Glogster, Lucidpress. Õpilastel tuli valida endale meelepärane töövahend. Seejärel tuli õpilaste vahel ära jagada sisuline osa – igaüks sai ühe kunstivoolu, mida pidi tutvustama oma klassikaaslastele minu ettevalmistatud blogis. Seesama blogi sai ka teadmiste omandamise kohaks. Parimaid töid näitasin klassis projektoriga. Õpilased said üksteiste töid kommenteerida. 

Tundide jaotus 
Esimesel tunnil jagasime teemad, tutvustasin töövahendeid ning blogi. Kutsusin õpilased nende meilikontode kaudu blogisse. Kodutööks jäi oma teema kohta materjali lugemine ning lisainfo otsimine internetist. 
Teisel tunnil läksime arvutiklassi tööd vormistama. 
Kolmas tund kulus arutelule ning tagasiside andmisele. Ka mina kirjutasin õpilaste tööde kohta kommentaare. 

Õpilastele meeldis selline lähenemine väga. Sügavuti tutvus iga õpilane vähemalt ühe 20. sajandi kunstiliigiga. 

Kunstivoolude loetelu, mille hulgast õpilased pidid sobiva teema valima: 
Ekspressionism; fovism; kubism; futurism; abstraktne kunst; dadaism ja metafüüsiline kunst; sürrealism; naivism; abstraktne ekspressionism, informalism, tegevusmaal; OP-kunst, kineetiline kunst; funktsionalism ja konstruktivism; neodadaism; pop kunst; hüperrealism ehk fotorealism, neoeksperssionism, maakunst e land-art, kehakunst e body-art; happening ja performance kunst; kontseptualism; graffiti.    

Õpilaste tööde näiteid kasutatud töövahendite kaupa:  

Glogster (õpetus Koolielu portaalis)  
Fotograafia  
Kineetiline kunst  
Hüperrealism  
OP-kunst  

Lucidpress (juhend Koolielu portaalis)  
Ekspressionism 
Abstraktne kunst  

Thinglink (juhend Koolielu portaalis)  
Sürrealism  
Maakunst  
Neodadaism  
Kehakunst  
Happening  
Futurism  
Dadaism 

Näiteks ka lehekülg Helle Saue blogist.  

Pilt, mida kasutatud, pärineb õpilaste tööde hulgast (OP-kunst).  

Programm pakub spetsiaalse komplekti joonistamise tööriistu. SketchBookiga on võimalus toredaid pilte joonistada ja ka teiste loodut vaadata DeviantArtist (mis on äpi sees juba olemas). 

Joonistamine selles appis on lihtne ja lõbus. Valmis joonistatud pilte saab ka telefoni ja DeviantArti alla laadida.

Rakendus on olemas iOS ja Android seadmetel.
  
Näide Erko Nevi Lehtlalt. 

Vaata ka: Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb! 
 

Viimased aastad on aga nende väärtuste ja oskuste kõrvale ilmunud digivahendid. Kas, kuidas ja miks peaksime digivahendeid kunstis rakendama? Kes digivahendite kasutamisest võidab, kes kaotab? Need on küsimused, mida kunstiõpetaja endale ikka ja jälle esitab. Mida ütleb riikliku õppekava üldosa digipädevus? „Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes…“  

Mis on kunstitunni peamine eesmärk? Loovuse, käelise tegevuse ja mõtlemisvõime arendamine on kunstitunni peamised eesmärgid. Kõike seda saab arendada läbi praktilise tegevuse. Silm näeb, aju mõtleb ja analüüsib ning käsi teeb. Ükskõik missugune käeline tegevus annab tulemuseks kogemuse või oskuse, mis saab inimese üheks olemise osaks. Kuidas aga siduda kõige eelnevaga digitehnoloogia, missuguse rolli see võtab just loovoskuste ja loovmõtelmise välja kujunemisel, kas mõni oluline oskus tõugatakse kõrvale või hoopis välja? Kunstiõpetaja on eelkõige loovuse juht, ta loob koos lastega, meelitab lapsi looma.

Digivahendite rakendamine kunstitunnis on õpetaja oskus näha uut ja tõdeda, et kaasaegses maailmas ei ole võimalik ka kunsti õpetamise vallas hakkama saada ilma tehnoloogiata. Eesti koolides on kunstiõpetajaid, kes rakendavad oma kunstitundides aktiivselt mitmeid nutiseadmeid, aga on ka neid, kes peavad oluliseks kunsti tegemist traditsioonilisel moel. Kunstiõpetajad, kes ei kasuta oma tundides tehnoloogiat, argumenteerivad nii: Esiteks, kunstitunde on õppekavas väga vähe ja on oluline, et looks õpilane midagi uut oma kätega kas või 45 minutit. Teiseks, takistuseks võib saada õpetaja enda oskuste puudumine tehnoloogia vallas. Kolmandaks, neljandaks: klassiruumis on liiga palju õpilasi; äkki kaob tunnis distsipliin, jne jne. Takistusi on piisavalt palju. 

Kuidas rakendada digitehnoloogiat kunstiõpetuses?
On olemas töövahendid ja äpid, kus õpilasel on vaja rakendada suhteliselt vähe loovust. Piisab vaid mõne markeri värvimisest või nupule vajutamisest ning tulemus oleks nagu iseenesest olemas ehk me naudimegi sageli ühe või teise keskkonna visuaalset ja virtuaalset poolt ja saame vaid AHAA-efekti. 
Huvitavam on aga rakendada tehnoloogiat oskuslikult tunni ülesehitusse ehk valida loovtulemuse saavutamiseks hoopis teisi meetodeid. Märksõnadeks saavad lõiming ja aktiivõppe meetodite rakendamine. 

Lapse ja osaliselt ka kunstiõpetaja loovat arengut toetavad osalemine projektides, õpilugude kirjutamine, paaris- ja rühmatööd, õuesõpe jne. Aga mis on siin tegemist kunsti ja kunstitunniga? Kunst ei tähendagi tänapäeval ainult pliiatsi ja pintsliga tegevusi, vaid aitab kaasa mitmekülgse loova ja kriitilise mõtlemise arendamisele. Kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb!

Kunstiõpetajat toetavad uue tehnoloogia rakendamisel kindlasti mitmed koolitused, iseseisvalt õppimine ja kogemuste vahetamine. Eelkõige on vaja julgust ja tahet ennast ja oma mõttemustreid muuta. Iga kunstitund ei pea olema tehnoloogiaga läbi põimunud või tehnoloogiapõhine, kuid katsetama peab. Kunstiõpetajal on tegelikult teiste õpetajate ees tohutu eelis – praktiliste kunstioskuste ja –teooria valdamine, kunstiõpetajal on olemas peamine, mida nõuab ka digitehnoloogia, see on loovus ja loov mõtlemine.

Loova tegevuse juurde käibki katsetamine ja eksimine. See on tore, kui õppimine ja loomine oleks kunstitunnis üksteiselt õppimise protsess. Sageli on lapsed nutikamad ja targemad tehnoloogias, kui me arvame. Anname siis neile võimaluse ja õpime ka ise. 

Jüri Mäemat
Koolielu kunstiõpetuse ainemoderaator, Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja 

Osale! Veebipõhine kunstikonkurss „Minu nimi ja GRAFITI“  

Foto: Jüri Mäemat

Mis toimub ainekuul? Ainemoderaatorite eestvedamisel viiakse läbi veebiseminare või veebikursusi Koolielus, tuuakse esile ainevaldkondlikke uudiseid ja kirjutatakse artikleid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise trendidest. Iga nädal tutvustatakse õppetöö läbiviimiseks kasulikke äppe, töövahendeid või veebikeskkondi. 

Terves kehas terve vaim! 
Terve liikumiskuu jooksul pakume Koolielu külastajatele iga nädal ühe harjutuse, mida arvuti taga sooritada. Raul Rändla ja Jaanika Rändla on ette valmistanud harjutused, mille eesmärk on ennetada ja/või leevendada arvuti kasutamisel tekkida võivaid vaevusi silmades, kaelas, õlavöötmes, nimmepiirkonnas ning kätes.
I harjutus juba uuel nädalal.  

Osalege eTwinningu multiprojektis "GPS kunst" 
Kutsume septembris ja oktoobris kõiki õpetajaid osalema multiprojektis “GPS kunst”. Sügis on väga hea aeg õuesõppeks ning õpilaste nutiseadmete kasutamine annab võimaluse lõimida tehnoloogiat õppetöösse. Lisainfo.  

Veebiseminar muusikaõpetajatele 
Esmaspäeval, 19. oktoobril 2015 kella 16.00-17.00 tutvustavad ainemoderaator Aet Mikli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikaõpetaja Ly Tammerik õppematerjali "Noodikirja ABC", mis on loodud keskkonnas Xerte. Õppematerjali koostasid TLÜ Haridustehnoloogia magistriõpingute kursuse "Digitaalsed õppematerjalid" raames Aet Mikli ja Elin Karuoja.  

Kunstiprojektis tehakse grafitit  
Kunstiprojektis osalemiseks tuleb luua Graffiti Makeris oma eesnimega grafiti, pildistada oma kodukohas leitavaid grafiteid, lõpuks panna kokku kollaaž ning see postitada. Lisainfo.  

Kuu õppematerjal 
Kutsume õpetajaid oma ainekuul Koolielu portaali õppematerjale lisama - iga kuu lõpus valivad kunsti-, muusika- ja liikumiskuu ainemoderaatorid välja kuu parima õppematerjali, mille autor saab nutika auhinna. Õppematerjale võib lisada Koolielu portaali igal ajal - ainemoderaatorid valivad ka detsembri-, aprilli- ja maikuus kõigi 1. juunist 2015 kuni 1. maini 2016 lisatud õppematerjalide hulgast välja parimad. 

Artiklid, äpid, töövahendid, õpilood   
Ilmuvad ainevaldkondlikud uudised ja artiklid. Sel ainekuul tutvustavad ainemoderaatorid kolmes aines õpilugusid ja äppe, näidatakse, mida on tehtud kunstitundide elavdamiseks jm. Mõningaid muusikaõpetajatele vajalikke äppe tutvustab 10-aastane poiss. Aga kõigest järgemööda. Head osalemist! 

Kristi Semidor 
HITSA projektijuht  

Loe ka: Koolielu portaalis algavad ainekuud; Alguskuu