Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kuueteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.  

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ja auhind pidulikult üle rahvusülikooli 100. aastapäeval 1. detsembril 2019 Tartu Ülikooli aulas. Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi ning tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Professor Kalle Kasemaa panus Eesti kultuuri ja rahvuslikku mõttesse on väga suur. Ta on olnud vana testamendi ja semitistika professor TÜ usuteaduskonnas, kuid eelkõige tuntud Eesti mitmekülgseima tõlkija ja humanitaarteadlasena.

TÜ rektor professor Toomas Asser tõdes, et rahvuslikule eneseteadvusele tugeva aluse loomine ei ole pelgalt rahvuslik või rahvusliku mõtteloo küsimus. „Professor Kalle Kasemaa on elav tõestus selle kohta, kuidas teiste rahvaste keele ja kultuuri uurimine ja vahendamine eesti lugejale laiendab meie maailmapilti ning muudab sellega laiapõhjalisemaks ja kindlamaks ka Eesti ühiskonna alusväärtused.“

Ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmiku sõnul on Kasemaa väsimatu tõlkija ja kommenteerijana nihutanud eesti kultuuriruumi piire lõuna, kagu ja lääne poole ning trotsinud vapralt aastasadu, ehitades sildu vanemate mõttemaailmade juurde. „Esmalt kuulub siia kogu oma mitmekesisuses juudi kultuur ja judaism, samuti araabia kultuur ja islam alates selle varasematest etappidest, ning kristlik kultuur, eriti vara- ja keskaja oma, kuid ka näiteks vähetuntud ja eksootiline Etioopia kristlus,“ ütles Nõmmik.

Kalle Kasemaa on hästi tuntud ka nüüdisaja juudi, araabia ja kreeka ilukirjanduse tõlkijana. „Ta on praegu meie parim Vahemere ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendaja ning mõtestaja, jätkates nii muu hulgas ka ühe oma õpetaja Uku Masingu tööd,“ rõhutas Nõmmik.

Eesti tõlkimiskultuuri aktiivse kujundaja ja terveid valdkondi haarava eestikeelse terminoloogia meistrina on Kasemaa teinud eesti keeleruumist maailma ühe rikkaima keeleruumi heebrea-, jidiši-, kreeka- ning araabiakeelse ilukirjanduse poolest.

Eesti kultuuri haardeulatust laiendas Kalle Kasemaa juba ammu enne Eesti taasiseseisvumist, alates 1970. aastatest, tehes seda peale tõlkimise ka õppekirjanduse ja pühendusteoste kultuuri jätkaja ja arendajana.

Kasemaa on jõudnud oma aktiivse tegutsemisega määrata ka suure osa Eesti usuteaduse praegusest näost. Vaatamata nõukogude aja takistustele suutis ta koos mõttekaaslastega hoida usuteaduses kriitilist taset ning panna aluse teoloogia ja religiooniuuringute kiirele ja mitmekesisele arengule pärast iseseisvuse taastamist.

„See omakorda aitab meid praegu ühiskonnana palju paremini toime tulla nii kultuuride- ja religioonidevaheliste kui ka kirikusiseste probleemidega,“ märkis Urmas Nõmmik.

Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 15 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Ivo Lille klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja viieteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada mitu korda.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelmisel aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale kingitakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Ivo Lille klaasist taies. Need antakse pidulikult üle rahvusülikooli 99. aastapäeval 1. detsembril Tartu Ülikooli aulas.

Eelmistel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt ning zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga pärjati Fred Jüssi

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja neljateistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 98. aastapäeval 1. detsembril 2017 Tartu ülikooli aulas. 

Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton ning lavastaja ja operaator Andres Sööt. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Andres Sööt
• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna sai Arvo Valton

Andres Söödi kandidatuuri ülesseadjad ütlesid oma ettepanekut põhjendades, et Sööt on ilmutanud oma kutsetöös erilist kannatlikkust, hoolivust ja tähelepanelikkust nii ajas kui ka ruumis. „Söödil on haruldane võime tabada ajalikus seigas ajatut mõõdet ja kultuuri pidevust. Pühendumine on lubanud tal mitte piirduda ja leppida vaieldamatu loomingulise andekusega, vaid tõusta ühtaegu nii ajastu kroonikuks kui ka ajatute portreede loojaks,” kirjeldasid Söödi rahvuskultuurilist rolli tema loomingut imetlevad ühiskonnategelased oma soovituskirjas.

Andres Söödi suhtumise ainesse võtab olemuslikult kokku tema enda lause: „Dokumentaalfilmi võlu läheb minu jaoks kohe kaduma, kui sealt paistab avalikku või poolpeidetud lavastust või selle elemente.” Talle sekundeerib üks meie toekamaid filmiasjatundjaid Jaan Ruus, kes on sõnastanud põhilise: „Sööt oskab distantseeruda maailmast, filmitavast, valitsevast riigikorrast, kuid säilitab sisimas harmoonilise tasakaalu. Kõiki tema filme läbivad kultuuriteadvust kujundavad asjad ja nähtused. Inimesed, asjad, keskkond, arhitektuur aitavad orienteeruda kultuurikeskkonnas, aitavad vältida isiksuse killustumist.”

Rahvusmõtte auhinna komisjon väärtustas Andres Söödi suurejoonelist loomingulist panust hinnates tema pikaajalise loometöö visuaalsust ja järjekindlust. „Sööt demonstreerib kõikide oma filmidega, et rahvusmõte on meie inimliku olemise kese. Autorina on ta seda aadet eri riigikordade ajal vääramatult järginud. Ei ühtegi kõrvalekaldumist, igas ajas ühtaegu kõigutamatult patriootlik ja kunstiliselt kõrgel tasemel,” põhjendasid komisjoni liikmed oma selleaastast valikut.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm täiendas komisjoni öeldut, rõhutades, et Eestis on palju inimesi, kes on oma loominguga rahvusmõtte alustaladeks, ent kannavad seda rolli esiplaanile trügimata. „Rahvusülikooli aastapäeval on meie jaoks suur au selliseid suurkujusid tänada ja tunnustada,” pöördus Volli Kalm Andres Söödi poole aastapäevaaktusel rahvusmõtte auhinda üle andes. 

Andres Sööt on sündinud 4. veebruaril 1934 Paides vannutatud advokaadi Andreas Leppiku pojana. 14. juunil 1941 tema isa arreteeriti. Mahalaskmisotsus asendati hiljem 10-aastase vangilaagriga. Andreas Leppik suri aprillis 1945 Novosibirski lähedal. Koos ema ja vennaga Tomski oblastisse küüditatud Andres lõpetas võõrsil 4-klassilise algkooli. 1947. aasta sügisel avanes tal võimalus pooleldi salaja Eestisse tagasi tulla, kus tollal alaealise nooruki adopteerisid tema vanemate tuttavad. Sööt pääses õppima Tartu Raudteetehnikumi, mille lõpetas 1954. Esimesed filmialased töökogemused omandas Sööt 1954–1957 operaatori assistendina Tallinna Kinostuudios. Lõpetanud 1963 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina, töötas ta lühemat aega Habarovskis Kaug-Ida Kroonikastuudios. Andres Sööt töötas 1963–1972 „Tallinnfilmis”, 1972–1980 „Eesti Telefilmis” ja 1980–1994 taas „Tallinnfilmis” režissöörina ja operaatorina. 1993 rajas ta stuudio „Monofilm”, kuid on teinud koostööd ka teiste filmistuudiotega. 1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.

Andres Sööt nimetati Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks aastal 1987. Tema pikaajalist loomingulist tegevust ja panust Eesti dokumentalistika edendamisel on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992), Riigivapi V klassi teenetemärgi (1997), Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (2004) ja Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga (2010). Kunstiühing „Pallas” valis Andres Söödi 2014. aastal oma auliikmeks, pidades mh silmas asjaolu, et ulatusliku osa tema loomingust hõlmab eesti arhitektuuri ja kunstikultuuri kõrgtasemel jäädvustamine. Olgu siin nimetatud filme Konrad Mäest, Voldemar Vagast, Villem Raamist, Arnold Matteusest, Johannes Võerahansust ja Eduard Rügast. Aga kogu tema ampluaa ulatub Arvo Pärdist ja Lennart Merest Johannes Hindi ja Enn Tartoni.

Eelneval üheteistkümnel aastal auhinna saanud inimeste nimed leiate TÜ kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab kandidaate Rahvusmõtte auhinnale
• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab Tartu Ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kolmeteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 97. aastapäeval 1. detsembril 2016 Tartu Ülikooli aulas. 

Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul ning kirjanik Arvo Valton.

Rohkem infot leiab www.ut.ee/rahvusmotte-auhind-2016

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia
• Järje Hoidja auhinna saab Ilmar Tomusk