Tartu Ülikooli avatud uste päev algab kell 12.30 TÜ aulas (Ülikooli 18) õppeprorektor Mart Noorma avaloenguga „Kuidas teha õigeid valikuid?“. Loengu järel on õpilastel võimalik suunduda töötubadesse, mis tänavu toimuvad kolmes sessioonis. Töötoad algavad kell 13.00, 14.00 ja 15.00 ning kestavad 45 minutit. Seega on igal õpilasel võimalik soovi korral osaleda kuni kolmes erinevas teda huvitavas töötoas. Registreerimine töötubadesse kestab 23. jaanuarini http://www.teaduskool.ut.ee/et/lahtiste-uste-paev-9-klassidele-26012017 või kuni töötubades kohti jätkub. „Kuna varasem kogemus näitab, et mõned töötoad täituvad väga kiiresti, tasub aegsasti otsustada,“ ütleb avatud uste päeva korraldaja, TÜ teaduskooli peakoordinaator Terje Kapp

9. klasside avatud uste päev toimub neljandat korda ning on õpilaste nõudluse tõttu suurem kui varem. „Tänavusele lahtiste uste päevale oleme valmis vastu võtma 1000 õpilast üle Eesti,“ ütleb Terje Kapp, lisades: „Suur õpilaste huvi on tingitud sellest, et 9. klassis tuleb noortel teha mitmeid tulevikku puudutavaid olulisi valikuid.“ Tänavusel avatud uste päeval on suuremat tähelepanu pööratud ka venekeelsele sihtrühmale, kellele pakutakse venekeelseid loengud ja töötubasid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto. Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub kooliõpilasi programmeerimises kätt harjutama
• Emakeelne ülikool tähistab 97. aastapäeva

Andres Söödi kandidatuuri ülesseadjad ütlesid oma ettepanekut põhjendades, et Sööt on ilmutanud oma kutsetöös erilist kannatlikkust, hoolivust ja tähelepanelikkust nii ajas kui ka ruumis. „Söödil on haruldane võime tabada ajalikus seigas ajatut mõõdet ja kultuuri pidevust. Pühendumine on lubanud tal mitte piirduda ja leppida vaieldamatu loomingulise andekusega, vaid tõusta ühtaegu nii ajastu kroonikuks kui ka ajatute portreede loojaks,” kirjeldasid Söödi rahvuskultuurilist rolli tema loomingut imetlevad ühiskonnategelased oma soovituskirjas.

Andres Söödi suhtumise ainesse võtab olemuslikult kokku tema enda lause: „Dokumentaalfilmi võlu läheb minu jaoks kohe kaduma, kui sealt paistab avalikku või poolpeidetud lavastust või selle elemente.” Talle sekundeerib üks meie toekamaid filmiasjatundjaid Jaan Ruus, kes on sõnastanud põhilise: „Sööt oskab distantseeruda maailmast, filmitavast, valitsevast riigikorrast, kuid säilitab sisimas harmoonilise tasakaalu. Kõiki tema filme läbivad kultuuriteadvust kujundavad asjad ja nähtused. Inimesed, asjad, keskkond, arhitektuur aitavad orienteeruda kultuurikeskkonnas, aitavad vältida isiksuse killustumist.”

Rahvusmõtte auhinna komisjon väärtustas Andres Söödi suurejoonelist loomingulist panust hinnates tema pikaajalise loometöö visuaalsust ja järjekindlust. „Sööt demonstreerib kõikide oma filmidega, et rahvusmõte on meie inimliku olemise kese. Autorina on ta seda aadet eri riigikordade ajal vääramatult järginud. Ei ühtegi kõrvalekaldumist, igas ajas ühtaegu kõigutamatult patriootlik ja kunstiliselt kõrgel tasemel,” põhjendasid komisjoni liikmed oma selleaastast valikut.

Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm täiendas komisjoni öeldut, rõhutades, et Eestis on palju inimesi, kes on oma loominguga rahvusmõtte alustaladeks, ent kannavad seda rolli esiplaanile trügimata. „Rahvusülikooli aastapäeval on meie jaoks suur au selliseid suurkujusid tänada ja tunnustada,” pöördus Volli Kalm Andres Söödi poole aastapäevaaktusel rahvusmõtte auhinda üle andes. 

Andres Sööt on sündinud 4. veebruaril 1934 Paides vannutatud advokaadi Andreas Leppiku pojana. 14. juunil 1941 tema isa arreteeriti. Mahalaskmisotsus asendati hiljem 10-aastase vangilaagriga. Andreas Leppik suri aprillis 1945 Novosibirski lähedal. Koos ema ja vennaga Tomski oblastisse küüditatud Andres lõpetas võõrsil 4-klassilise algkooli. 1947. aasta sügisel avanes tal võimalus pooleldi salaja Eestisse tagasi tulla, kus tollal alaealise nooruki adopteerisid tema vanemate tuttavad. Sööt pääses õppima Tartu Raudteetehnikumi, mille lõpetas 1954. Esimesed filmialased töökogemused omandas Sööt 1954–1957 operaatori assistendina Tallinna Kinostuudios. Lõpetanud 1963 Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi operaatorina, töötas ta lühemat aega Habarovskis Kaug-Ida Kroonikastuudios. Andres Sööt töötas 1963–1972 „Tallinnfilmis”, 1972–1980 „Eesti Telefilmis” ja 1980–1994 taas „Tallinnfilmis” režissöörina ja operaatorina. 1993 rajas ta stuudio „Monofilm”, kuid on teinud koostööd ka teiste filmistuudiotega. 1999–2000 oli Andres Sööt Eesti Kinoliidu esimees.

Andres Sööt nimetati Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks aastal 1987. Tema pikaajalist loomingulist tegevust ja panust Eesti dokumentalistika edendamisel on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1992), Riigivapi V klassi teenetemärgi (1997), Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (2004) ja Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiaga (2010). Kunstiühing „Pallas” valis Andres Söödi 2014. aastal oma auliikmeks, pidades mh silmas asjaolu, et ulatusliku osa tema loomingust hõlmab eesti arhitektuuri ja kunstikultuuri kõrgtasemel jäädvustamine. Olgu siin nimetatud filme Konrad Mäest, Voldemar Vagast, Villem Raamist, Arnold Matteusest, Johannes Võerahansust ja Eduard Rügast. Aga kogu tema ampluaa ulatub Arvo Pärdist ja Lennart Merest Johannes Hindi ja Enn Tartoni.

Eelneval üheteistkümnel aastal auhinna saanud inimeste nimed leiate TÜ kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab kandidaate Rahvusmõtte auhinnale
• Rein Taagepera sai võrdleva poliitika valdkonna kõrgeima preemia