Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later („1917. a revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem“).

Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu-Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitab konverentsi lähtekohta järgmiselt: „1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalseid ja poliitilisi arenguid üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.“

Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.

Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast; arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse Raadil.

Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvahelise suhete instituut, konverentsi toimumist toetatakse EL Horisont 2020 programmist rahastatud projekti UPTAKE raames. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alast teadustegevust.

Konverentsi koduleht asub www.tartuconference.ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu ülikool tunnustab Skytte medaliga Katri Raiki
• Eesti filosoofia XIII aastakonverents „Faktid, vaidlused ja argumendid "tõejärgsuse" ajastul”

„Globiinilukk võimaldab analüüsida vereproove, mis on juba kogutud paljudesse geenipankadesse ja mida iga päev patsientidelt võetakse. Nii võib see meetod mõjutada miljonite inimeste heaolu,“ selgitas TerviseTAK-i juhtivteadur ja globiiniluku üks arendaja Kaarel Krjutškov.

Vereproovide analüüsi raskendavad peamiselt punased verelibled ning globiini RNA. Praegused lahendused keskenduvad globiini RNA välja püüdmisele enne analüüse. Globiinilukk aga „vaigistab“ punavereliblede globiini RNA vahetult enne analüüsi tegemist. Selleks kasutatakse kahte sünteetilist DNA ahelat, mis avab uue võimaluse globiinist tuleneva probleemi lahendamiseks laboratooriumis.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman tõstis auhinda üle andes esile suurepärast teaduse ja ettevõtluse koostööd, kus valdkonna jaoks erakordselt lühikese aja ehk kahe aasta jooksul on jõutud valmis mitte ainult tehnilise lahenduse, vaid ka patendi ja kaubamärgi registreerimisega.

Konkureeriv globiini välja püüdmise meetod võtab aega 90 minutit, globiiniluku meetodiga aga vaid kümme minutit. Seniste meetoditega on ühe analüüsi hind 30 eurot, kuid globiinilukuga alla ühe euro.

GlobinLock-meetodi arendasid välja TerviseTAK-ist Kaarel Krjutškov ja TÜ reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets. Rootsi Karolinska Instituudist tehti koostööd professor Juha Kerega.

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS on teadusuuringutele ja tootearendusele keskendunud biotehnoloogiafirma, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on personaalmeditsiin, ravimiarendus ja reproduktiivmeditsiin nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiini alal.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Graafik: enim viidatud Tartu Ülikooli teadlased ja valdkonnad
• Eesti suurimal kõrgkoolide ja ettevõtete koostööfestivalil esitletakse uudset ettevõtlusväravat