Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja

Suur ja võimas, vaat et igikestev suvi on teed andnud sügisele – tormised, sajused ja heitlikud ilmad on saanud alates 22. septembrist meie pärisosaks. Võib ju loota vananaistesuvele, mis esineb klassikaliselt oktoobris – äkki saab siis mõne pikniku või kehalise kasvatuse tunni veeta meeldivas õhus ja päikese paituse toel. Räägitakse, et talv tuleb „õhuke“ – loodame siiski, et mitte üleliia, sest kes seda lõputut pimedust ja pori ikka talub, kuigi soojus on ju meeldiv.

Põnevad ja värsked noodid, mis hoiavad ilmaelu pidevalt elevil, on vallutanud ka värske, 2018. a Akadeemiakese sügisnumbri. See on sama mitmekesine ja põnev kui ilm oma pöörase heitlikkusega!

Kaks uurimistööd on teemadel, mida seob genealoogia, sest nad käsitlevad kellegi esivanemate elulugu ja pärandit. Ka siinkirjutaja on mormoonide mõjutusel tegelenud sugupuu-uurimisega ja genealoogiaga, sest perekonnaajalugu on olnud väga keeruline ja mormoonid on teinud ära suure töö meetrikaraamatutega jms vastavas osas (tavaliselt saab perekonnaajalooga minna tagasi 18. sajandini). Uurimine viis välja viimaks selleni, et avastasin kolm poolvenda ja selle, et Peipsi taga oli 19. sajandil kuni I maailmasõjani koguni Kameniku-küla (liitküla, mis koosnes mitmest alamkülast), kus ligi 80% inimestest olid omavahel suguluses ja millest lõppkokkuvõttes pärineb vähemalt vanaisa kaudu ka siinkirjutaja. See kõik oli tõsine šokk ja aitab mõista, miks on perekonnaajaloo uurimine niivõrd tähtis ja tähendusküllane! Neid teemasid on uurinud Räpina Ühisgümnaasiumi õpilane Brittany Tuul, kus ta keskendub just oma vanaemale, kel on tähtis roll seto kultuuri hoidja-edendajana, ja Võru Kreutzwaldi Kooli õpilane Karel Kuus, kes uuris oma vanavanaisa lapsepõlveaastaid ja tegevust metsavennana.

Hoopis teisest valdkonnast on Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilase Kätriin Onemari töö Küdema lahe kalastikust. Tema perel on kohaga tugev seos ja just kalastamise pärast, mistõttu süvenes ta kodumere kalastikku ja nii valmis väga huvitav ja põhjalik töö. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Gregor Eesmaa on oma uurimuses ühendanud astronoomia ja programmeerimise, nii et tulemuseks on väga hariv ja seosteküllane töö. See tõi meelde programmeerimise võlu ja astronoomia põnevuse. Teise sama kooli õpilase Helen Riisalu töö viinamarjadest ja veinidest äratas siinkirjutajal suure huvi önoloogia ehk veiniteaduse vastu ja pani maitsma isegi uusi veine, mida ei ole varem proovinudki.

Erakordne suvi oli uskumatult, et mitte öelda üle mõistuse soodne vabaõhusündmusteks. Seetõttu sai ka siinkirjutaja osa mitmest improteatrist nii Tallinnas kui mujal. Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Marie Olli töö improteatrist Eestis meenutas suvel nähtut ja aitas seda lahti mõtestada. Seevastu Jüri gümnaasiumi õpilase Elisa Tammi töö analüütilisest keemiast on eelneva tööga temaatiliselt võrrelduna nagu siga ja kägu. Vaatamata töö spetsiifilisusele on see aktuaalne, sest plast ja selle mõju keskkonnale ja inimese tervisele on palju kõneainet pakkunud, eriti tänapäevases hüsteerilises maailmas, kus meedia vahendusel levib tohutult väärinfot ja eksiarvamusi – vast aitab see töö selles osas pisutki selgust luua ja teadlikkust tõsta. Ka Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilase Martti Vankeri töö rakendusviroloogiast on väga aktuaalne, sest paratamatult puutume elukeskkonnas pidevalt viirustega kokku, otsitakse ravi HIV põhjustatud aidsi vastu jne. Töös on lisaks põletavatele teemadele ka palju põnevat infot ravimtaimede kohta, kusjuures mõni taimne seos viroloogiaga võib mõjuda lausa ootamatuna.

Temaatilise vaheldumise lõpetab Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilase Triine Liis Ainsaare töö ratsaspordist. See avab valdkonna lausa uskumatult mitmekülgselt, alates ratsaspordialadest kuni kasutatavate abivahendite ja hobusetõugudeni välja. Seega põnev lugemine ka väga hobuste ja ratsaspordi kaugetele inimestele. Kuigi need tööd on väga erinevad, ühendab neid kõrge tase, põnevus, pühendumine ja korralik uurimistöö metoodika. Seega leidub sealt igale maitsele midagi.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid! Rõõmsat kooliaasta jätku!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Jüri Kamenik, Akadeemiakese toimetaja