Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse ajavahemikuks 2018–2020 Euroopa solidaarsuskorpusele 341,5 miljonit eurot, mis annab 2020. aasta lõpuni osalemisvõimaluse 100 000 noorele.

„Solidaarsus on rohkem kui lihtsalt põhimõte, see on mõttelaad, mis iseloomustab Euroopa Liidu olemust. Solidaarsuskorpus on selle põhimõtte kehastus. Olen uhke selle üle, mida solidaarsuskorpus esindab, ning tänan kõiki osalejaid ja organisatsioone, kes pakuvad noortele töökohti. Täna anname korpusele asjakohase õigusliku vormi ja vajaliku eelarve selle kestlikuks tegevuseks. Solidaarsuskorpuse ja Euroopa solidaarsuse hingeks on kohapealsetes projektides osalejad," märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Algatuse esimeses etapis, mis käivitati 2016. aasta detsembris, algatati kaheksa programmi, et pakkuda Euroopa solidaarsuskorpuse raames vabatahtliku töö, praktika- ning töövõimalust. Osalemissoovist on juba teada andnud üle 30 000 noore ja esimesed osalejad on ka tööle asunud. 

Järgmises etapis on kavas toetada solidaarsustegevuses osalevaid noori kuni 12kuulise vabatahtliku tegevuse, 2–6kuulise praktika või 2–12kuulise töövahemiku jooksul; võimaldada vabatahtlike rühmadel, kuhu kuulub 10–40 mitmest riigist pärit noort, teha kahe nädala kuni kahe kuu jooksul üheskoos ära midagi tõeliselt mõjusat; võimaldada väikestel rühmadel, kuhu kuulub vähemalt viis osalejat, luua ja rakendada 2–12 kuud kestvaid solidaarsusprojekte kohalikul tasandil ja omal algatusel; aidata võrgustikutöö kaudu kaasata Euroopa solidaarsuskorpusesse uusi osalejaid, vahetada häid tavasid, osutada solidaarsustöös osalemise järgset toetust ja luua varem osalenute vilistlasvõrgustik.

Kõigi nende tegevustega antakse kogu Euroopa noortele täiendav võimalus osaleda solidaarsustegevuses, et lahendada ühiskondlikke probleeme ja tugevdada kogukondi. Samal ajal aitab see parandada noorte oskusi ja pädevusi, mida nad tööelu alguses isikliku ja kutsealase arengu jaoks vajavad. 

Iga avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, kes järgib rangeid kvaliteedinõudeid, võib esitada Euroopa solidaarsuskorpusele oma projekti. Projekte rakendavad Euroopa Komisjon, programmi „Eramus+“ riiklikud bürood liikmesriikides ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet. Selleks et parandada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate integreerumist tööturule, on kavas edendada riiklike tööturuasutuste, erasektori tööhõiveteenuste ja kaubanduskodade aktiivset kaasamist.

Lisateave:

• Teabekiri: Täiendav samm Euroopa solidaarsuskorpuse arendamisel. Küsimused ja vastused
• Euroopa solidaarsuskorpuse registreerumisvorm
• Euroopa solidaarsuskorpuse Facebooki lehekülg

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. 

Sellest, kas vabatahtlik töö toob alati kasu või võib teha ka kahju rääkisid Maia Klaassen, GLEN 2016 vabatahtlik Kamerunis, Janika Tamm, MTÜ Mondo vabatahtlike koordinaator ja Peeter Vihma, 2008. a. GLEN vabatahtlik Keenias. Pärast arutelu näidati inimlikkuse ja inimeseks olemise temaatikat lahkavat filmi HUMAN esimest osa. 

Maia Klaassen, kes eelmise aasta oktoobris Kamerunist naasis, hetkel alles mõtestab enda jaoks viimase aasta kogemust lahti. „1. märtsil toimuvas arutelus osaleb endine vabatahtlik, kelle perspektiiv vabatahtlikule tööle on pigem kriitiline. Teine osaleja on inimene, kes tegeleb igapäevaselt vabatahtlike koordineerimisega. Loodan, et meie kolme mõttevahetus ning publiku hulgas tekkivad ideed ja seisukohad aitavad huvilistel selgemaks saada, mida nad ise vabatahtlikkusest arvavad ja kas ning mis vormis nemad seda tulevikus teha tahaksid,“ sõnas Klaassen.

1. märtsil kell 18.00, enne arutelu, avas Arengukoostöö Ümarlaud sealsamas Kultuurikatlas GLEN 2016 vabatahtlike fotonäituse "Naised naiste pilgu läbi". Kutsume kõiki vaatama, millised on Maia, Irina, Johanna, Mari ja Kristiina lood naistest Kamerunis, Tansaanias, Nepalis, Ghanas ja Gruusias.

Teine vestlusõhtu “Inimesed tehiskeskkonnas” toimub juba 5. märtsil kell 16.00.  Arutelu veavad 2016. aasta GLENid Johanna Liblik (Nepal) ja Irina Evseeva (Tansaania). Täpsemalt räägitakse, kuidas on omavahel seotud väärtused, areng, reostus, tehisruum ja tarbimine. Linastub ka filmi HUMAN teine osa. Kokku toimub sarja raames neli arutelu, neist viimased kaks 8. märtsil ja 12. märtsil. 

Üritust korraldavad Arengukoostöö Ümarlaud ja GLEN 2016 vabatahtlikud. GLEN projekti rahastab Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade.