"Meie teadlased on osalemise edukuselt silmapaistvalt heal positsioonil. See näitab nii meie teadlaste võimekust oma kolleegidega teistes riikides võrdväärselt teadusuuringutes kaasa lüüa, aga teiselt poolt näitab ka seda, et meie teaduspoliitika korraldus on Eesti teaduse konkurentsivõimet soodustanud," ütles Koppel.

Tema sõnul soovib Eesti järgmises raamprogrammis rõhutada teadustegevuse põhitunnusena teaduslikku kõrget kvaliteeti ehk suurepärasust, mille edendamiseks on väikeriikidel eriti vajalik rahvusvaheline koostöö. "Ühelt poolt on heatasemelise teadustöö tegemiseks vajalikud väga kallid teadustaristud, milliseid ei saa välja arendada igal pool, samal ajal on vaja saavutada ja hoida teadustegevuse kõrge tase kõikjal Euroopas. Seepärast on meil vaja enam tähelepanu pühendada regionaalsele koostööle, sest ühiselt suudaksid väikeriikide teadlased edukalt kandideerida uuringutoetustele," lisas Koppel.

Aastaks 2020 on Euroopa Liit püstitanud algatuse "Innovaatiline liit" ning selles valguses soovib Eesti senisest enam toetada alustavaid innovaatilisi ettevõtteid, pooldab Euroopa Liidu ühtse patendisüsteemi loomist ning soodustada noorte teadlaste liikuvust ning neile sotsiaalsete tagatiste pakkumist.

Viimases valdkonnas on Eesti astunud juba esimesed sammud. Nimelt võttis riigikogu vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse olulised täiendused, milledest üks tähtsamaid on doktorantidele avanev võimalus hakata teadlasena tööle. See tagab noorteadlasele majandusliku kindlustatuse ning tugevdab doktorandi ja ülikooli vahelist sidet.

Allikas: BNS Lisatud 25. veebruaril 2011