Soome koolielu sätestavad seadused ütlevad, et õpingute edenemisest ning õpilase töötamisest ja käitumisest tuleb õpilast ja tema hooldajat informeerida piisavalt sageli. Jaana Vasama tõdes küll kohe, et just see „piisavalt sageli“ võib mõnikord kodu ja kooli vahel pingeid tekitada. Õpetaja arvab, et teavitusest kord kuus piisab, mõni lapsevanem tahaks aga iga päev infot saada.

Täiesti kindel on, et vanemat ja õpilast informeeritakse kaks korda aastas: tunnistusega enne jõuluvaheaega ja tunnistusega õppeaasta lõppedes. Viimasele märgitakse õppeprogramm ja hinnang, kuidas õpilane on oma eesmärgid saavutanud, samuti käitumise hinnang. Hinnang antakse numbriliselt või sõnaliselt. Numbrilisel hindamisel kasutatakse astmikku 4 kuni 10, kusjuures 4 on mitterahuldav ja 10 on superhea. Seda olevat Soome koolis üsna raske saavutada. Sõnalist hindamist võib kasutada 1.-7. klassini ja lisaks numbrilisele hindamisele. Numbriline hinne näitab oskamise taset. Sõnalise hindamisega võib kirjeldada õpilase edasijõudmist ja õppimisprotsessi. Sõnalist hindamist kasutades peab tunnistusest siiski täpselt selguma, kas õpilane on rahuldavalt saavutanud oma klassi õppeaasta eesmärgid.

Jaana Vasama sõnas, et tema arvates on Eesti koolis sooritus tähtsam kui Soome koolis, meil ollakse üsnagi orienteeritud just sellele, mis väljendub numbris. Soome koolis on oluline, et laps ja vanemad saaksid õiget infot selle kohta, missugused on konkreetse õpilase võimalused, missugused on tema tulevikuväljavaated, st kuhu ollakse jõutud ja kuidas siit edasi liikuda. Kas seda aitab väljendada number või sõna, polegi nii oluline.

Soome koolis võib õpilane minna üle järgmisesse klassi ka siis, kui tal on mitterahuldavaid tulemusi. Seda juhul, kui talle on antud hinnang, et ta suudab järgmise klassi õpingutega rahuldavalt hakkama saada.

Karistusliku alatooniga „istuma jätmist“ Soome kool ei tunne, aga õpilase võib jätta klassi kordama. Seda ka siis, kui tema tulemused on rahuldavad, aga üldise kooliedu seisukohalt oleks mõistlik üht aastat korrata. Nii võib lapse kooliaja jooksul toimida vaid üks kord, ja selleks peab olema vanema nõusolek. Ja väga tuleb valida aega, millal nii toimida, kas lapse arengu seisukohalt oleks õigem seda teha esimeses, kolmandas või hoopis viiendas klassis. Küsimusele, kui tihti seda Soome koolis rakendatakse, vastas Jaana Vasama, et see on üsna levinud meetod. Eripärana märkis ta, et tihti on just õpetajate lapsed need, kes vanemate palvel kordama jäetakse. Õpetajad lihtsalt teavad, kui hästi võib see õpitulemustele mõjuda.

Mida veel mainida hindamise põhimõtetest Soome koolis? Kindlasti seda, et hindamine peab olema suunatud õpilase õppimisele ja edenemisele õppimise erinevates osavaldkondades, õpilast EI VÕRRELDA teiste õpilastega. Seda momenti rõhutas Jaana Vasama oma ettekandes korduvalt.

Hindamine peab olema tõepärane, peab põhinema mitmekülgsetele näitajatele, tuleb arvestada hindamise tähendusega õppeprotsessis. Õpilasele ja vanematele tuleb eelnevalt anda teavet hindamise põhialustest ja vajadusel selgitada tagantjärele, kuidas neid on hinnates rakendatud.

Hindamise ülesanne on suunata ja innustada õppimist ning kirjeldada, kui hästi õpilane on saavutanud oma kasvamisele ja õppimisele seatud eesmärgid. Hindamise ülesanne on anda realistlik pilt õppimisest ja arenemisest ning toetada sellega õpilase isiksuse kasvamist.

Täiesti omaette hindamispõhimõtted on Soome koolis välja töötatud erivajadustega õpilastele ning sisserännanute lastele. Viimasel puhul arvestatakse õpilase taustaga ning tema vähehaaval kujuneva soome või rootsi keele oskusega. Sellise õpilase puhul võib hindamine kogu põhiõpetuse ajal olla sõnaline.

Hindamisalane koolitus toimus ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.