Lilleküla Gümnaasiumi juht Jaan Paas tõestas õpetajaskonnale, et ta ainult ei räägi IKT-vahendite kasulikkusest, vaid kasutab ka ise tehnoloogiat oma töö lihtsustamiseks  ja aja kokkuhoiuks. Juba aastaid on direktor olnud Mac’i-toodete kasutaja. Igasugu lisarakenduste alla laadimine ja nende katsetamine olevat talle juba väikeseks sõltuvusekski muutunud, hetkel oli tema arvutisse alla laetud 292 programmi. Paas näitas mitmeid erinevaid keskkondi, mida ta igapäevaselt kasutab.  

Kooli haridustehnoloog Daniel Labo tutvustas õpetajatele arenguvestluste keskkonda, mida kasutatakse küsitluste korraldamiseks õpetajate, õpilaste, lapsevanemate seas. Suure linnakooli klassijuhatajate jaoks on see väga kasulik ja aega kokku hoidev tööriist. Ega kõigi õpilaste ja lapsevanematega ei peagi arenguvestluseks näost-näkku kohtuma, klassijuhataja otsustab ise, kelle puhul töötab veebipõhine suhtlus, kellega mitte. Keskkonnal on üle 1000 kasutaja, siiani ollakse rahul. Praegu puudub küll keskkooli osa, aga sellega tegeldakse.
Samuti tegeleb Lilleküla kooli haridustehnoloog oma kooli e-päeviku süsteemi prototüübiga, mis järgib e-kooli süsteemi, on aga sisuliselt lihtsam.
Koolirahval on kasutusel ka veebipõhine broneerimissüsteem – kui kellelgi on plaanis tunnis sülearvuteid kasutada või tundi arvutiklassis korraldada, aitab broneerimissüsteem õpetajate seas korda hoida ja paremini oma töönädalaid planeerida.

Kooli meediaõpetuse õpetaja, ajakirjanikuna töötav Epp-Mare Kukemelk rääkis õpetajatele sellest, kuidas tuleks meediaga suhelda. Kukemelk rõhutas, et õpetajad võiksid paremini teada oma õigusi, kui ajakirjanik kooli juhtuks helistama. Igasugused kokkulepped tuleb sõlmida enne intervjuud. Kui ajakirjaniku küsimusele peaks vastama kooli juht vm, siis tulekski suunata kõne õigele inimesele; kui õpetaja oleks õige inimene arvamust avaldama, tasub lasta endale küsimused meilitsi saata või paluda sobival hetkel tagasi helistada, et saaks rahulikult teema üle mõelda; tuleks uurida kus artikkel ilmub, kellega veel ühendust võetakse, millises kontekstis vastuseid esitletakse, milline pilt lugu illustreerib. Õpetaja peaks olema vahelüli õpilaste privaatsuse tagamisel, ettevaatlik tuleks olla isikuandmete avalikustamisega. Kord juba antud intervjuu kuulub ajakirjanikule ja öeldut on raske tagasi võtta. Muide, vastus „Ei kommenteeri“, jätab intervjueeritavast üsna kehva mulje, parem on ikka midagigi vastata või selgitada, miks vastamisest keeldute. Ja alati võib paluda ajakirjanikul endale lugu enne avaldamist ülelugemiseks saata.

Pärast plenaarettekandeid siirdusid õpetajad töötubadesse. Õpetajatele õpetati Podcasti ehk taskuhäälingu kasutamist, Flip-kaamera käsitsemist, erinevaid joonistamisprogramme, uudistati virtuaalgaleriisid, pildialbumeid, katsetati diktofoni ja mikrofoni kasutamist ja uuriti e-raamatu loomise võimalusi.

Allakirjutanu käis töötoas „Tiiger nurrub mikrofoni“, kus Epp-Mare Kukemelk rääkis mikrofoni ja diktofoni kasutamise võimalustest ainetundides. Esialgu tundus, et need vahendid sobivad hästi vaid keeletundidesse (häälduse korrigeerimine, saatejuhi mängimine, hindamismudelisse saab lisada punkti „esitlus“), kuid siis hakkas õpetajatel mõte jooksma – näiteks saab matemaatikas õpilastele anda ülesandeks koostada kahe peale tekstülesanne vms, mis lindistatakse. Nii õpivad õpilased lisaks ainealastele teadmistele palju muudki. Õpetajad said ise ka nii diktofoni kui ka mikrofoni uudiste lugemist harjutada (arvutis lindistatava esitlemiseks programm Audacity). Eks enda häält on ikka võõras kuulata, nenditi. Samamoodi on ka õpilastel raske alguses ennast selliste vahenditega tõsisemalt töötama sundida, kuid see ongi harjutamise asi.
Kukemelk näitas plakati helindamise võimalusi – üsna uus, kuid juba õpetajate hulgas kiirelt leviv vahend on Glogster. Õpilastele oma loomingu avaldamiseks väga lihtne tööriist näiteks luuletuste, mõistatuste esitamiseks, osa infot võib olla tekstiline, osa pildiline, osa helifailidena, võib ka video lisada. Reaalainete õpetajad mõtlesid sellele, kuidas näiteks matemaatikuid-teooriate loojaid paremini tundma õppida või mõnda kujundlikku ülesannet teistele lahendamiseks esitada. Kas tulemuslikum oleks anda õpilasele koduseks lugemiseks õpikust leheküljed 116-125 või paluda tal nende lehekülgede põhjal plakat vms koostada?

Ühe töötoa viis läbi Tiia Salm Jäneda Koolist. Salm tutvustas arvutiklassis e-raamatute loomise keskkondi, näiteks issuu.com, wobook, myebook, storyjumper. Kogenud e-raamatu koostaja ütles, et õpetajatel ei maksa karta koos õpilastega e-raamatute tegemist ette võtta. „Tehke endale asi selgeks ja tunnid muutuvad nii teie enda kui ka õpilaste jaoks palju huvitavamaks.“ Lisainfo e-raamatute keskkondade kohta leiab http://e-raamat.weebly.com/. 

Pärast uute IKT-tuulte nuusutamist asusid õpetajad päeva kolmanda osa juurde – alapealkirjaga „Tiiger teeb plaane“ –, nimelt hakati ainekomisjonides valmistama kava, kuidas oma töös info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat rakendada.
Augustikuus korraldab kool konverentsi kolleegilt kolleegile.

Tiigriõppepäeval käis
Kristi Semidor 
Lisatud 30. märtsil 2011