Lilleküla Gümnaasiumis pööratakse suurt rõhku meediaõppele. Osalemine innovaatiliste koolide konkursil tõi selleks veelgi paremad tingimused – Tiigrihüppe Sihtasutuse toetus võimaldas uuendada nii tehnikat kui tehnoloogiat, valmis meediaõpetuse e-õpik.

Õpiku leiab huviline aadressilt http://meedia.pbworks.com, kui aga on soov teada saada, mida meediatundides veel tehakse, on kõige targem ise kohale minna. Oma silm on kuningas, ja vaadata on palju. Kas või kooliaasta jagu videofilme, kõik õppeaasta üritused kenasti ajaloo tarvis talletatud.

Enne teooria, siis praktika

Lilleküla Gümnaasiumis toimub meediaõpe 10. ja 11. klassis. Kümnendad klassid jagunevad kirjutamise, filmi, foto ja heliga tegelevateks gruppideks, aga nii, et õppeaasta jooksul läbivad kõik õpilased kõik teemad. Siis on teoreetiline baas omandatud ja võib praktika kallale asuda. 11. klassis algabki meediaõppe e-kursus. Taas jagunetakse rühmadeks, iga rühm saab ülesande kajastada kooliaastast kahte kuud, seda järjekindlalt igal nädal. Nii et väikseimgi sündmus saab jäädvustatud. Kord nädalas on koolis filmiminutid, kus tehtut näeb infoekraanidel kogu koolipere, lisaks peab iga rühm blogi, kus samuti koolielu kajastub sõnas ja pildis.

Ajakirjanikutöö nõuab mõtlemisoskust ja julgust

Rühma suurus on 6-8 õpilast, igaühel kindel ülesanne (operaator, reporter, fotograaf, diktor jne). Kes mida teeb, otsustab rühm, ja rühma juht valitakse samuti endi seast. Juht peab olema tõeline juht, lahendama kriisiolukorrad, jälgima, et kõik toimiks, kokku leppima intervjuud, otsima teemasid jne. Vestlusringis ütlesid õpilased ise, et see kaks kuud on väsitav, kogu aeg tuleb löögivalmis olla, ja suurem osa materjalist monteeritakse, helindatakse ja tehakse n-ö eetrikõlbulikuks oma vabast ajast. Aga hasart on suur, ja loomingulisele lähenemisele kooli poolt takistusi ei seata. Tõsi, algul vajas kogu kool harjumist, kui pea igale üritusele võttegrupp kohale tormas ja kaamera püsti seadis - „jälle see meediarühm“. Ja tegijad isegi pidid praktilisi nippe õppima ning tagasihoidlikkuse unustama. No ei maksa jääda koolisaali tagumisse nurka kuklaid filmima, kaameraga tuleb ikka suisa lavale minna…

Mihkel Rauda olete intervjueerinud?

Eelmine õppeaasta oli alustamise ja sisseelamise aasta, meedia e-kurusus toimub sel õppeaastal teist korda. Kasutatakse lihtsat, aga korralikku, igale video- või fotohuvilisele kättesaadavat tehnikat ja montaaživõimalusi. Sest tähtsam on tegemise võlu, võimalus ajakirjanduse nippe-reegleid praktikas järele proovida, võimalus talletada ajalugu ja realiseerida omi ideid. Õpilased pidasid ise kõige olulisemaks silmaringi avardamise võimalust. Meediatundide raames kutsutakse kooli ka külalisi, ja paljukest on siis neid koolilapsi, kes on Mihkel Rauda intervjueerinud?

Fotodel: 10. klassi õpilased meediatunnis intervjuu küsimusi lihvimas. Meediarühm tutvustab Koolielule, kuidas koolis uudiseid jahtida. 

Lisainfo Innovaatilise kooli projektide kohta: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=338