„Gümnaasiumide jätkamine vene õppekeelega tähendaks pööret riiklikus hariduspoliitikas,” lausus Aaviksoo. „See oleks omakorda vastutustundetu nende koolide suhtes, kes on pingutanud, et minna üle valdavalt eesti õppekeelele, kusjuures kõikide gümnaasiumide arengukavades sisaldub praegu eesmärk minna üle valdavalt eesti õppekeelele.”

Aaviksoo lisas, et Tallinn peaks pealinna ja suurima omavalitsusena pingutama seaduste täitmise nimel, et võimaldada oma noortele võimalikult hea haridus.
Aaviksood ja keskerakondlasest abilinnapead Mihhail Kõlvartit ootab ees vaidlus riigikogusse läinud eelmise abilinnapea, keskerakondlase Yana Toomi eestveetud ja volikogus vastu võetud taotluse üle, kus 13 vene kooli paluvad riigilt pikendust uuest õppeaastast eesti õppekeelele üleminekul. Nimelt peaks septembrist alates igas Eesti gümnaasiumis vähemalt 60 protsenti õppemahust läbi võetama eesti keeles, ent pealinn on õpetajate puudusele viidates taotlenud erandit.

Yana Toom lubas vahetult enne riigikokku minekut võidelda selle õiguse eest kas või kohtuni välja, kuid Kõlvart loodab esmalt saada valitsuselt vastuse ning alles seejärel otsustatakse edasised sammud. „Ma ei usu, et see vastus nii lihtsalt eitav või jaatav on,” sõnas Kõlvart. „Üheski ametis pole nii, et uus tulija jätkaks eelkäijaga sada protsenti sama poliitikat, kuid ma usun, et praeguses olukorras ei saa riik eitavalt vastata.”

Koos Tallinna koolidega ootavad haridusministeeriumilt erandit ka viis Narvas asuvat gümnaasiumi. „Narva linnavolikogu taotlus jätkata linna viies gümnaasiumis tööd vene õppekeeles jõuab valitsusse lähiajal. Tallinna linnavolikogu vastavasisulised taotlused jõudsid ministeeriumi alles täna [kolmapäeval],” lausus haridusminister Jaak Aaviksoo.

Yana Toomi sõnul olid enne tema tulekut olid direktorid väga tugevasti survestatud haridusministeeriumi ja linna haridusameti poolt ja tööle tulles küsis ta ameti käest, et kuidas üleminekuga lood on. "Öeldi, et kõik on OK, oleme valmis ja lähme üle, aga ma teadsin lapsevanemana, et nii see päris pole. Ma ütlesin seejärel koolidele, et tunnistage, kui te pole valmis, seejärel me toetame teid taotlustes ja oleme valmis minema kohtuni välja" ütles Toom.

Eelmise haridusministri, IRL-i kuuluva Tõnis Lukase sõnul kannustab Yana Toomi iseenda erakonnapoliitiline huvi. "Sellest on selgeim märk, et valimiskampaania ajal peetud kogunemistel soovitas ta tõepoolest suurel osal venekeelsetel gümnaasiumidel pöörduda valitsuse poole, et see jätaks kõikjal üheaegse eesti õppekeelele ülemineku ära. Ja mitte ainult – soovitati taotleda ka põhikoolis vene keeles õpetamise luba," lausus Lukas.

"See, kes praegu õpilaste vähesuse tingimustes arengus maha jääb, kaotab õpilasi – kes suudab aga korraga nii eestikeelse kui ka aineõppe taset tõsta ja ka samal ajal oma keele ja kultuuri süvatundmist pakkuda, saab õpilasi juurde. Vaadates venekeelsete koolide arvu ja õpilastega täituvuse suhet, on ilmne, et vene taustaga gümnaasiumide arv peaks lähiaastatel võib-olla isegi poole võrra vähenema," lisas ta.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 14. aprillil 2011