Virtuaalkooli mitu võimalust
Projekt „Väikekoolide e-õppe võrgustik” on seotud uue riikliku õppekava ja gümnaasiumis nõutava kolme õppesuuna ellurakendamisega. TLÜ informaatika instituudi teaduri ja Kolga keskkooli projektijuhi Mart Laanpere sõnul on väikeses koolis gümnaasiumiosas raske pakkuda kolme õppesuunda ja nõutavas koguses valikkursusi. „Väikekoolide e-õppe võrgustik” (VEV) ehk virtuaalgümnaasium pakub sellele lahenduse – kui ise ei suuda kõiki valikkursusi pakkuda, siis kamba peale ikka suudetakse. Idee tekkis Kolga keskkoolis, Turba gümnaasiumis, Juuru gümnaasiumis, Rakvere erakoolis ja Kanepi gümnaasiumis.

Virtuaalkool võib olla eraldi õppeasutus, kus on oma direktor ja õpetajad. See kool tegutseks virtuaalselt üle Eesti. Õpilane võiks võtta kas kogu gümnaasiumi õppekava virtuaalkoolis või ka ainult ühe kursuse. Teiseks võimaluseks pakuvad õpetajad, kes õpetavad tavakoolis oma ainet, lisaks samu aineid veebipõhiselt. Selline mudel toimib juba mitu aastat Audentese gümnaasiumis. Kolmanda mudeli jär­gi tuleks luua keskkond, kuhu iga kool saab panna oma e-kursusi, mis oleksid kasutamiseks kõigile. Neljanda mudeli puhul pakuvad 5–10 kooli koos liikmeskoolide õpilastele mõnda valikainet veebipõhiselt.

Rahatoetust said viiest koolist kolm: Kolga, Turba ja Kanepi. Iga kool töötas välja kaks veebipõhist kursust sotsiaal-, humanitaar- või loodusainete suunalt ning võimaldas igal õpilasel valida kaks kursust teisest koolist. Hindeid tunnustati vastastikku. E-klassiruumides muretseti videokonverentsiks õpetajale lauale kaks ekraani, millest üks näitas videopilti, teine slaide ja skeeme. Lisaks kaks ekraani klassiruumi seinale, hea kvaliteediga kõlarid, lisaveebikaamera ja lisamikrofon õpilaste küsimuste jaoks. Videokonverentsi pidamiseks ja tunnivideo salvestamiseks taskuhäälingu (podcast) kujul valiti võimalikult odav lahendus, mis põhineb Apple iSighti tarkvaral.

E-kursus nõuab enesedistsipliini
Pärast 40-tunnise koolituse läbimist valmistasid projektis osalevad õpetajad ette kaheksa e-kursust. Õpilased said valida kursusi „Elu keemia”, „Tervislik toitumine”, „Eestimaa keskaeg läbi Balthasar Russowi silmade”, „Uurimis­töö alused”, „Inimene ja õi­gus”, „Perekonnaõpetus” ja „PHP prog­ram­meerimine”. Kolga õpilaste seas osutusid populaarseimaks oma kooli õpetaja pakutud kursused „Tervislik toitumine” ja „Uurimistöö alused”.

Kuna veebipõhisesse õpikeskkonda Elgg registreerumisega tuli tõrkeid ning õpilased ei ole harjunud nii õppima, jätsid paljud kursused pooleli. Samuti on reaalajas videokonverentse keeruline korraldada, sest tunnid ei alga koolides ühel ja samal ajal. Väga oluline on läbimõeldud registreerimise süsteem ning pidev monitooring, et õpilased kursuselt välja ei pudeneks.

Kanepi gümnaasiumi direktori Merike Kaste sõnul astus 2010. nende kooli kümnendasse klassi 19 õpilast. September läks selle peale, et 10. klassis valiks iga õpilane ühe või kaks e-kursust. Enamik valis Kanepi koolis pakutavad kursused, näiteks perekonnaõpetuse kursuse valis 11 õpilast, kaheksa oma koolist, kolm mujalt. Pärast esimest e-tundi kadus ära kaks õpilast, kolmas vajus ära pärast kolmanda tunni materjale. Lõpuni õppis kaheksa õpilast, kõik Kanepi koolist. „Üks tegi kõik ülesanded ära, kõige tagasihoidlikum tegija lahendas 54% ülesannetest. Küll unustasid ära, küll tundus kõik keeruline, ehkki materjalid ei olnud rasked. E-kursus sobib tublidele õppijatele, kes suudavad aega planeerida ja materjali otsida.”

Merike Kaste ja Mart Laanpere tõde­sid, et on, mida teistega jagada. Näiteks teadmist, et õpilased ei ole harjunud nii iseseisvalt tööd tegema või et e-kursuse valisid õpilased lootuses, et seal saab hinde kergemini. Väga oluline on osalevate koolide IT-inimeste omavaheline kontakteerumine ja õpilastel silma peal hoidmine. Ülikooli stiilis e-õpe üldhariduskoolis ei toimi, vähemalt mitte väikekoolis. E-õpe on võimalik vaid koos distsiplineerivate vahenditega.

Kuidas edasi?
Projekti uuteks liikmeteks plaanitak­se kutsuda ka mõned suuremad koolid – Tallinna Lilleküla gümnaasium, Pelgulinna gümnaasium ja Tartu Descartesi lütseum. „Oma kooli õpilastele on veebipõhiseid e-kursusi korraldanud päris mitmed Eesti koolid (nt Kilingi-Nõmme gümnaasium, Tallinna reaalkool). Videokonverentse on Eesti koolid kasutanud vaid üksikjuhtumitel, taskuhäälingut (podcast) pole minu teada ükski Eesti kool õppetöös kasutada üritanud. Vähemalt ollakse meil nüüd kolmes koolis tänu „Innovaatilise kooli” projektile tehniliselt valmis taskuhäälingu ning videokonverentsi kasutamiseks õppetöös,” rõõmustas Mart Laanpere.

Artikkel ilmus 21. aprillil 2011 ajalehes "Õpetajate Leht",
lugu ilmub Koolielus autori loal.


Lisainfo Innovaatilise kooli projektide kohta. 

Lisatud 21. aprillil 2011