Eriliste laste erilised hiired


Avaldaja:Madli Leikop26. Mai 2011

Kui räägime infotehnoloogia kasutamisest koolitunnis, mõtleme tavapäraselt tavalast tavakoolis. Palju harvem pööratakse tähelepanu eriliste laste erivajadustele, ehkki just neid aitaks spetsiaalse lisavarustusega arvuti suhtlemisel ümbritsevaga kõige rohkem. Tallinna I Internaatkooli hoolduskooli klassiõpetajad Kärt Haan ja Krisli Tammela ning õppealajuhataja Linnu Mae kinnitavad kui ühest suust, et nii see on.

Tallinna I Internaatkool osales Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil „Innovaatiline kool 2010“ edukalt, nende projekt leidis toetust.

Linnu Mae: „Arvutiõpetaja Margit Aedma küsis, kas meil on mingit ideed. Ideid oli. Mina kirjutasin projekti sisu, Margit vormistas. See oli hiirteprojekt, me vajame oma laste jaoks spetsiifilisi arvutihiiri. Aga kirjutasin hiire saba otsa ka SMART tahvli."

Saadi nii hiired kui puutetundlik tahvel. Mis edasi?

Kärt Haan, Krisli Tammela: „Edasi hakkas töö. Meie lapsed vajavad teistsugust riistvara sõltuvalt sellest, missugune on nende motoorika, kuidas nad suudavad ennast füüsiliselt mõistetavaks teha, kuidas suudavad kätt või käsi kasutada. Kui tavalaps kasutab arvutiklaviatuuri, siis ju kõik tema sõrmed liiguvad. Meie lastel on suure pinnaga lüliti (hiir), mida ta vajutab, vajutamisega muutub pilt ekraanil. Vajutamise raskusastet saab reguleerida. Kui on vaja, et laps pingutaks rohkem või vastupidi, et hiir reageeriks juba kergel puudutamisel, saab ka nii sättida.
Meil on ka joystick - sõrme suunda fikseeriv hiir, kus lapsel on ka erinevad haaramisvõimalused. Ja kõigi nende kasutamaõppimine võtab väga palju aega, see ei ole lihtne protsess." Linnu Mae lisab siinkohal, et ootamine võrdub nende koolis tööga; õpetaja ootab, tähendab - ta teeb tööd.

On teil siis ka spetsiaalsed ülesanded?

Kärt Haan, Krisli Tammela: „Jah, spetsiaalsed ülesanded ja mängud. Ehkki „mäng“ ei tähenda meie mõistes mängu, see on arendustegevus. Arendatakse laste tähelepanu, mõtlemist, taju.“

Näiteks selline ülesanne: tahvlile ilmuvad kahes reas kaardid, igal kaardil on number. Kui laps nüüd vajutab oma hiir-lülitit, keerab kaart end ringi ja nähtavale tuleb orav. Teine vajutus, teine kaart, ja näha on jänes. Ehk siis igale vajutusele järgneb tulemus, iga kaardi tagaküljel on peidus üllatus.

Väga meeldib lastele ka puutetundlikule tahvlile ise joonistada, täpselt sama põnev on jooned ise kustutada. See on kohe võimlemise eest – tuleb sirutada, kätt kaarjalt liigutada, lihaseid pingutada.

Kärt Haan, Krisli Tammela: „Lastele see väga meeldib. Kui küsida, et kas teeme ülesannet arvutis või tahvlil, siis ikka tahvlil. Nii on ka teistel kaasaelamisvõimalus. Kui klassis on seitse last, on igaühele ülesanne ette valmistatud. Kui oma ülesannet lahendatakse, elavad teised kaasa. Tekib selline kinoefekt.

Arvutitunnid on meil kogu aeg olnud, aga varem ainult väikestel arvutitel. Ühendasime sinna vastava abivahendi, kui vaja oli. See tähendas põhiliselt individuaalset tööd, grupis ei saanud tunde anda.“

Erivajaduste puhul on rohkem räägitud pimedatele kohandatud IT-võimalustest, aga veel? Erivajadusi on ju teisigi…

Linnu Mae: „Meie lastele on just arvutihiir eluliselt oluline. Kui läheksime edasi – on ka veel peenemaid hiiri, mida võiksime kasutada. Õpetaja hindab, mis on see koht, millega laps saab teadlikult informatsiooni edasi anda ja seda edasiandmise võimalust pakub IT. Näiteks kui käed ei liigu usaldusväärselt, nende motoorika ei allu kontrollile, aga pead suudab teadlikult liigutada, siis oleks vaja otsmikuhiirt saatjaga. Või kui liigub ainult õlanukk: väike plaastritaoline asi (see ongi arvutihiir) pannakse õlale, plaaster ühendatakse süsteemiga. Laps suhtleb siis õla kaudu.“

Hoolduskoolis õpivad lapsed, kellel on raske ka kõige lihtsamate igapäevatoimetustega iseseisvalt hakkama saada. Tegelikult just seda, kuidas paremini toime tulla, nad koolis õpivadki. Inimene, kes sellisest õppeprotsessist midagi ei tea, võib küsida, et milleks neile siis veel arvutid?

Linnu Mae: „Üks on kommunikatsiooni funktsioon – ta saab tehnilise abivahendi kaudu ennast väljendada ja oma arvamust öelda. Teine on arendav funktsioon, kui räägime koolist. Kui meil ei ole õpikuid, töövihikuid, millega me siis lapsi arendame? Internet on täis mänge ja ülesandeid erivajadustega lastele ja nende õpetajatele, see ongi meie lapse õpik ja töövihik. Tehnika annab nüüd võimaluse seda õpikut kasutada.“

Tallinna I Internaatkool on Tiigrihüppe SA projektidest, konkurssidest ja koolitustest ikka edukalt osa võtnud. TikiTiiger, sülearvutid õpetajatele, DigiTiiger, "Digipildid Koolielus", ühistöö vahendid õppetöös on vaid väike loetelu tehtust. „Innovaatilise kooli“ projekti kohta võib lähemalt vaadata http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=337  ettekannete slaidide alt.

Harno logo