Tallinna Haridusametile on teada, et kooliastujate arv lähiaastatel kasvab ning seejärel tekib taas väike langus. Haridusameti kodulehel on avaldatud Rahvastikuregistri ja Eurostat´i andmete põhjal koostatud statistika, kus on näha õpilaste arvude trendid kuni 2025. aastani. Käesoleval aastal tuli haridusametil koolikoht kinnitada 4315 lapsele (kellest ca 14% last erinevatel põhjustel Tallinna munitsipaalkooli ei lähe). Tuleval aastal tuleb prognoosi kohaselt kooli 4582 last, 2013. aastal 4885, 2014. aastal 5242 õpilast. Seejärel algab taas mõningane langus – 2015. aastal tuleb kooli 5171, 2016. aastal 4901 last jne.

Samal ajal, kui suureneb algklassiõpilaste arv, väheneb veel mõnda aega põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste arv. Seetõttu õpilaste arv tervikuna ei suurene ning koolisiseste ümberkorraldustega saab leida võimalused nooremate astmete õpilaste tarvis.

Arvestada tuleb nüüd aga ka sellega, et kui varem võis hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu klassis 32-ni, mida paljudes koolides ka kasutati, siis uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt seda enam teha ei saa. Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikoolis on nüüd 24 õpilast, mida hoolekogu nõusolekul võib tõsta 26-ni. Õpilaste arvu vähendamine klassides tingib aga suurema vajaduse täiendavate klassikomplektide järele. 

Kuna õppimine kodulähedases koolis on kõigi laste õigus, tuleb vajadusel luua täiendavaid klasse. Seda on tehtud ka varasematel aegadel, kui sündivus oli tõusutrendis. Veel 2000. aastal õppis Tallinnas teises vahetuses üle 4000 õpilase. Sellele perioodile järgnes aga sündivuse drastiline langus, mis viis koolidest algul teise vahetuse, hiljem aga põhjustas koguni mitmete koolimajade sulgemise. Ka õpilaste arvude muutuste statistika 1992–2000 on avaldatud haridusameti kodulehel.

2003. aastal võeti Tallinnas vastu koolivõrgu korrastamise kava 2003.–2012. aastaks, mille järgi on sel perioodil koolivõrgu muudatused ka toimunud. Veel aasta tagasi tuli Tallinnas ühendada kuus kooli kolmeks, sest pooltesse neist ei jätkunud enam õpilasi.

Praegu aga pealinnas n-ö tühjana töötavaid koolimaju, nagu väitis ajakirjanik, ei ole. Ka ei ole teada, kust on pärit Eesti Päevalehe andmed, mille põhjal näiteks Liivalaia kooli ei olnud ühtki soovijat (3. mai 2011), sest see ei vasta kindlasti tõele.

Tallinna Haridusamet on alustanud uue koolivõrgu arengukava koostamisega alates aastast 2012, kus nähakse ette vajalikud sammud järgmiseks kümneks aastaks. Koolivõrgu planeerimine on pikaajaline protsess, mida pole võimalik teha kiirustades ja olukorda eelnevalt analüüsimata. Kui analüüsid näitavad, et mõnda piirkonda on uut koolimaja tõesti vaja ning et sellest kujuneks jätkusuutlik kool, siis ei ole selle rajamine välistatud. Hetkel on otstarbekas toimida olemasoleva koolivõrgu võimalusi kasutades.

Loe ka: Kusagil Tallinnas on tühjad koolimajad…

Viivi Lokk, Tallinna Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja
Allikas: BNS Lisatud 31. mail 2011