Kuidas läks seekordne täppisteaduste suvekool 2011? Mis teile endale kõige rohkem meeldis, muljet avaldas?

Kaido Reivelt: „Suvekool oli üsnagi traditsiooniline, kuulati ettekandeid, suheldi palju, õhtul käidi järves ja saunas. Kõige rohkem meeldis kogunenud seltskond, kõige vähem aeglane internet. Uus asi oli õhtune orienteerumine (6 km ümbruskonna metsades ... kui kaardi lugemisega hästi hakkama said) ning selle kogemuse võib julgelt plusspoolele kanda, vahva oli.“

Paralleelselt toimusid ka GLOBE suvekool ja Energiaakadeemia. Kas see kuulajaid ära ei tõmmanud?

Kaido Reivelt: „See oleks võinud niimoodi juhtuda, kui GLOBE või Energiaakadeemia programm oleks suvekooli omast palju viletsam saanud. Aga tegemist oli võrdsete partneritega, kuulajaid jagus igale poole. Aeg-ajalt said seltskonnad ka loengutes kokku, kui rääkisid Erik Puur, Jaan Praks ja Leo Võhandu. Osalejad pärast kiitsid – kui kusagil mõni asi nii palju huvi ei pakkunud, oli alati võimalus leida midagi sobivamat „naaberkoolis“. Järgmisel aastal teeme samamoodi.“

Kas suvekoolis oli rohkem gümnasiste või tudengeid?

„Tudengeid oli grammike rohkem, kokku ca 130, gümnasiste ca 90, sekka ka õpetajaid ja akadeemilisi isikuid.“

Missuguseks hindate tavaliste õpilaste huvi füüsika vastu igapäevaselt, suvekoolis olid koos ju eriti helged pead? 

Kaido Reivelt: „Sellist kõikehõlmavat üldistust on mul muidugi raske, kui mitte võimatu teha. Igat moodi suhtuvad, väga erinevatel põhjustel. Aga põhimõttelisi füüsikavastalisi leiab harva, kui üldse. Kas siin ka viimaste aastate jooksul midagi muutunud on? Seda on väga keeruline hinnata. Aga sõpru tuleb justkui juurde pisitasa – üle 200 osalisega suveüritust ei ole meil varematel aastatel olnud.“

Suvekooli toimumist toetasid Euroopa Liidu Sotsiaalfond, TÜ Füüsika Instituut ja Tartu Ülikool.