Seekordse pealkirja vaimus püüavad festivali korraldajad rõhutada rütmilisuse tähtsust viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides, teatas festivali pressipealik BNS-ile. Lisaks tutvustatakse teiste rahvaste rütmipille.

Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, on noorem põlvkond järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama hakanud. Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul ei saa festival sellest mööda vaadata. "Mine tea, võibolla on löökpillitraditsioon pärimusmuusikas just meie ajal tekkimas," sõnas Kiviberg.

Neljapäeval kell 13 Kaevumäel algaval avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised esinejad. Avamise lavastab Liisa Lilienthal.

Festivali põhiprogrammis on üle 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. "See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö – tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt – on vilja kandnud. 19 aastaga on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina," rääkis Kiviberg.

Pealik märkis, et pärimusmuusikat õpetatakse nüüdseks kahes akadeemias ja enamikes muusikakoolidest, tänu millele on see žanr tõusnud professionaalse muusikastiilina süva-, džäss- ja popmuusika kõrvale. "Pärimusmuusikat ja sellel põhinevaid seadeid kasutatakse sageli tele- ja raadiosaadete, teatrietenduste ning filmide ilmestamiseks. Väga palju sellest on sündinud just Viljandi pärimusmuusika festivali vaimust," sõnas Kiviberg.

Allikas: BNS