<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Kohtumispaik õppimiseks]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/128836/kohtumispaik-oppimiseks</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/128836/kohtumispaik-oppimiseks" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/128836/kohtumispaik-oppimiseks</guid>
    <pubDate>Fri, 12 Aug 2011 13:01:10 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/128836/kohtumispaik-oppimiseks</link>
    <title><![CDATA[Kohtumispaik õppimiseks]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>E. Vilde nimeline Juuru Gümnaasium on väike kool, eelmise õppeaasta lõpus oli õpilasi 192.  „Seda on vähevõitu gümnaasiumi jaoks,“ ütleb direktor Sirje Kautsaar. Samas kumab tema jutust läbi tõdemus: väike, aga tubli. Ja kahe jalaga maa peal.</p>
<p><em>G&uuml;mnaasiumiosa suurus oli kevadel 31 &otilde;pilast, 12. klassi l&otilde;petas &uuml;ksteist &otilde;pilast. Mis teist edasi saab? </em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Kohalik omavalitsus on v&auml;ga huvitatud, et selles piirkonnas g&uuml;mnaasium j&auml;&auml;ks. Nad on n&otilde;us toetama. Ja kuni nad on v&otilde;imelised toetama, g&uuml;mnaasium j&auml;tkab.&ldquo;</p><p><em>Kas on lootust, et g&uuml;mnaasiumiosas &otilde;pilaste arv kasvab? </em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;P&otilde;hikool ei ole tegelikult ju nii v&auml;ike, pea 160 last. Aga Rapla on meile muidugi v&auml;ga ligidal, see on t&otilde;mbekeskus, kuhu minnakse g&uuml;mnaasiumisse. Minnakse ka Kohilasse. Samas tuleb meile g&uuml;mnaasiumisse &otilde;pilasi Kaiust. Hetkel loodame, et see arv j&auml;&auml;b stabiilseks.&ldquo;</p><p><em>Esimeste klasside avamisega sel s&uuml;gisel probleeme ei ole?</em></p><p>&bdquo;Ei ole. Avame &uuml;he esimese klassi.&ldquo;</p><p><strong>Kolm suunda on v&auml;ikeses koolis teostatav</strong></p><p><em>Kuidas saate hakkama kolme kohustusliku &otilde;ppesuunaga, nagu uus &otilde;ppekava g&uuml;mnaasiumis ette n&auml;eb?</em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Olen suvi l&auml;bi tunnijaotusplaani ja &otilde;ppekavaga tegelenud. &Otilde;petajatega saime teemad l&auml;bi r&auml;&auml;gitud, kursused katta saab. Kui n&auml;iteks k&uuml;mnendasse klassi tuleb 15 &otilde;pilast, teeb see viis &otilde;pilast &uuml;he suuna peale. Mida &otilde;petaja peab n&uuml;&uuml;d suutma, on liittundide andmine. &Otilde;petaja meisterlikkusest, tahtest, oskustest s&otilde;ltub, kas liittunnist saab asja; &otilde;petaja annabki erinevate suundade &otilde;pilastele &uuml;hel ja samal ajal erineva tasemega ainetundi. N&auml;iteks meie inglise keele &otilde;petaja, noor ja hakkaja, oli kindel, et temal ei ole sellega mingit probleemi. See ei tohiks v&otilde;&otilde;ras asi olla, paljudes p&otilde;hikoolides annavad &otilde;petajad&nbsp; kolmandas astmes liitklassides tunde. Ja kui on inimesi juurde vaja, siis tuleb v&auml;ljast &otilde;petajad leida.&ldquo;</p><p><em>Mis on Juuru g&uuml;mnaasiumi tugevus? </em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Olen seal direktor alles 1. aprillist 2011; selle v&auml;hese ajaga olen kogenud, et plussiks on jalad maas tunne. Ja &uuml;htehoidmine. Ja muidugi v&auml;ikeses koolis on sul k&otilde;ik &otilde;pilased silma all ja teada, millega nad tegelevad. Sotsiaalne kontroll on v&auml;ga oluline ja see toimib.&ldquo;</p><p><em>Jalad maas tunne &ndash; see t&auml;hendab, et ei v&otilde;eta ette ebarealistlikke asju, osatakse oma v&otilde;imeid &otilde;igesti hinnata?</em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Mis tunduvad v&auml;ga utoopilised, neid jah, ei v&otilde;eta ette. Esimesed kuud l&auml;ksid mul sisseelamiseks, aga ei saa &ouml;elda, et oleksin kohanud v&auml;ga utoopilisi m&otilde;tteid. Jalad maas &ndash; see on ikka reaalse elu tunnetus ja sellest l&auml;htuvalt plaanide seadmine.&ldquo;</p><p><em>Teie enda senine t&ouml;&ouml;k&auml;ik? </em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Alustasin 1994. aastal Harmi P&otilde;hikoolis &otilde;petajana, 1996 samas &otilde;ppealajuhataja, 2004. aastal sai minust selle kooli direktor. Juhtisin Haimre&nbsp;kooli viis aastat. Siis olin J&uuml;ri G&uuml;mnaasiumis arendusjuht, ja siis kandideerisin Juuru g&uuml;mnaasiumi direktori ametikohale. Olen erialalt eelkooli pedagoog ja ps&uuml;hholoog, siis klassi&otilde;petaja, ja siis on mul koolijuhi kutsetunnistus. Olen Koolielu haridusportaalis inimese&otilde;petuse aineekspert, tahaksin ikka ainetunde ka anda.&ldquo;</p><p><strong>Koolielu aineekspert ja IKT</strong></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Koolielus alustasin 2005. aastal, nii et p&auml;ris korralik staaž. See on t&auml;iesti j&otilde;ukohane t&ouml;&ouml;, ma ei tunneta seda kui lisakoormust. Inimese&otilde;petuse &otilde;petajate kogukond on suhteliselt v&auml;ike, enamik meist on oma p&otilde;hieriala seostanud m&otilde;ne muu ainega. Inimese&otilde;petuse &otilde;petajaid hakati ju alles hiljuti koolitama. Koolielus vaatan saadetud &otilde;ppematerjalid &uuml;le, olen k&auml;inud ka koolitamas. See on m&otilde;nus vaheldus koolit&ouml;&ouml;le.&ldquo;</p><p><em>Kas soovitate kasutada Koolielu &otilde;ppematerjale? </em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Mida olen ise kinnitanud, neid soovitan. Need on kasulikud, igal juhul. Kasutan neid loomulikult ise ka. K&otilde;ikidel &otilde;petajatel siiski ei ole esitlusvahendeid tunnis varnast v&otilde;tta. T&otilde;esti, kui pead koolimaja pealt otsima seda &uuml;hte projektorit, et n&auml;idata &uuml;hte esitlust, siis see ei tasu vaeva. Elementaarne IKT peaks &otilde;petajal k&auml;ep&auml;rast olema nagu laud ja tool, tema oma klassis. Siis muutuks interaktiivsete &otilde;ppematerjalide kasutamine aktiivsemaks.&ldquo;</p><p><em>Kuidas Juuru g&uuml;mnaasiumis IKT olukord muidu on?</em></p><p>&bdquo;Suur osa &otilde;petajatest on l&auml;binud DigiTiigri koolituse. N&auml;en, et on &otilde;petajaid, kes t&auml;iesti andunult kasutavad IKT vahendeid oma tunnis. Meil on informaatikatunnid &otilde;pilastele. Millega hetkel ei ole rahul, on arvutiklassi tase. Arvutid ja programmid on erinevatest aastak&auml;ikudest, see raskendab tunni andmist.&ldquo;</p><p><strong>Kohtumispaik &otilde;ppimiseks koos nutitelefoniga</strong></p><p><em>Kas puutute samuti kokku sellega, et &otilde;pilased kasutavad tunnis infotehnoloogiat igal juhul, k&uuml;simus on, kas &otilde;petaja kasutab&hellip;?</em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;Minu m&otilde;te on kogu aeg olnud see, et kasutaks neid vahendeid mida &otilde;pilanegi. Siis ei tekiks ka nii palju distsipliiniprobleeme. N&auml;iteks t&auml;iskasvanuna tunnen, et ma ei vaja nutitelefoni. Noored j&auml;lle vajavad, neile on see oluline. &Auml;kki muretseks endale ka, &otilde;piks selgeks ja kasutaks tunnis? Ma ei ole selle poolt, et kui &otilde;pilasel on arvuti kaasas, siis ole hea ja pane see kinni v&otilde;i vii direktori kabinetti. Et n&uuml;&uuml;d teeme tundi. Ma pigem rakendaks &otilde;pilase koos tema arvuti v&otilde;i telefoniga tunni heaks t&ouml;&ouml;le.&ldquo;</p><p><em>V&otilde;ib-olla on &otilde;petaja &uuml;lesanne varsti hoopis selgitada, et ka nutitelefonita on elu v&otilde;imalik?</em></p><p>&bdquo;V&otilde;ib-olla seda ka. Tiigrih&uuml;ppe SA suvekoolist j&auml;i meelde m&otilde;te, et &otilde;pilased on vaja &otilde;petada &otilde;ppima, &otilde;ppima erinevate vahenditega, ka nutitelefoniga.&ldquo;</p><p><em>Kas &otilde;petajad tegutsevad-t&ouml;&ouml;tavad praegu rohkem uue &otilde;ppekava vaimus, s&auml;tivad oma samme selle j&auml;rgi? </em></p><p><strong>Sirje Kautsaar</strong>: &bdquo;On &otilde;petajaid, kes &uuml;tlevad, et neile t&auml;hendab uus &otilde;ppekava kardinaalseid muudatusi. Ja on aineid, kus sisus ei muutu suurt midagi. Jah, muidugi, neil on oma ainekavad esitatud, aga mitte keegi ei &ouml;elnud, et pidi nullist alustama.&ldquo;</p><p><em>Mida ootate uuelt &otilde;ppeaastalt?</em></p><p>&bdquo;Olen juba koolilainel, uues t&ouml;&ouml;kohas m&otilde;tted ikka liiguvad. Tean, et sisseelamine v&otilde;tab terve &uuml;he &otilde;ppeaasta aega. Olen valmis alustama. Juuru g&uuml;mnaasium on kohtumispaik &otilde;ppimiseks. Kohtuvad &otilde;pilased, &otilde;petajad ja s&otilde;brad.&ldquo;</p><p><em>Ed.Vilde nimelise Juuru G&uuml;mnaasiumi direktori Sirje Kautsaarega vestles Madli Leikop</em><br />
&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>