Aaviksoo sõnul poleks õiglane, kui üliõpilane täidab 30 EAP asemel 29 või teeb näiteks ühel semestril 25 ja teisel 35 EAP-d ja peab seetõttu järgmisel semestril maksma ning et selliste juhtumite puhul tuleb leida lahendus. Aaviksoo hinnangul aga ükski tõsiselt võetav ülikool nii ei käituks, kuna kaalul on kooli maine.

"Kui ühelt poolt soovitakse seadusse kirjutada 30 ainepunkti nõuet ja teisalt soovitatakse kõrgkoolidel teha sellesse mitmeid erandeid, siis pole sellist punkti seadusse üldse vaja ning võiks seni kehtiva täiskoormuse nõudega jätkata," vastas ministri seisukohale EÜLi esimees Eimar Veldre.

Aaviksoo sõnul on uue reformi eesmärk eelkõige motiveerida tudengeid õppima täisajal. Praegu saab tema sõnul ka akadeemilist puhkust võtta liiga kergekäeliselt. Seda, et praegu saab läbi ka õppekava 75% täitmisega, nimetas minister akadeemiliseks lodevuseks, mis viib selleni, et noor võib ülikoolis veeta seitse aastat.

"Õpingute katkemise peamiseks põhjuseks ei ole leebe õppekorraldus, vaid siiski tudengite raske rahaline seis," rõhutas Veldre. EÜLi hinnangul on seadusega kõigile võimekatele ja motiveeritud tudengeile tasuta täiskoormusega õppe tagamiseks oluline kaotada õppemaksud ja luua vajaduspõhised õppetoetused.

Ministri sõnul on väärt kaalumist ka mõte, et tudeng maksaks vaid tegemata jäänud ainepunktide, mitte kogu semestri eest.

Lisaks 30 EAP teemale arutleti nädalavahetusel Olustveres toimunud debatil ka vajaduspõhise toetussüsteemi, ettevõtluse rolli ja ülikoolide sisseastumissüsteemi üle.

EÜLi esindusel ja ministril on plaanis veelkord kohtuda enne, kui kõrgharidusreformi eelnõu riigikokku läheb.

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 16. augustil 2011