<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Riigieksamite pingereas tõusid väikesed ja vene õppekeelega koolid]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/129652/riigieksamite-pingereas-tousid-vaikesed-ja-vene-oppekeelega-koolid</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/129652/riigieksamite-pingereas-tousid-vaikesed-ja-vene-oppekeelega-koolid" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/129652/riigieksamite-pingereas-tousid-vaikesed-ja-vene-oppekeelega-koolid</guid>
    <pubDate>Wed, 24 Aug 2011 09:31:42 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/129652/riigieksamite-pingereas-tousid-vaikesed-ja-vene-oppekeelega-koolid</link>
    <title><![CDATA[Riigieksamite pingereas tõusid väikesed ja vene õppekeelega koolid]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tänavuste riigieksamite keskmistel tulemustel põhinevast koolide pingereast selgub, et võrreldes mulluse aastaga tõusid enim väikesed koolid, kus sattus olema väga heade õpilastega klass, aga tõusuteed jätkas ka mitu vene õppekeelega kooli nii Tallinnas kui Ida-Virumaal, vahendab BNS ajalehte Postimees.</p>
<p>&Uuml;ks suuremaid t&otilde;usjaid koolide eksamitulemuste pingereas oli J&otilde;el&auml;htme valla Loo keskkool &ndash; Tallinna k&uuml;lje all asuv 300 &otilde;pilasega kool kerkis mulluselt 144. kohalt 61. kohale. "Eriti hea meel oli kirjandi tulemuste &uuml;le &ndash; oleme 13. kohal ja tegime &auml;ra n&auml;iteks Gustav Adolfi g&uuml;mnaasiumile ja inglise kolledžile," r&otilde;&otilde;mustas &uuml;ks kooli t&auml;navusest 25 l&otilde;petajast Riinu Raasuke.<br /><br />Loo kooli direktori Ants Rebase s&otilde;nul j&auml;rgneb n&uuml;&uuml;d m&otilde;ni aasta m&otilde;&otilde;naaega &ndash; j&auml;rgmised klassid on kuni poole v&auml;iksemad kui t&auml;navune &ndash;, aga selle peaks &uuml;le elama, sest edasi on klassides juba tunduvalt rohkem &otilde;pilasi. "Kui maakoht on arengus, siis on m&otilde;tet kaugemale ette vaadata, et mitte hakata m&otilde;ne aja p&auml;rast uut struktuuri &uuml;les ehitama," &uuml;tles Rebane Postimehele.<br /><br />Suurte t&otilde;usjate seas oli teisigi v&auml;ikekoole, kuid nende k&otilde;igi edasine saatus ei paista nii roosiline kui Loo koolil. Venekeelse Keila &uuml;hisg&uuml;mnaasiumi 18 l&otilde;petajat suutsid eksamitulemuste j&auml;rgi t&otilde;sta oma kooli suures pingereas koguni 112 koha v&otilde;rra, aga see paarisaja &otilde;pilasega kool v&otilde;tab veel vaid sel ja tuleval s&uuml;gisel vastu uue 10. klassi, kirjutab Postimees.<br /><br />Vene koolide kohad koolide &uuml;ldtabelis kerkivad ajalehe andmetel juba mitmendat aastat. Lausa viiendale kohale t&otilde;usis mullune &uuml;heteistk&uuml;mnes Tallinna humanitaarg&uuml;mnaasium. Inglise keele s&uuml;va&otilde;ppega kooli direktori Luule K&ouml;sleri s&otilde;nul on edu saladus lihtne: "Tublid &otilde;pilased, kellel on tugev motivatsioon, ja &otilde;petajate kollektiiv muutub meil v&auml;ga v&auml;he."<br /><br />J&auml;rjepidevalt on oma kohta parandanud ka Tallinna Linnam&auml;e vene l&uuml;tseum. &Uuml;lisuure h&uuml;ppe on tabelis teinud Kohtla-J&auml;rve kesklinna g&uuml;mnaasium, mis kerkis lausa 110 kohta, mulluselt 147. kohalt 37.-le. Kooli &otilde;ppealajuhataja Larissa Kravtsova s&otilde;nul on nende kool n&auml;idanud h&auml;id eksamitulemusi alates 2005. aastast. "Kuigi aastad pole &uuml;hesugused, lapsed ja lennud on erinevad, osalevad meie lapsed pidevalt vaimsetes m&auml;ngudes, ol&uuml;mpiaadidel ja seda edukalt, v&otilde;ites mitte ainult Eestis, vaid ka n&auml;iteks Moskvas," &uuml;tles Kravtsova Postimehele.<br /><br />Muutusi toimus ka koolide pingerea tipus. &Uuml;llatavaimaks neist on vast Tallinna inglise kolledži kukkumine mulluselt neljandalt kohalt kaheksandaks. Kolledži direktori Toomas Kruusim&auml;e s&otilde;nul selgitab seda asjaolu, et osa nende helgemaid p&auml;id l&auml;bis rahvusvahelise &otilde;ppe ega teinud seet&otilde;ttu riigieksameid, osa &otilde;pilasi aga ei suutnud oma v&otilde;imeid eksamil t&auml;ielikult realiseerida.<br /><br />Esimesel kohal on Hugo Treffneri g&uuml;mnaasium, millele j&auml;rgnevad Tallinna Prantsuse l&uuml;tseum, Tallinna reaalkool ja P&auml;rnu S&uuml;tevaka humanitaarg&uuml;mnaasium.<br /><br /><em>Allikas: BNS, Postimees Lisatud 24. augustil 2011</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>