Justiitsminister Kristen Michali sõnul on viimastel aastatel järjest sagenenud kaebused selle kohta, et kellegi identiteeti on teise isiku poolt kuritarvitatud ning selliste juhtumite ärahoidmiseks tuleks hoolega mõelda ja lastevanematel oma lastega läbi arutada, milliseid andmeid enda kohta internetis, sealhulgas suhtlusportaalides avaldada.

„Kõige sagedamini pannakse identiteedivargusi toime interneti vahendusel ja sageli on see muutunud võimalikuks just seetõttu, et inimesed on ise enda kohta käivaid andmeid läbimõtlematult veebis avaldanud. Niimoodi muutuvad andmed kättesaadavaks ka neile, kes selle info kiusamiseks või pahatahtlikult ära kasutavad,“ selgitas Michal.

„Muuhulgas on kurjategijad kasutanud internetis avalikult kättesaadavaid andmeid ja fotosid selleks, et luua suhtlusportaalides nn libakontosid, mida kasutatakse inimese hea nime rikkumiseks – näiteks saadetakse nende kaudu solvavaid e-kirju. Samamoodi võidakse teise inimese nime ja muid andmeid kasutades saata e-kirju, millega palutakse laenu või muud rahalist abi. Praktikas on olnud ka juhtumeid, kus teise isiku nimel avaldatakse kuulutusi, milles justkui pakutakse intiimteenuseid,“ rääkis minister.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Markko Künnapu tõdes, et kahjuks on vaatamata sellele, et identiteedivargus on juba mitmendat aastat kuritegu, nende toimepanemine jätkunud.

„Eriti haavatavateks tuleks siinkohal pidada lapsi, kes ei oska hinnata ohtusid ning kes ei oska arvestada, et alaealisena avaldatud andmed on kõigile kättesaadavad ka siis, kui nad on saanud täisealiseks,“ ütles Künnapu.

Künnapu lisas, et kui mingid andmed, fotod või videoklipid on juba kord internetis avaldatud, siis nende hilisem täielik eemaldamine on raskendatud kui mitte võimatu. „Seetõttu tuleb arvestada, et avaldatud andmed ning fotod võivad teistele kättesaadavaks jääda määramata ajaks,“ rõhutas ta.

Seetõttu peaks lapsevanemad tundma huvi, millega nende laps internetis tegeleb, missuguseid suhtlusportaale külastab ning missuguseid andmeid on enda isiku, elukoha jne kohta avaldanud. Eelnev huvitundmine ning nõustamine lapsevanemate poolt aitab kindlasti vältida eelkirjeldatud ebameeldivaid olukordi tulevikus.

Kooliaasta algusega seoses tuletas justiitsminister lapsevanematele ühtlasi meelde, et Eestis kehtivad juba ligi neli aastat lastega töötamise piirangud, mille kohaselt ei tohi lastega vahetut kokkupuudet eeldavatel kohtadel töötada inimesed, kes on süüdi mõistetud lastevastastes seksuaalkuritegudes.

„Pean kohaseks ka kooli ja trenniaasta alguses meelde tuletada, et kõigil lapsevanematel on õigus alati kontrollida, kas tema lapsega tegelev täiskasvanu sobib oma tausta poolest lastega töötama – olgu selleks siis lapsehoidja, treener või huviringi juhendaja. Selleks saab lapsevanem teha vastava päringu karistusregistrisse," märkis Michal.

Päringu tegemiseks tuleb pöörduda karistusregistrisse http://www.politsei.ee/et/teenused/karistusregister/

Justiitsministeerium
Lisatud 7. septembril 2011