Kõige olulisema muutusena minnakse eelnõu kohaselt Eestis üle tasuta kõrgharidusele, mis hakkab avalik-õiguslikes ülikoolides kehtima kõikidele täismahus õppekava täitvatele üliõpilastele, teatas valituse kommunikatsioonibüroo. Eelnõu seadusena jõustumisel hakkaks uus regulatsioon kehtima alates 2012. aasta 1. septembrist õppima asuvatele tudengitele.

Et püsida tasuta õppekohal, peab tudeng semestri jooksul täitma õppekava 30 ainepunkti ulatuses. Kui üliõpilane ei suuda või ei soovi täies mahus õppekava täita, on kõrgkoolil võimalus talt nõuda osalist õppekulude hüvitamist kuni valitsuse kehtestatud maksimummäärani.

Kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkuse paranemise kõrval on eelnõu eesmärk vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel.

Eelnõu kohaselt loobutakse senisest riiklikust koolitustellimusest, mis asendatakse kõrgkoolide riigieelarvelise tegevustoetusega. Tulevikus saab õppeasutus ise otsustada vastavalt oma profiilile ja ülesannetele, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse. Juhul, kui riigil on väga konkreetne vajadus mingi valdkonna lõpetajate järele, on võimalik see määrata ära tulemuslepinguga. Doktoriõppe rahastamisel jäädakse senise süsteemi juurde.

Eelnõu rakendamiseks on valitsuse tegevusprogrammis planeeritud 2013. aastal 6,1 miljonit eurot, 2014. aastal 18,8 miljonit eurot ja 2015. aastal 33,0 miljonit eurot. Lisaks planeeritakse ligi 135.000 eurot andmebaaside muudatuste tarbeks. Õppeasutuste tegevust rahastatakse tegevustoetuse kaudu alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

Allikas: BNS Lisatud 9. septembril 2011