<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: OECD võrdles arenenud riikide haridussüsteeme]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/133022/oecd-vordles-arenenud-riikide-haridussusteeme</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/133022/oecd-vordles-arenenud-riikide-haridussusteeme" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/133022/oecd-vordles-arenenud-riikide-haridussusteeme</guid>
    <pubDate>Tue, 13 Sep 2011 13:49:10 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/133022/oecd-vordles-arenenud-riikide-haridussusteeme</link>
    <title><![CDATA[OECD võrdles arenenud riikide haridussüsteeme]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>OECD avaldas iga-aastase haridusindikaatorite ülevaate “Education at a Glance”, kus antakse ülevaade neist tendentsidest hariduses, mida liikmesriigid ühiselt oluliseks peavad. Väljaandes on esitatud valik haridussüsteeme kirjeldavaid näitajaid, mis võimaldavad riikidel end võrrelda ja analüüsida.</p>
<p>Olulisemate haridusindikaatorite v&otilde;rdluses kuulub Eesti samasse r&uuml;hma maailma arenenud riikidega. K&uuml;ll toob OECD v&auml;lja, et mitmes haridusvaldkonnas on Eesti teistest riikidest oluliselt enam suurendanud rahastamist. <br /><br />Eesti kohta avaldatud teates tuuakse esile meie k&otilde;rget haridustaset: keskhariduse omandanute m&auml;&auml;r on 89% (OECD keskmine 73%) ning k&otilde;rgharidusega inimeste m&auml;&auml;r 36% (OECD keskmine 30%), mida p&otilde;hjendatakse sellega, et Eesti investeeringud haridusse on ajalooliselt olnud m&auml;rkimisv&auml;&auml;rsed. <br /><br />Enam kui 60% (ajavahemikul 2000-2008) suurenesid Eesti kulutused &uuml;ld- ja kutseharidusse, selles v&otilde;rdluses oleme teisel kohal ning &uuml;letame kaks korda OECD keskmist. Samal ajal on &otilde;pilaste arv Eestis v&auml;henenud veerandi v&otilde;rra, kuid OECD riikides j&auml;&auml;nud suhteliselt stabiilseks. <br /><br />Ajavahemikus 2000&ndash;2008 on kasvanud ka k&otilde;rgkoolide kulutused &otilde;ppija kohta. OECD riikide keskmine rahastamine kasvas 14%, Eestis 32%. Oma osa on siin kindlasti selles, et noored p&uuml;rivad j&auml;rjest k&otilde;rghariduse poole: OECD riikides kasvas &uuml;li&otilde;pilaste arv vaadeldaval perioodil veerandi v&otilde;rra, Eestis 16%; suurem kasv &uuml;li&otilde;pilaste arvus j&auml;i meil perioodi 1995-2000, kui kasv oli 66%; OECD riikides samal ajavahemikul 21%. <br /><br />&Otilde;petajate reaalpalgad kasvasid 2005.-2009. aastal praktiliselt k&otilde;igis OECD liikmesriikides, Eesti &otilde;petajate palk kasvas k&otilde;igi v&otilde;rreldavate riikide seas enim, 46%. &Otilde;petajate t&ouml;&ouml;tasu suurus on paljudes riikides seotud kooliastmega &ndash; mida k&otilde;rgemas kooliastmes &otilde;petaja tunde annab, seda k&otilde;rgemat t&ouml;&ouml;tasu ta teenib. Eesti kuulub koos Austraalia, Inglismaa, Kreeka, Iirimaa, Portugali, &Scaron;otimaa, Slovakkia ning Sloveeniaga aga riikide gruppi, kus &otilde;petajate t&ouml;&ouml;tasu suurus ei ole seotud kooliastmega. <br /><br />Siiski on meil &otilde;petajate neto- ning brutopalgad v&otilde;rreldes &uuml;lej&auml;&auml;nud OECD riikidega suhteliselt madalad. Haridus- ja Teadusministeerium soovib koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega leida kokkuhoiuv&otilde;imalusi, et t&otilde;sta kvalifitseeritud &otilde;petaja palka m&auml;rgatavalt.<br /><br />2009. aastal oli t&ouml;&ouml;puudus OECD liikmesriikides keskmiselt 4,5%. T&auml;na avaldatud &uuml;levaate andmetel oli akadeemilise k&otilde;rgharidusega meeste seas OECD riikide keskmine t&ouml;&ouml;puuduse m&auml;&auml;r 2009. aastal 4,1% ja akadeemilise k&otilde;rgharidusega naiste seas 4,4%, siis Eesti vastav n&auml;itaja oli 5,2% ja 4,7%. P&otilde;hiharidusega inimeste t&ouml;&ouml;puuduse m&auml;&auml;r oli OECDs keskmiselt meeste seas 12% ja naiste seas 12,3%, Eestis vastavalt 23,9% ja 22,5%. Need andmed kinnitavad ammu v&auml;lja&ouml;eldud t&otilde;siasja, et hea haridus on parim viis kindlustada end t&ouml;&ouml;puuduse vastu. <br /><br />Kolmap&auml;eval, 14. septembril kell 9 algab Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis OECD haridusvaldkonna uuringuid ja anal&uuml;&uuml;se ning hariduskomitee tegevusi tutvustav <a href="http://www.hm.ee/oecd2011" target="_blank">seminar</a>, mis annab &uuml;levaatliku ja p&otilde;hjaliku pildi neist OECD anal&uuml;&uuml;sidest ja haridusn&auml;itajatest, mida riigid hariduspoliitika kujundamisel oluliseks on pidanud, ning kajastab ka Eesti seisukohti tulevaseks koost&ouml;&ouml;ks. <br /><br />Loe ka: <a href="http://www.oecd.org/edu/eag2011" target="_blank">&ldquo;Education at a Glance 2011&rdquo;.</a> <br /><br /><em>Haridus- ja Teadusministeerium </em><br /><em>Lisatud 13. septembril 2011</em></p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>