<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Loengutesari TÜ ajaloo muuseumis kutsub rännakule muinasaega]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/133071/loengutesari-tu-ajaloo-muuseumis-kutsub-rannakule-muinasaega</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/133071/loengutesari-tu-ajaloo-muuseumis-kutsub-rannakule-muinasaega" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/133071/loengutesari-tu-ajaloo-muuseumis-kutsub-rannakule-muinasaega</guid>
    <pubDate>Tue, 13 Sep 2011 16:02:31 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/133071/loengutesari-tu-ajaloo-muuseumis-kutsub-rannakule-muinasaega</link>
    <title><![CDATA[Loengutesari TÜ ajaloo muuseumis kutsub rännakule muinasaega]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis on käesoleva aasta lõpuni avatud näitus „Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt“. Näitusega kaasnevad ka põnevad arheoloogiateemalised loengud - need on tasuta ja kõik huvilised on oodatud!</p>
<p>N&auml;itus otsib vastuseid k&uuml;simustele: kes olid need inimesed, keda maeti Kukrusele; kuidas ja millal neid s&auml;ngitati; milline oli surnute r&otilde;ivastus; kas Kukrusele maeti s&otilde;jamehi; kas nad olid kristlased. Tutvuda saab ka arheoloogide t&ouml;&ouml;oludega, mis Kukruse puhul t&auml;hendasid kaevamist k&auml;redate miinuskraadidega k&otilde;rgete lumehangede vahel. Lisaks k&otilde;igele sellele kaasnevad n&auml;itusega ka p&otilde;nevad arheoloogilised loengud.<br /><br />15. septembril kell 16.00 peab numismaatik Ivar Leimus loengu m&uuml;ntidest muinasaja l&otilde;pul. &bdquo;Kuna 12. sajandi l&otilde;pu ja 13. sajandi alguse s&uuml;ndmusi kirjeldavad kroonikad ja &uuml;rikud on kirjutatud &uuml;hepoolselt vallutajate vaatenurgast, siis ei peegelda need kaugeltki k&otilde;iki tollase &uuml;hiskonnaelu tahke. Seet&otilde;ttu on arheoloogi roll muinasaja l&otilde;pu eluolu uurimisel asendamatu, kuid arheoloogilisel ainesel on &uuml;ks h&auml;da &ndash; seda ei saa v&auml;ga t&auml;pselt dateerida. Siinkohal tulevadki appi m&uuml;ndid, millel k&auml;sitletaval ajal puuduvad k&uuml;ll veel aastaarvud, kuid on &auml;ra m&auml;rgitud m&uuml;ndih&auml;rra, kelle valitsemisaastad on reeglina teada. &Uuml;htlasi on m&auml;rgitud ka vermimise koht,&ldquo; selgitab Ivar Leimus m&uuml;ntide olulisust arheoloogiliste leidude juures. Leimuse s&otilde;nul on Kukruse m&uuml;ndileid erakordne, kuna leiu hulgas on kaks Taani denaari Knud VI ajast (1182 &ndash; 1202), mis on Eestis v&auml;ga haruldased.<br /><br />12. oktoobril algusega kell 16.00 on huvilistel v&otilde;imalik osa saada arheoloog T&otilde;nno Jonuksi loengust, mis r&auml;&auml;gib usundist muinasajal. Jonuksi s&otilde;nul on kalmistud Eesti muistse usundi kohta seni k&otilde;ige informatiivsemad allikad ning Kukruse kalmistult leitu on uurimiseks v&auml;ga rikkalik ja p&otilde;nev materjal alates hauapanustest ja l&otilde;petades rikkaliku valikuga s&uuml;mbolitest. Loengu k&auml;igus vaadeldakse l&auml;hemalt erinevaid fenomene Kukruse kalmistult ja nende usulisi t&otilde;lgendusv&otilde;imalusi. Lisaks anal&uuml;&uuml;sitakse, milline roll v&otilde;is kristlusel olla enne 13. Sajandi vallutust, selle ajal ja j&auml;rel ning kas selleaegseid inimesi v&otilde;ib pidada kristlasteks, paganateks v&otilde;i olid nad midagi hoopis muud. <br /><br />Loengud on tasuta ning toimuvad Tartu &Uuml;likooli ajaloo muuseumi Morgensterni saalis, kus saab &uuml;htlasi tutvuda ka n&auml;itusega.<br /><br />Rohkem infot: <a href="http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/" target="_blank">www.ajaloomuuseum.ut.ee</a><br /><br /><em>Tartu &Uuml;likool </em><br /><em>Lisatud 13. septembril 2011</em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>